Köögiviljataimede paljundamine (0)

 
 
 
 
RÄPINA AIANDUSKOOL 
Maastikuehituse eriala 
 
 
 
 
Tea Heinaste 
 
 
 
ÕPIMAPP 
KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE 
 
 
 
 
Õpimapp Tarbetaimede aines 
 
 
 
Juhendaja  Tiina Paasik 
 
 
 
 
 
Räpina 2010 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 
1.  LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 
2.  SEEMNETEGA EHK  GENERATIIVNE  PALJUNDAMINE ................................................... 6 
2.1.  SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 
2.2.  SEEMNETE IDANEMISEKS VAJALIKUD  KASVUTEGURID  ......................................... 8 
3.  TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK  VEGETATIIVNE  PALJUNDAMINE .................... 14 
3.1.  TÖÖVAHENDID TAIMMATERJALI JAGAMISEL ......................................................... 15 
3.2.  TAIMMATERJALI JAGAMISEKS VAJALIKUD KASVUTEGURID ............................ 15 
4.  KÖÖGIVILJADE PALJUDAMISE  SWOT  ANALÜÜS .......................................................... 17 
KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 19 
VIIDATUD  ALLIKAD ........................................................................................................................ 21 
 
2
 
SISSEJUHATUS 
Külv  või  istutamine  –  see  on  sageli  kerkiv  küsimus  köögiviljade  paljundamisel. 
Otsekülvi   eeliseks   on,  et  taimed  jäävad  kasvama   samasse   kohta,  säilitavad  oma 
juuresüsteemi ja välditakse taimede ümberistutusstressi. Jääb ära ümberistutamise töö 
ja vastistutatud taimede hooldamine. See-eest on rohkem tööd  umbrohust  puhastamise 
ja harvendmamisega. Istutamise eeliseks on eelkõige ajavõit ja see on vajalik, kui soe 
aeg ei kesta kaua. (Kjell, 1992:37) 
Iseseisva töö eesmärgiks on: 
1.  Uurida köögiviljade paljundamise võimalusi. 
2.   Anslüüsida köögiviljade paljundamise tingimusi. 
3.  Anda ülevaade paljundamiseks vajalikest töövahenditest. 
4.  Hinnata  köögiviljade  seemnetega  paljundamise   eeliseid   ja  puudusi  ning  tuua 
välja võimalused ja ohud.  
Käesolev  töö  koosneb  neljast  peatükist,  millest  esimeses  antakse  lühike  ülevaade 
taimede  looduslikust  paljunemisest.  Teises  peatükis  käsitletakse  köögiviljade 
seemnetega  paljundamist:  antakse  ülevaade  seemnetega  paljundamise  töövahenditest 
ja analüüsitakse idanemiseks vajalikke kasvutingimusi. Töö kolmandas osas uuritakse 
köögiviljade   vegetatiivse   paljundamise  võimalusi  ning  neljandas  osas  hinnatakse 
paljundamise eeliseid ja puudusi SWOT analüüsi meetodil 
3
 
 
1. LOODUSLIK PALJUNEMINE  
Looduses  paljunevad  taimed  enamasti  seemnete  ja  maasiseste  juurevõsundite  või  ka 
pikkade võrsikute abil.  
Seemneid  annavad  taimed  enamasti  üks  kord  aastas,  kui  seemned  on  valminud, 
vabanevad need emataime küljest viisil, mis peaks võimaldama neil leida idanemiseks 
ja kasvamiseks sobiva koha. Looduslikult seemnetega paljunemisel ei saa aga kunagi 
olla kindel, et noored taimed tulevad vanemate sarnased. ( Bradley , 2008:10-11) 
Vastupidiselt  seemnetega  paljunemisele  saadakse   vegetatiivsel   paljunemisel 
vanematega identsed taimed. 
Seemned  võivad  mullas  olla   pikki   aastaid  puhkeseisundis  ning  hakata  idanema  alles 
aastate  pärast.  See  on  üks   kohastumus ,  kuidas  liik  püüab  end  säilitada.  Seemnete 
suurus, kuju ja värv on tingitud suuresti nende levimise viisist. Näiteks  tuulega  levivad 
seemed  on üldiselt kerged ja väikesed, tihti levimist hõlbustavate lisemetega ( karvad , 
tiivad  või  põied).  Nad  võivad  lennelda  emataimest  väga  kaugele.  See  annab  liigi 
püsimajäämiseks  eeliseid,  näiteks  liigi  leviala   laieneb   kiiresti.   Teiselt   poolt  võib 
seemnete väiksus olla paljunemisel tõsine problem. Väiksesse seemnesse  mahub  vähe 
toitaineid, mistõttu paljud seemed hukkuvad kas enne idanemist või siis  idanemise  ajal 
ebasoodsates  tingimustes.  Olenevalt  taime  loodusliku  kasvukoha   kliimast   võivad 
mõned  seemned  vajada  idanemiseks  märja-kuiva  tsükli  läbimist  või  pinnase  ühtlast 
niiskusesisaldust. (Teras, 2009:8-10) 
 
4
 
 
Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest 
Maasiseste  juurevõsude  või  võrsikute  abil,  mis  juurduvad  maapinnaga  kokku 
puutudes,  paljunedes  saadakse  emataimega  identseid  järglasi.  Mõned  taimed 
kasvatavad ühe varre asemel mitu ning moodustavad puhmikuid, mis võivad sel viisil 
kasvada aastaid. Selline kasvukuju moodustub kui taim laieneb maapealsete või maa-
aluste  võsudega.  Looduses  levivad  need  taimed  üksnes  ümber  puhmiku  väljapoole 
kuni lõpuks puhmiku  keskpaik   sureb . (Bradley, 2008:11) 
5
 
 
2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE  
On  palju  häid  põhjusi,  miks  taimi  seemnetega  paljundada.  Esiteks,  seemnetega 
paljundamine võimaldab saada korraga palju taimi, mis on eriti oluline suurte aedade 
omanikele  ja  taime  müüjatele.  Teiseks  on  varieeruvus,  kunagi  ei  ole  kõik  järglased 
identsed. Erinevused võivad olla silmaga nähtavad, nagu õie või lehe suurus, värvus ja 
kuju  või  siis  silmale  märkamatud  nagu  säilivus,  pakasekindlus,  haigustele 
vastuvõtlikkus  jmt.   Kolmandaks ,  seemnetega  paljundades  on  taimed  tervemad.  Ka 
pikeerimisel  valitakse  alateadlikult  tugevamad  taimed  välja.  Lisaks  veel  ka 
emotsionaalne väärtus, mida seemnetega paljundamine pakub. Nii väikesed lapsed kui 
ka täiskasvanud aednikud jälgivad õhinal tärkavaid taimi. Ja muidugi on seemnetega 
paljundamine ka odavam sama hulga taimede ostmisest. (Teras,2006:8-10)  
Osa  taimi  saab  kasvatada  otsekülvist,  teised  tuleb  enne  külvata  katmikalale  ning 
hiljem  istutada  avamaale.  
2.1. 
Seemnetega paljundamiseks vajalikud töövahendid 
Seemned  külvatakse  enamasti  ridadesse  puistates  neid  pakist  või  peost.  Suuremate 
seemnetega  tehakse  täppiskülvi,  kus  seemned  pannakse  kindlate   vahemaade   tagant 
ükshaaval maha, näiteks  herned  ja oad. Väga väikeste seemnete puhul kasutatakse ka 
granuleerimist,  mille  puhul  seemned  on  kaetud  savitaolise  massiga,  mis  võimaldab 
nende täppsikülvi. (Haynes et.al, 2005:169)  
Seemnetega paljundamiseks vajalikud töövahendid on toodud  allolevas  tabelis 1, mis 
koosneb neljast veerust: esiteks töövahendi nimetus, teiseks vahendi lühike kirjeldus, 
kolmandaks  peamine  kasutusala  ja  neljandaks  kasutamise  põhjus.  Toodud  on 
töövahendeid  seemnete  külvamiseks,  külvatud  seemnete  hooldamiseks  ja 
pikeerimiseks. Töövahendid on tabelis tähestiku järjekorras. 
 
 
 
 
6
 
 
 
Tabel 1 Seemnetega paljundamiseks vajalikud töövahendid, nende kasutamisala ning 
põhjus (Bradley, 2008:19-28) 
Töövahend 
Vahendi kirjeldus 
Peamine kasutusla 
Kasutamise põhjus 
Noorte istikute 
pikeerimisel, seemnete 
mulda torkamisel, 
Õige külvisügavuse 
Tömbi otsaga puidust 
pikeeritavate taimede 
saavutamiseks, taimede 
Istutuspulk 
või plastist  instrument  
istutusaukude tegemisel  ohutuks ümberistutamiseks 
Eriti peenikese seemne  Vesi  imbub  külvikasti 
Suurem  konteiner  pottide või väga väikeste 
paljundusmaterjali  paigast  
Kastmisvann 
või külvikasti all 
pistikute korral 
liigutamata. 
Kaitseb pistikuid ja 
seemikuid madalate 
Kergest materjalist 
Pistikute ja seemikute 
temperatuuride ja tugeva 
Katteloor 
kangas  
kaitseks peenral 
päikesekiirguse eest 
Kilekotid  ja  – Läbipaistevad või 
Pottide ja külvikastide 
Niiskuse ja soojuse 
katted 
mustad kilekotid 
kaitseks, multsimiseks  säilitamine 
Külvikasti või  poti  peal  Õhuniiskuse ja valguse 
Klaaskatted 
Klaasist  plaadid  
peale külvamist 
säilitamiseks 
Painutatud vitstele 
Klaaskuplid  ja pingutatud kile või 
Külmakindlate taimede  Kile või  kupli  all  muld  
kiletunnelid 
klaasist kuplid 
paljundamiseks 
soojeneb varem 
Ilma kütteta kinniste 
Taimede 
Taimed vajavad 
külgedega ehitis, millel  aklimatiseerimine enne  välistemperatuuriga 
on klaasist hingedel kate, katmikalalt välja 
harjutamist, kaitse hiliste 
Külmlavad 
mida saab tõsta ülesse 
istutamist. 
öökülmade eest 
Õhutusavadega kaanega 
Idanemiseks vajaliku 
kas plastmassist vm. 
 Külvikastide 
temperatuuri ja niiskuse 
Paljunduskast  materjalist  kastid  
paigaladamiseks 
säilitamiseks 
Erinevas  suuruses 
Et hiljem teada, mis kus 
Sildid   ja  harilik plastmassist või puidust  Külviaja ja taime nime  kasvab, pliiatsiga kirjutatut 
pliiats  
sildid 
kirjutamiseks 
saab  kustutada  
 Substraadi peale 
 Väga peenete seemnete 
Sõel 
3mm avadega metallsõel  sõelumiseks 
külvi tagamiseks 
Sõelaga 
Peenesõelaline 
Seemnete ja istikute 
Ettevaatlikult ja ühtlaselt 
kastekann 
kastekann 
kastmiseks 
kastmiseks vajalik abinõu 
Sirge ja lame  joonlaua  
Külvikastidelt või 
Pistikute või istikute jaoks 
sarnane puutükk (laius 3- pottidelt liigse mulla 
täidetud potilt mulla 
Tasanduslaud  5cm) 
eemaldamiseks 
eemaldamise võimalus 
Mulla  tihendamiseks  
ristküliku või 
Seemned vajavad 
Sile puust plaat, millel  ruudukujulistes 
idanemiseks siledat 
Tihenduslaud  on peal  sang  
külvikastides 
külvipinda 
Mulla tihendamiseks 
Seemned vajavad 
Tihendusnui 
Ümarpuidust sirge nui 
pottides 
idanemiseks siledat 
7
 
külvipinda 
Allolev  joonis 2 illustreerib mõningaid spetsiaalseid istutustöövahendeid.   
  
 
   
Joonis 2. Näiteid seemnetega paljundamise töövahenditest, vasakult - istutuspulk, 
külvamise joonlaud, metallist sõel, puidust sildid, tasanduslaud, istutusnui. 
2.2. 
Seemnete idanemiseks vajalikud kasvutegurid 
Seemnete   idanemine   oleneb   esmajoones   kolmest   asjast :  hapnikust,  niiskusest  ja 
temperatuurist.  Kui  mullas  puudub  hapnik,  kui  seal  on  liiga  palju  või  liiga  vähe 
niiskust, või kui temperatuur on liiga kõrge või liiga madal, siis mõjutab see seemne 
idanemisvõimet.  Seemne  vanus  mõjutab  samuti  idanemise  protsenti,  mida  vanem 
seeme  seda madalam protsent. (Secher, 2006:52) 
Optimaalne  temperatuur  on  seemnete  idanemiseks  vajalik,  mis  kõige  laiemas 
mõttes  oleneb  taimede  geograafilisest  kasvukohast.  Mõne   taimeliigi   seemnete 
idanemiseks   piisab   vaid  paarist  plusskraadist,  enamikule  on  vaja  6-8  soojakraadi  ja 
mõnele nõudlikumale 13-15 kraadi.  
Optimaalsed köögiviljade idanemise temperatuurid on toodud tabelis 2 koos keskmise 
idanemise   ajaga   päevades.  Köögiviljad  on  tabelis  järjestatud  optimaalse 
idanemistemperatuuri  alusel.  Erinevate   autorite   hinnagul  varieeruvad  idanemiseks 
optimaalsed temperatuurivahemikud üsna  laias  ulatuses. Paasiku (2008) järgi vajavad 
kõige  soojemat  temperatuuri  idanemiseks  kõrvits,   kurk ,   melon   ja   paprika ,  alla  10ºC  
idanevad   aedporgand ,   hernes   ja  põlduba.  Secheri  (2006)  ja  Hansaplant’i  (2010) 
soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur  vastavalt Secheril 
+2-18,  ja  Hansaplantil  +18-21ºC.  Kuna  porgandit  külvatakse  talve  alla,  siis  usun,  et 
porgandi   idanemistemperatuur  on  pigem  all  10  ºC    kui  üle  18  ºC.  Kuigi  kirjanduse 
andmetel (Paasik, 2009) algab idanemine mitmetel köögiviljadel juba 2-3 ºC  juures, 
nagu  näiteks   pastinaak ,   naeris ,  mustjuur  ja  juurpetersell,  ei  leidnud  kirjandusest 
andmeid, kas see on optimaalne idanemistemperatuur ja mitu päeva on sellisel juhul 
 
8
 
idanemise  aeg.  Kõige  pikem  idanemisaeg  on  kirjanduse  andmetel  (Paasik,  2008;  
Köögiviljaseemnete...,2010)  pastinaagil,  järgnevad  aedporgand  ja   apteegitill   20 
päevaga.  Okra,   spinati   ja  paprika  idanemise  perioodiks  on  hinnatud  umbes  poolteist 
kuni kaks nädalat. Kõige  kiirema  idanemisperioodiga on  salatid , juurpetsersell, hernes 
ja põlduba, kaks kuni kolm päeva. 
Tabel  2  Põhiliste  köögiviljade  optimaalsed  idanevustemperatuurid  ja  idanevuse  aeg 
päevades (autori koostatud Paasik, 2008 ja Köögiviljaseemnete...,2010 põhjal)  
Opt.Id.Temp. 
Id.aeg  / 
Köögivili 
alates kuni ºC 
päevades 
Pastinaak 
2 
18 
20 
Aedporgand 
4 
5 
12-18 
Hernes, põlduba 
8 
10 
2-3 
Naeris 
15 
18 
4-6 
Redis  
15 
18 
3-5 
Apteegitill e. Fenkol 
16 
18 
14-20 
Salatid 
16 
22 
2-3 
Kaalikas 
18 
18 
5-6 
Aedseller 
18 
20 
3-5 
Kapsad  
18 
20 
3-4 
Baklazaan  
18 
24 
8-12 
Juurpetersell 
18 
24 
2-3 
Spinat  
20 
20 
8-14 
Aeduba 
20 
25 
6-8 
Füüsal 
20 
25 
5-6 
Lehtpeet 
20 
25 
4-5 
Suhkrumais 
20 
25 
6-8 
Söögipeet 
20 
25 
4-5 
Tomat  
20 
25 
5-6 
Arbuus  
21 
35 
7 
Okra 
24 
24 
8-10 
Kõrvits 
25 
27 
6-7 
Kurk 
25 
30 
3-5 
Melon 
25 
30 
6-8 
Paprika 
25 
30 
7-9 
Vesi  on  seemnete  idanemiseks  hädavajalik.  Kõigi  seemnete  idanemine  algab 
veeimamisega,   kusjuures   erinevates  idanemise  etappides   imab   seeme  vett  erinevalt. 
Idanemise esimese  etapis  toimub kiire veega küllastumine. Teises etapis vajab seeme 
vett oluliselt vähem ja kolmandas, kui algab idujuure moodustumine, veeimamine taas 
kiireneb.  Eri  liikide  seemned  on  erineva  veesisaldusega,  mis  sõltub  nende 
geograafilisest  päritolust.  Veeimamise  kiirus,  ka  idanemiskiirus,  sõltub  veel  seemne 
9
 
suurusest . Mida väiksem seeme, seda kiiremini ta vett imab ja on võimeline idanema. 
Samuti  on  väikese  seemne  eeliseks,  et  ta  satub  suure  tõenäosusega  pinnase 
mikropiludesse, kus on kergem vett kätte saada. Olulist rolli mängib see, kui kergesti 
on  vesi   pinnasest   kättesaadav  ehk  kui  liikuv  ta  on.  Vee  liikuvust  takistab  selles 
lahustunud ainete hulk. Mida puhtam on vesi, seda kiiremini seemned seda imavad ja 
vastupidi.  Seega,  mida  toitaineterikkam  on  pinnas,  seda  aeglasemalt  seemned 
idanevad.  Sellest  tulenevalt  pannakse  seemned  tavaliselt  idanema  toitainetevaesesse 
mulda, kus on vähem vees lahustuvaid aineid. (Teras, 2009:45) 
Et  lisada  idanemisele  hoogu  soovitatakse  seemneid   niisutada   vahetult  enne  külvi 
huumusepreparaadis  umbes  1  tund  ning  seejärel  kuivatada  niipalju,  et  oleks  hea 
külvata. Huumuspreparaadi asemel võib seemneid hoida ka  tavalises  vees üks ööpäev 
enne külvi ja vahetult enne külvamist paberi peal kergelt kuivatada. Näiteks herneste 
ja  põldubade  leotamine  on  üsna  levinud  meetod,  kuid  ka  porgandiseemnete  puhul 
soovitatakse  hoida  neid  vees  niikaua,  kuni   ilmuvad    idud   –  väikesed  valged  täpid 
seemnete otstes. (Kjell, 1992:36-37) 
Hapniku  puudus  põhjustab  enamikul  juhtudel  seemnete  puhkeseisundisse  minekut, 
mis  tähendab,  et  seeme  jääb  ootama  idanemiseks  paremaid  tingimusi.  Hapniku 
kättesaadavus  seemnetele  oleneb  mulla  veesisaldusest,  sest  vees  liigub  hapnik 
tuhandeid  kordi  aeglasemalt kui pinnases  olevas  õhus. 
Valgus  on  temperatuuri  järel  järgmine  keskkonnategur,  mille  järgi  seemned  õige 
idanemisaja  ja  oma  asukoha  pinnases  ära   tunnevad .  Asukoht  pinnases  on  eluliselt 
oluline  just  väikeste  seemnetega  liikide  puhul.  Liiga  sügaval  pinnases  olles  pole 
väikestel  seemnetel  mõtet  idanema  hakata,  sest  ellujäämise  tõenäosus  on  väga   napp . 
Kui sügavale valgus pinnases tungib sõltub pinnase struktuurist, liivakristallid juhivad 
valgust  savist  paremini. Samas mitte kõigi taimeliikide seemned pole valgustundlikud. 
Köögiviljadest  näiteks   lehtsalat   ja  seller  idanevad  ainult  päevavalguse  käes.  (Teras, 
2009) 
Lisaks  niiskuse,  valguse,  temperatuuri  ja  hapniku  tingimustele  sõltub  seemnete 
idanevus ka seemnete kvaliteedist. Maria Thuni hinnangul (Thun, 2010:20-21) sõltub 
seemne  kvaliteet  kogumise  ajast,  samuti  märgib  ta,  et  on  oluline  korjata  seemneid 
ainult kauni vilja moodustunud taimedelt.  
Paasiku  (2008)  väitel  võib  seemnete  idanevuse  säilivus   ulatuda   ühest-kahest  aastast 
 
