Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kreeta-Mükeene ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
§13 Kreeta -Mükeene kultuur (2000-1100 eKr)
Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45.
Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega .
Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis.
§14 Tume ajajärk (1100-800 eKr).
Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg – törjuti pronks ja vask.
Arhailine ajajärk (800-600 eKr).
8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused:
  • Varasnduslik kihistumine : esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht);
  • Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad  edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid ( Sparta , Korintos, Ateena , Mileetos, Sürakuusa)
  • Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine
  • Vaimne tegevus: Homerose eeposed ( Ilias , Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus).
barbar – mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt
Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest:
  • ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st lossivalduste asemel tekkinud linnriikides oli vöimalus ka rahval riigi korralduses kaasa rääkida.
  • riigiasjade vahetul korraldamisel ei kasutatud kirja sellises ulatuses nagu varem lossides lineaarkirja.
Kreek-Pärsia söjad
Pärsi riik (kujunes 6. saj eKr) vallutas Väike- Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad. Asusid vallutama Kreekat. Toimusid järgnevad lahingud:
  • Maratoni lahing, 490 eKr, kui Pärsia kuningas Dareios saatis oma laevastiku üle egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased vöitsid.
  • Termopüüli lahingus, 480 eKr, tungis Dareiose järglane Xerxes, kes liikus foiniikia laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk-Kreeka.
  • Salamise merelahing , 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu.
  • Plataia lahing, 479 eKr, spartalaste juhutud nii maa- kui k merelahingus said nad vöidu. Söjategevus kandus Väike- Aasiasse , saavutades ka seal söltumatuse.
    Klassikaline ajajärk (500-338 eKr)
    Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkis Kreeka linnriikide seast esile kaks – Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range söjaline iseloomustus kerkis juba Pärsia södade ajal esile. Tema tugevuseks oli jalavägi. Peloponnesose Liit – Löuna-Kreeka riigid, mis toetused söjaliselt eeskätt maaväele. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat suunas ning kujundas pikka aega silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai kaubandus- ja kultuurikeskus. Tema tugevus oli laevastik . Ateena Mereliit – Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid, mis oli rajatud Pärsia vastaseks vöitluseks. Peloponnesose söja tagajärjel, Ateena ja Sparta vahel, kaotas köik Ateena, sestSparta oli sölminud suhte Pärsiaga, et too toetaks riiki rahaliselt, saades tugeva laevastiku. Ateenast sai Spart söltlane. Sparta ülemvöimuga anti Egeuse mere läänerannik pärslastele tagasi. Loodi Sparta-vastane liit. Ta kaotas ja esile kerkis Teeba riik. Lahing toimus 371 eKr, millega teebalased tegid Sparta ülemvöimule löpu.
    Makedoonia töus ja klassikalise ajajärgu löpp
    Makedoonlased olid kreeklastega lähedane sugulasrahvas – nad osalesid olümpiamängudel ja nende ülikkonna seas levisid kreeka kultuur, keel, kombed. Makedoonia kuninga Philippos II valitsusajal muutus Makedoonia Balkani riikudele ohtlikuks. Philippos ei astunud nendega küll otsesesse lahingusse, olles kellegi liitlane, saades kreeklastelt isegi poolehoidu. Makedoonia peamiseks vastuhakkajaks oli Ateena, eesotsas riigi- ja könemees Demosthenes , kes väitis, et Philippos tahab hoopiski kreeklasi orjastada. Loodi Kreeka liiduvägi Chaironeia, kuid see sai 338 eKr lüüa, millega löppes Kreeka linnriikide iseseisvus ja ka klassikaline ajajärk. Algas hellenismiperiood (§20)
    §15 Riik ja ühiskond
    polis – kreeka linnriik , mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond oli väike. Linnriiki valitsesid ja ka kaitsejöu moodustasid kodanikud. Kodanikud oli meessoost pöliselanikud, kes suutis oma linnriiki kaitsta. Köik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli ka tähtsaim vöimuorgan. Selle otsust loeti üldjuhul löplikuks. Rahvakoosoleku körval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest meestest koosnev nöukogu. Paljudes polistes etendas nöukogu tähtsamat rolli kui rahvakoosolek, mis kiitis vaid nöukogu otsuseid heaks. Nöukogu täitis ka körgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud , kelle ülesandeks oil juhtida polise söjaväge ja korraldada igapäevaelu. Riiki, milles domineeris rikaste ja suursuguste kodanikekiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Aristokraatlikuks valistemisvormis kuulus vöim aristokraatidele, rahvakoosolekul puudus reaalne vöim. Söjaväe pöhijöud oli raskerelvastuses jalaväel. Lahingus paigutati see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. See oli kreeka tüüpiline lahingurivi – faalanks. See liikus rütmiliste vilepillide saatel vaenlasele vastu. Linnriik oli söltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel pöhinev kodanike kollektiiv. Riigiasjade otsustamine ja maa kaitsmine tugevdasid kodanike ühtsust.
    Ühiskonna struktuur:
  • Talupojad – jöukamad neist said oma majapidamisega ise toime, nad moodustasid suurema osa polise söjaväest ja olid ka kodanimud. Aga oli ka virelevaid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kreeta-Mükeene ajalugu #1 Kreeta-Mükeene ajalugu #2 Kreeta-Mükeene ajalugu #3 Kreeta-Mükeene ajalugu #4 Kreeta-Mükeene ajalugu #5 Kreeta-Mükeene ajalugu #6 Kreeta-Mükeene ajalugu #7 Kreeta-Mükeene ajalugu #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor M S Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt
    68
    pdf
    Kreeka poliitiline ajalugu
    8
    pdf
    Vana-kreeka ja hellenism
    28
    pdf
    Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
    52
    doc
    Vana-Kreeka
    28
    pdf
    Kreeka ja hellenism
    4
    doc
    Vana Kreeka ajalugu
    1
    doc
    Kreeta-Mükeene kultuur



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun