Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Köögiviljataimede paljundamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
köögiviljad, idanemise, töövahend, porgand, paljundamine, vegetatiivse, kartul, kõrvits, porgandiwot, muldeeme, ristõielised, pistik, vegetatiivsel, külvataõel, paprika, hernes, kapsasibul, kastid, tomatpargel, küüslauk, kasvuhoone, kasvutegurid, bradley, istutada, allolev, idanemine, kurk, melon, aedporgand, põlduba, apteegitillKT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid
peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett)
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum
moodusta murdunud varrega taim mugulaid. söögiks Kartulid võib enne mahapanekut ette idandada, siis saadakse saaki varem ja saagikus on suurem. Kartuleid idandatakse temperatuuril 815°C valges kohas, soovitatavalt lamedates nõudes. Idandamist võib alustada 24 nädalat enne mahapanekut. Kartul pannakse maha alles siis, kui mulla Kartulimugulaid temperatuur on vähemalt + 8 °C. Tavaliselt on kasutatakse tavaliselt sobiv aeg kartulipanekuks maikuu. Kui kartul lihtsalt toiduks või pannakse liiga külma ja märga mulda, siis kasv loomasöödana. Samuti aeglustub ja haigestumise risk suureneb. Kartulid saab kartulist valmistada pannakse maha vähemalt 60 cm vahega 810 cm tärklist, piiritust, siirupit, sügavusse mullakihi paksust suurendatakse mitmesuguseid suviste muldamistega. poolfabrikaattooteid jm sügisel tarvitamiseks külvatakse seeme juuni
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded....................................
idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25
ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba
· vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse · sortide valik 7. Millised köögiviljakultuurid on kõrge niiskusenõudlikkusega? Redis, rõigas, rabarber, peakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas. 8. Millised köögiviljad on kõige vastupidavamad niiskuse rohkusele? Arbuus, melon, kõrvits, aeduba, mais. 9. Millisel perioodil on köögiviljad kõige tundlikumad niiskuse defitsiidi suhtes? Kõige tundlikumad on köögiviljad seemnete idanemise ajal. 10. Millised köögiviljad arenevad kõige aeglasemalt idanemisperioodil? Idanemisperioodil arenevad kõige aeglasemalt sarikalised. 11. Mis juhtub, kui taim on liiga niiskes seisus pikemat aega? Taimede varustatus hapnikuga halveneb. 12. Millised on niiskuse reguleerimise viisid? · Niisutamine, · kuivendamine, · multsimine, · mullakooriku purustamine, · mulla kobestamine. 13. Mis aitab õhustada ja soojendada mulda
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
Kartul – Kuulub maavitsaliste sugukonda ja perekonda. Mitmeaastane rohtne taim. Elutsükkel toimub idanemisest mugulate moodustamiseni. Varred on kolme- või neljakandilised ning enamasti püstised. Koosneb: õiest, vili, lehed, külgmine vars, peavars, stoolonid, emamugul, juured, mugul. Õis koosneb viiest tupplehest, kroonlehest, tolmukast ja emakast. Kartulimugul on muundunud vars, moodustudes mullasisese varre külgharu ehk stolooni tipu jämenemisel toitainete kogunemise tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on
mulla temperatuur on vähemalt 6-+8°C s.o mai kuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. kevadel ja sügisel ei ole soja kuigi külmakartlik, ta võib öökülmi 2°C ja isegi 4°C üle elada. Kasvamiseks vajab kõrget temperatuuri, kuni 30°C. Temperatuur üle 40°C mõjub ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele. Mullaniiskus on eriti tähtis idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal. Niiskuse liig õite moodustamisel, tolmlemise ajal ja seemnete valmimisel võib põhjustada saagi langust. Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel. Sojauba on lühipäevataim ja suur enamus sorte võivad kasvada vaid 200-250 km eemal oma laiuskraadist. Tähtis on katkematu pimedusperiood. Sordiaretusega on suudetud luua sorte, 6 mis ei ole nii tundlikud päeva pikkuse suhtes ja on lühema kasvuperioodiga, sest
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine
Muguljuur muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub
Muguljuur muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm
Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari Mullasisesed: *juured *mugulad *stoolon
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamine......................................
kokku 2700 4t/ha 10800kr 1928kr 10087,4kr 2641kr 11 Kokkuvõte Õlleodra kasvatamine on kulukas protsess. Et kasvatus protsess oleks tulemuslik tuleb väga hoolikalt valida kasutatavat põldu. Väga segavateks faktoriteks on põllu liiga väike suurus, suured kivihunnikud ja muu selline. Meeles peab pidama ka tera kvaliteedi nõudeid, mis vajavad kõrgeid idanemise tingimusi ja väikest proteiini sisaldust. Sordi valikul on selle juures väga oluline osa. Kemira GrowHow soovitab sorti ,, Class" . Tema saagi potentsiaal on väga kõrge. Teradeühtlikkus väga hea. 1000 tera mass suur, 44,9g. Proteiinisisaldus on madal, mida soovitaksegi õlleodra kasvatamisel. Seisukindluse tagab tugev kõrs. Haiguskindluse suhtes on väga hea kindlusega eriti jahukaste, rooste ja äärislaiksuse suhtes. Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning
pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 – 3 aastaselt. Kui seemikuid on välja tulnud rohkesti, siis üldjuhul neid enne koolitamist ei pikeerita. 3 Puittaimede vegetatiivne paljundamine Teame juba, et vegetatiivne paljundamine kujutab endast emataimedelt võetud osadele ühel või teisel viisil juurte kasvatamist. Samuti teame, millistel juhtudel tuleb valida vegetatiivne paljundamine. Järgnevalt tutvume põhjalikumalt vegetatiivse paljundamise viisidega. Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini haljaspistikutega ja pistokstega paljundamist ning pookimist. Vähem kasutatakse võrsikutega paljundamist, kuna see on suhteliselt väheproduktiivne. Võrsikutega paljundamine sobib, kui muud paljundusmeetodid ei anna tulemust. Silmas peab pidama, et vegetatiivselt paljundatud taimedel on nõrgem juurekava, kuna neil puuduvad idujuurest arenenud pärisjuured; esinevad üksnes lisajuured
ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi
32. Keskkool Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Uurimistöö Autor: Britmarii Kroon XI C Juhendaja: Krista Kiisler Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna 32. Keskkool Töö pealkiri: Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Kuu ja aasta Lehekülgede arv 10 Oktoober, 2010 Töö autor :Britmarii Kroon Juhendaja:Krista Kiisler -2- SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. MURULAUK ............................................................................................................................ 5 1.1 Päritolu ........................................................................................................................ 5
viljad ei värvu sordile omaselt, maitse jääb mõrkjaks. Otsene päikesepaiste on vajalik viljapuu õiealgmete tekkimise ja viljade valmimise ajal. Viljapuu võra kasvu tuleb reguleerida nii, et valgus pääseks iga okasni. Viljapuu juurestik on välismõjude eest kaitsutud mullaga, võra kaetud lehtede ja oksastikuga, tüvi aga on kõige vähem kaitstud organsüsteem. Et tüvi on kogu viljapuu elutegevuses väga tähtis, tuleb teda hästi kaitsta ja hooldada. Noore viljapuu vegetatiivse kasvamise periood kestab tavaliselt varakevadest juulikuu lõpuni. Seejärel hakkavad võrsed puituma ja talveks ette valmistuma. Vahel ei lõpeta noored viljapud kasvu õigeaegselt või alustavad seda teist korda augustis, mõnikord isegi septembris. See võib viljapuule ohtlikuks saada, sest puitumata ja karastumata võrsed ei talu talvetingimusi, külmuvad ning kahjustravad sellega kogu puu kasvurütmi. Et noorte viljapuude kasvamist
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280
annaabi.ee 