10
 
kuni  kümne  aastani  (Paasik,  2008).  Allpool  toodud  tabel  3  iseloomustab  seemnete 
idanevuse  säilimist  erinevatel  köögiviljadel,  kusjuures  mingit  seost,  miks  seemnete 
idanevus erinevatel köögiviljadel ulatub ühest kuni kümne aastani ei õnnestunud töö 
autoril leida.  
Tabel  3  Seemnete  idanevuse  säilivus  erinevatel  köögiviljadel  (autori  koostatud 
Paasik, 2008 põhjal)  
Seemnete idanevus  Köögivili 
Sugukond  
1-2 aastat 
Pastinaak 
Sarikalised  
1-2 aastat 
Mustjuur 
Korvõielised 
2-3 aastat 
Rõigas 
Ristõielised 
2-3 aastat 
Aedseller 
Sarikalised 
2-3 aastat 
Apteegitill 
Sarikalised 
2-3 aastat 
Aedsalat 
Korvõielised 
2-4 aastat 
Porrulauk 
Liilialised  
3-4 aastat 
Redis 
Ristõielised 
3-5 aastat 
Naeris 
Ristõielised 
3-5 aastat 
Baklazaan 
Maavitsalised  
3-5 aastat 
Aeduba 
Liblikõielised 
4-5 aastat 
Peakapsas 
Ristõielised 
4-5 aastat 
Kaalikas 
Ristõielised 
4-5 aastat 
Kõrvits 
Kõrvitsalised 
4-5 aastat 
Lillkapsas  
Ristõielised 
4-6 aastat 
Arbuus 
Kõrvitsalised 
4-6 aastat 
Hernes 
Liblikõielised 
5-7 aastat 
Spargel  
Liilialised 
6-8 aastat 
Kurk 
Kõrvitsalised 
6-8 aastat 
Melon 
Kõrvitsalised 
8-10 aastat 
Tomat 
Maavitsalised 
Külviaja  mõju  seemnete  idanevusele  on  leidnud  praktilist  tõestust  Maria  Thuni 
(Thun,  2010)  poolt  läbiviidud  pikaajalistes  katsetustes.  Vanal  ajal  jälgiti  praktiliste 
põllumajanduslike tööde puhul taevailminguid üsna iseenesestmõistetavalt. Looduses 
valitsevast  rütmilisest  korrast,  mis  tuleneb  päikese,  kuu  ja  teiste  planeetide 
rütmilisusest arvestatakse tänapäeval ehk kõige enam kuu  faaside  mõjuga külvile.  
Jälgides  seemnete  idanemist  mullas,  on  täheldatud,  et  enne  noorkuud  külvatud 
seemned jäävad ootama järgnevat täiskuud, s.o. oma õiget idanemisaega, kuid ooteaeg 
kahandab  seemnete  elujõudu.  Kuu  faaside  mõju  seemnete  idanemisele  on  leidnud 
katselist tõestust. Kui seemned panna mulda 2 päeva enne täiskuud, siis idanevad nad 
kiiresti ja annavad tugevaid, terveid taimi, samas 2 päeva enne noorkuud maha pandud 
11
 
seemned  vajavad  idanemiseks  märksa  enam  aega  ja  annavad  nõrgema  kasvu. 
Erinevused on  ilmnenud  nii saagis kui õitsemises. Kasvav kuu aktiveerib enam taime 
maapealse osa tegevust (sel ajal on taime mahlatsirkulatsioon tugevam), kahanev kuu 
mõjutab  aga  rohkem  taime  juureosa.  Sellest  järeldatakse,  et  külvates  juurvilju 
kahaneva  kuu  faasis,  riskitakse  kidurate  ja  maitsetute  saadustega.  Kuid  tuleb  tähele 
panna,  et  kuu  faasidele  lisaks  mõjutavad  taimede  idanemist  ja  kasvu  ka  teised 
looduses valitsevad rütmid. Maria Thun toetudes  astronoomia -uuringutele, ürgvanale 
elementide-õpetusele  ja  isiklikele  vaatluskogemustele  on  välja  töötanud  nn. 
„Külvikalendri“. ( Maaviljelus ...,1992) 
Tabelis 4 on toodud võrdlus samast seemnepartiist külvatud porgandi seemnetest enne 
täiskuud  ja  enne  noorkuud.  Võrreldakse  nii  porgandi  saagikust  kui  ka 
kvaliteediomadusi. 
Tabel  4  Porgandi  külvikatse  tulemused:  omaduste  ja  saagikuse  sõltuvus  külviajast 
(autori koostatud Maaviljelus...,1992 põhjal) 
Omadused 
Külv enne täiskuud 
Külv enne noorkuud 
Saagikus 
70-80% suurem 
  
Struktuur 
Mahlane 
Kõva 
Värvus 
Punakas- oranz  
Kollakas  
Pind 
Sile 
Krobeline 
Maitse 
Magus 
Kibe-mõrkjas 
Kiulisus 
Ilma puitumata 
Puitunud  
 
Tabelis toodud tulemused kinnitavd, et enne täiskuud külvatud porgandite kvaliteet ja 
ka saagikus on oluliselt parem kui enne noorkuud külvatutel.  
Maria  Thuni  väitel  (Thun,  2010:11)  jätab  külviaeg  taimedele  kõige  olulisema  jälje. 
Oluline  on  ka  istutusaeg,  ehk  aeg,  mil  taim  teise   kasvukohta   üle  viiakse,  samuti 
hooldustööde tegemise aeg.  
Maria  Thuni  külvikalendrit  tõlgitakse  eesti  keelde  alates  1990.aastast.  Kuu 
vaatlustabelid   on  avaldatud  ka  Eesti  Astroloogia  Seltsi  koduleheküljel 
http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/.  
Biodünaamiline põllumajanduses arvestatakse taimede paljundamisel ja eriti seemnete 
külvamisel kosmiliste rütmide mõjudega, samas ei unustata, et see on vaid üks faktor 
paljudest. Oma aastatepikkuste katsetuste tulemusel  jagab  Thun (2010:18-22) taimed 
nelja  rühma:  juurtaimed,  lehttaimed,  õistaimed  ja  viljataimed.  Külvamisel 
 
12
 
soovitatakse  külvipäeva  määramiseks  jälgida,  millise  taimeosa  saaki  soovitakse. 
Tabelis  5  on  toodud  väike  kokkuvõte  Maria  Thuni  soovitustest  köögiviljade 
külvamiseks. 
Tabel  5  Köögiviljade  soovitatav  külviaeg  Maria  Thuni  külvikalendrist  lähtuvalt 
(autori koostatud Thun, 2010 põhjal) 
Juurepäeval 
Lehepäeval 
Viljapäeval 
Õiepäeval 
Juurseller 
Nuikapsas  
Uba 
Spargelkapsas 
Kapsas-lehtkaalikas  Lillkapsas 
Hernes 
  
Porgand 
Salatid 
Soja 
  
Redis 
Lehtsigur 
Mais 
  
Rõigas 
Spargel 
Tomat 
  
Punapeet  
Apteegitill 
Paprika 
  
Mustjuur 
Petersell  
Suvikõrvits 
  
Juurpetersell 
  
Kurk 
  
Kartul  
  
  
  
Sibul  
  
  
  
Küüslauk 
  
  
  
 
13
 
 
3. TAIMMATERJALI  JAGAMINE  EHK  VEGETATIIVNE 
PALJUNDAMINE 
Vegetatiivse  paljunemise  erinevus  seemnetega  paljunemisest  on,  see,  et    esimesel 
juhul säilitab taim oma vanema pärilikud omadused.  
Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. 
Mulla  pinnal  toimub  paljunemine  maapealsete  võsunditega  mis  moodustab  teatud 
vahemaade  tagant  uusi  taimi.  Mullas  levivad  varreosad  (risoomid)  juurduvad  ja 
pungadest  tekkivad  uued võsud. Samuti toimub paljunemine ka mullas  horisontaalselt  
levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed. 
Veel esineb paljunemist  mugulate  ja sibulatega. Vegetatiivse paljunemise positiivsed 
küljed on : 
•  Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond 
•  Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 
•  Vegetatiivsel  paljunemisel  pärilik   muutlikus   on  kas  väga  väike  või  puudub 
üldse. 
Antud peatükis käsitletakse köögiviljade vegetatiivset paljundamist. Allolevas tabelis 
6 on toodud vegetatiivselt paljundatavad köögiviljad. 
Tabel  6  Vegetatiivselt  paljundatavad  köögiviljad  ja  nende   paljunemisviis   (Autori 
koostatud Paasik (2008) põhjal 
Köögivili 
Paljunemisviis 
Sugukond 
Mädarõigas 
Juurpistikutega 
Ristõielised 
Rabarber  
Juurikatega 
Tatralised  
Harilik sibul 
Sibulatega 
Laugulised 
Küüslauk 
Küüntega 
Liilialised 
Kartul 
Mugulatega 
Maavitsalised 
Mugulatega  paljunevad  näiteks   kartulid .  Kui  kartuli  mugul  maha  panna,  tekivad 
sellele  idud,  millest  kasvavad  uued  taimed  ja  sinna  alla  tekib  uus  mogul  ehk  kartul. 
Rabarberit  paljundatakse  juurikate  jagamisega.  Juurikad  jagatakse  terava  noa  või 
labidaga  osadeks, nii et igale osale jääks üks või kaks punga ja 1-2 hargnevat juurt 
 
14
 
Küüslauku  paljundatakse  emasibulast  võetavate  küünte  abil.  Kuna  küüslauk  vajab 
üsna pikka kasvuaega, istutatakse küüned kevadel võimalikult vara huumuserikkasse 
ja  hästi  niiskust  hoidvasse  mulda.  Mõnedele  küüslaugusortidele  tuleb  kasuks 
kuuajaline külmkapikuur enne istutamist. Taimi võib ka siseruumides ette kasvatada. 
Küüslaugud  istutatakse  10  cm  vahedega,   reavahe   olgu  40  cm.  Küüned  või  ette 
kasvatatud   taimed  istutakse  5–8  cm  sügavusele.  Kui  kasvatatakse  taliküüslauku, 
istutatakse  küüned  kasvukohale  juba  sügisel.  Sügisel  istutatakse  küüned  sügavamale 
kui  kevadel,  ning  istanduse  võib   katta   paari  sentimeetri  paksuse  aiajäätmekomposti- 
või koorekattekihiga. (Biolan, 2010) 
Spargel hakkab saaki andma alles mitme aasta pärast. Taime võib külvata seemnest 
või istutada peenrale istikud. Istiku  kasvatamine  enne peenrale istutamist kestab kaks 
aastat.  Taimed  istutatakse   vakku ,  mille  põhja  on  pandud  huumuserikast  komposti. 
Taimed  istutatakse  u  40  cm  vahedega  vähemalt  15  cm  sügavusse  vao  põhja. 
Istutamisaasta sügisel täidetakse vagu mullaga. (Biolan, 2010) 
3.1. 
Töövahendid taimmaterjali jagamisel 
Köögiviljade  jagamiseks  vajalikud  töövahendid  ei  erine  oluliselt  põhilisest  aias 
kasutatavatest  töövahenditest. Valik töövahendeid on toodud alloleval joonisel 3. 
  
 
Joonis 3. Valik töövahendeid vegetatiivseks paljundamiseks. 
3.2. 
Taimmaterjali jagamiseks vajalikud kasvutegurid 
Pistikutega   paljundamiseks  tuleb  taim  panna  suure  õhuniiskusega  kohta,  et  ta  ära  ei 
kuivaks   ja  sureks.   Pistik   vajab  ka  soojust,  et  hakata  juuri  kasvatama,  hea 
juurdumistemperatuur on 18-20 0C. Kuna ilma valguseta fotosüntees ei toimu, mis on 
vajalik taime eluprotsessideks, siis on olulise tähtsusega piisava valguse olemasolu.  
15
 
Köögiviljade  jagamisel  on  oluline  lisaks  seemnete  paljundamise  juures  käsitletud 
kasvutingimustele jälgida istutussügavust. Näiteks  rabarberi  juurikaid ei tohi istutada 
liiga sügavale. 
Küüslaugu kasv näiteks sõltub päeva pikkusest. Kui päevad on lühikesed, st kevadel ja 
sügisel,  kasvavad  pealsed  kiiresti.   Sibula   moodustumist  kiirendab  aga  pikk  päev  ja 
kõrge temperatuur 
Kartul pannakse maha alles siis, kui mulla temperatuur on vähemalt + 8 °C. Tavaliselt 
on  sobiv  aeg  kartulipanekuks  maikuu.  Kui  kartul  pannakse  liiga  külma  ja  märga 
mulda,  siis  kasv  aeglustub  ja  haigestumise  risk  suureneb.  Kartulid  pannakse  maha 
vähemalt 60 cm vahega 8–10 cm sügavusse – mullakihi paksust suurendatakse  suviste  
muldamistega. 
Mida  sügavamale  spargel  istutatakse,  seda  paremini  talub  ta  talvekülma.  Istutamise 
ajal  tuleb  taimi  korralikult  kasta  ja  istutussuvel  tuleb  jälgida,  et  neil  oleks  piisavalt 
niiskust. 
 
16
 
 
4. KÖÖGIVILJADE PALJUDAMISE SWOT ANALÜÜS 
SWOT-analüüs  on  strateegline  planeerimisvahend,  millega  hinnatakse  üldiselt 
projekti  või  äriettevõtte  tugevaid  külgi  (i.  k.  strengths),  nõrku  külgi  ( weaknesses ), 
võimalusi  (opportunities)  ja   ohte   (threats).  Selle  analüüsi  raames  määratletakse 
projekti eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja mittesoodustavad 
sisemised  ja  välimised   faktorid .  Selle  meetodi  loojaks  peetakse   Albert   Humphreyd, 
kes tegi Stanfordi Ülikoolis 1960ndail ja 1970ndail aastail uuringu, kasutades ajakirja 
Fortune nimekirjast võetud 500 ettevõtte andmeid. 
Antud  käsitluses  on  püütud  rakendada  SWOT-analüüsi  hindamaks,  millist  meetodit 
kasutada köögiviljade paljundamisel. Tabelisse 6 on toodud seemnetega paljundamise 
tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud. 
Tabel 6 Köögiviljade seemnetega paljundamise SWOT analüüs 
TUGEVUSED 
NÕRKUSED 
Saab korraga palju taimi 
Meie  kliimas  tuleb  paljusid  istikuid  ette 
kasvatada 
Enamus köögivilju paljunevad seemnetega 
Ümberistutamisel 
võivad 
muist  
taimi 
hukkuda kohanemisraskuste tõttu 
Taimed on tervemad 
Seemnete idaunevus väheneb ajaga 
Seemne  idanemine  on  emotsionaalselt  Seemnete külvil peenrasse ohustavad istikuid 
nauditav 
umbrohud 
Seemnetega paljundamine on odavam 
Sortide  seemned  ei  kanna  ise  seemneid 
kogudes sorditunnuseid edasi 
Kõige lihtsam paljundamise viis 
 
VÕIMALUSED 
OHUD 
Uute sortide aretamise võimalus 
Liigne   kuivus   idanemise  esimses  faasis 
takistab idanemist 
Saada tervemaid taimi 
Linnud  võivad seemned ära nokkida 
 
Liiga madal temperatuur takistab idanemist 
 
Mõned 
seemned 
idanevad 
ainult 
päevavalguses 
 
Hapnikupuudus   mullas  takistab  seemnete 
idanemist 
17
 
Enamuse  köögiviljade  paljundamiseks  on  sobiv  seemnetega  paljundamise  meetod.  
Paasiku (2008:34) hinnagul on paljude istikute ettekasvatamine  kodustes  tingimustes, 
kui  kasvuhoonet  pole,  kasutu.  Sobivamaks  peetakse  kvaliteetsete  istikute  ostmist 
aiaärist.  Ettekasvatamist  vajavad  istikud,  mida  soovitatakse   kasvuhoone   puudumisel 
osta on järgmised: kapsad, tomatid,  kurgid , paprikad, füüsalid, arbuusid, melonid jmt. 
 
 
 
 
18
 
 
KOKKUVÕTE 
Taimede paljundamine on Terase (2009:6) väitel  aedniku  mantra, mis kordub aastast 
aastasse .  Köögiviljade  paljundamine,  mis  valdavalt  toimub  seemnetega,  on 
tõenäoliselt   paljudele   aednikele  põnev  ja  huvitav  protsess,  mis  pakub  eduelamust  ja 
rahuldust  mitmel  moel.  Kui  aastate  eest  oli  köögiviljade  paljundamisel  ja  oma  aias 
kasvatamisel   üheks  oluliseks  motivaatoriks  värskete  köögiviljade  tarbimise  vajadus, 
siis tänapäeval on selleks pigem isiklikud  kogemuslikud  ja  emotsionaalsed  vajadused. 
Saab  ju  värskeid  köögivilju  poeletilt  osta  aastaläbi  ja  ka  ökoloogiliselt  puhtaid 
köögivilju on võimalik osta vähemalt hooajal. 
Käesoleva  iseseisva  töö  käigus  uuriti  köögiviljade  paljundamise  võimalusi.  Jõuti 
järeldusele,  et  enamus  köögiviljadest  paljundatakse  seemnetega.  Välja  on  toodud  ka 
üksikute vegetatiivsel teel paljundatavate köögiviljade nimekiri.  
Analüüsides  köögiviljade  paljundamise  kasvutegureid  leiti,  et  meie  kliimas  on 
otstarbekas  külvata  seemned  köetavasse  kasvuhoonesse  märtsis- aprillis   ja  istutada 
kasvukohale mais-juunis sõltuvalt väliskeskkonna temperatuuridest. Jõuti järeldusele, 
et   sobivate   ettekasvatamistingimuste  puudumisel  on  otstarbekas  osta  kvaliteetsed 
köögiviljade  istikud.  Töö  autori  hinnangul  on  valguse  ehk  päikese  roll  nii  seemnete 
idanemisel  kui  eriti  köögiviljade  kasvamisel  eriti  oluline,  millele  kirjanduses 
pööratakse vähem tähelepanu kui vajalik.  
Köögiviljade  paljundamiseks  vajalike  töövahendite  nimekiri  koos  kasutusalade  ja 
vajaduste põhjendustega on antud ülevaatlikult tabeli kujul. Joonistel toodud valik nii 
seemnetega kui ka vegetatiivsel paljundamisel kasutatavatest töövahenditest on tehtud 
autori  hinnangul  vähemtuntumatest.  Lõpuks  antakse  SWOT  analüüsi  meetodit 
kasutades  hinnang  seemnetega  paljundamisele  kui  põhilisele  köögiviljade 
paljundamise viisile.  
Töö  autori  isiklikud  kogemused  köögiviljade  paljundamisest,  mis  on  suhteliselt 
tagasihoidlikud  ja  väga  lühiajalised  kinnitavad,  et  näiteks  kapsa  taimede 
ettekasvatamine  toa   aknal   ei  ole  mõistlik  tegevus.  Tomati,  kurgi  ja  paprika  taimi  on 
töö  autoril  küll  õnnestunud  toa  aknal  ette  kasvatada  kortermaja  II  korrusel,  samas 
19
 
madala  maamaja  aknal  kasvatatud  taimed  kannatasid  ilmselgelt  valguse  puuduse  all 
ning ei täitnud oma eesmärki.  Maitsetaimed  on ehk ainukesed, mida tasub kasvatada 
toas,  kuigi  autori  hinnagul  valguse  puudust  kannatavate  taimede  tarbimisväärtus  on 
kaheldav.  Töö  autor  hindab  kõrgelt  Maria  Thuni   uuringuid   biodünaamilise 
põllumajanduse  valdkonnas  ja  püüab  võimalusel  edaspidisel  köögiviljade 
paljundamisel arvestada sobivate külviaegade ja külvikordadega.  
 
 
20
 
 
VIIDATUD ALLIKAD 
1.  Biolan web, Abiinfo, Peenramaa, 
http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=130,  (17.04.2010) 
2.  Bradley  Steven , Paljundamise alused, Maalehe Raamat, 2008, 128 lk 
3.  Haynes Barbara,  Bird   Richard , Praktiline Aiapidaja Käsiraamat, Maalehe 
Raamat, 2005, 284 lk 
4.  Kjell Arman, Maa ja Leib, Eesti Biodünaamika Ühingu kirjastusgrupp, 
Tallinn 1992, 83 lk 
5.  Kuu efemeriidid,  http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/, 
11.aprill 2010 
6.  Köögiviljaseemnete külvitabelid, 
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=884, 4.aprill 2010 
7.  Maaviljelus ja kosmilised rütmid, Eesti Biodünaamika Ühingu 
Kirjastusgrupp, 1992, 60 lk 
8.  Paasik Tiina, Kasvuhoone see on lihtsam kui arvasid, AS Ajakirjade 
Kirjastus, Tallinna Raamatutrükikoda, 103 lk 
9.  Paasik Tiina, Moodne köögiviljaaed, AS Ajakirjade Kirjastus, Tallinna 
Raamatutrükikoda, 208 lk 
10. Secher Maria Aberg, Kasvuhoone. See rõõmus ruum,  Sinisukk  2006, 142 lk 
11. Teras Riho, Seemnest Suureks, Tallinna Raamatutrükikoda, 2009, 125 lk 
12. Thun Maria, Aiandusnippe, Sinisukk, 2010, 124 lk 
 
21