docstxt/130012585517630.txt
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrs...
mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016 Marje Kask 3 Paljundamiseks vajalikud vahendid 1. Katteloor 2. Sõel 3. Kastekann 4. Istutuspulk
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE ..................
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks
........................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5. Kahjurid ja haigused, nende tõrje.............................................................lk14 6. Jõulukaktus.....................................................................................lk15 7.Huvitavaid fakte kaktustest.....................................................................lk16 Kokkuvõte..........................................................................................lk.17
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt
Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse
....................... 5 1.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes...................................................................6 1.4 Väetamine..................................................................................................... 6 1.5 Taime paljundamine...................................................................................... 6 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid.............................................................7 2. TUPS-ROHTLIILIA................................................................................................ 7 2.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes..............................
Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks. Temperatuur Pidev niiske ja soe keskkond. 25-26 kraadine ja 15-16 öine temperatuur. Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja pikka aega. Isegi kuni 4-5 kuud
Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine seemnetega, pistikutega ja puhma jagamise teel Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ning kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrseid vahetult enne õitsemist Kasutamine maitsetaimena lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Sobivad suppidesse, liha- ja kalaroogadesse ja neid keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse
................................................................................. 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded.......................................................................................................................... 9 Istutamine.......................................................................................................................
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju,
Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand Tomat Paprikas Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad. Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt.
Rakendusbioloogia Fundamentaalteadus- Teaduse sisu, faktid, teooriad jne. Nt haiguste uurimine ning nendele vaktsiinide planeerimine Rakendusteadus- Teadmiste rakendamine praktilisse tegevusse. Biotehnoloogia kasutusalad · Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks o Põhilised kasutatavad organismid on: Bakterid Seened · Biotehnoloogia o Eelised Suur energiasäästlikkus Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke Odav tooraine o Puudused Kasutatavad organismid on tundlikud kekskonnategurite (t0, keemiliste ainete kontsentratsioon jt) suhtes. Teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks · Antibio...
katmikalal. Aianduslikele kultuuridele sobivad paljundusmeetodid, substraadid, multsid, väetised, kastmissüsteemid ja koristustehnoloogiad. · Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. Seemnest paljundatud taimede põhilised eelised: · tugev juurestik ja hea vastupidavus, · kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE
vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada. Erinevalt muskaatsalveist lõigatakse aedsalvei kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine - Külvake seeme niiskele mullale ja vajutage kergelt kinni, et kontakt mullaga oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt
pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. Heteroos(hübriidjõud)- mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. Kloonimine-geeneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism.(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e
.....................................................................4 .....................................................................................................................................................4 Kasvutingimused.........................................................................................................................4 Saagi koristus ja säilitamine........................................................................................................4 Paljundamine...............................................................................................................................5 Sordid..........................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sugukond Juurseller kuulub sarikõieliste sugukonda. Perekonnaks on rahttaimed.
· Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. · Rakutehnoloogia biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkuda kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkuse eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. · Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro. · Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomisraku hübriid; luuakse monokloonse antikega saamiseks. · Kloonimine DNA- fragmentide, rakkude või ordanismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. · Kloon isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond.
lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad Leviala: Arvatakse pärinevat Vahemere aladelt, praegu kasvatatakse mitmel pool palju Paljundamine: Õite ja seemnetega Kasutatud materjalid: · Looduse entsüklopeedia · http://aloeveraforeverproducts.com/images/aloe1.jpg
Räpina aianduskool AE14-42-M1 Talis Talv HARILIK ELUPUU Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Roht Tallinn 2015 Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks
Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast lig...
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6
· Informatsiooni uuendamine andmekandja sisulise info ülekandmine uuele või samale andmekandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda. · Uuendamise käigus valmistatakse infost koopiad, mis asendavad kasutamisel originaali. Info uuendamise eesmärgid Eesmärgid: · Säilituseesmärgiga · Kasutuseesmärgiga · Säilitus- ja kasutuseesmärgiga Info uuendamise meetodid Info uuendamise meetodid: · Elektrograafiline paljundamine · Fotograafiline paljundamine · Digiteerimine · Emuleerimine · Migreerimine Koopiate tegemine Koopiad tehakse: · Kasutuskoopiad et vähendada originaali kahjustusi sagedase kasutamise tõttu · Asenduskoopiad kui originaal on kasutuskõlbmatu või hävinud · Koopia tänapäevases vormingus et tagada info jätkuv kasutatavus · Koopia näituste tarbeks · Tagavarakoopiad väga väärtuslikest ja olulistest teavikutest · Koopia kaugkasutuse tarbeks RVL
hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või aprillis-mais krundile 2-3 seemne kaupa 1-2 cm sügavusele Mulla temp ei tohi olla alla +12 kraadi Väikesekasvuliste taimede istutusvahe jääb 20-30 cm, ridade vahe 60-90 cm Optimaalne idanemise temp on 20 kraadi Idanemise aeg 14-20 päeva + Milleks kasutatakse? Kastoorõli Meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses Määrdeõlina, hüdroõlide ja
taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega. Taimekaitse(kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel
molekul, rakk või organism. Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Inimene on iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt, seega klooninud. Tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meriteempaljundus. Meriteempaljunduse positiivne külg: raskesti paljundatavate taimede paljundamine (orhideed), Kiire taimede hulga suurenemine, meristeemrakud on viirustevabad, hävimisohus olevate taimede paljundamine. 5. Hübridoomi loomine-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega-tekivad hübridoomid. Valitud rakke saab kasvatada katseklaasis või elusorganismis. Näiteks: luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 6
ei teki. 9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet? · Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine · Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14
Max Ernst – veristlik Sürrealistliku väljaande „Minotaure“ esikaas „Igiliikumine“ „Ravitseja“ „Magamistoa filosoofia“ Teadusprobleemidega seotud maalid, erootilised tööd, ka mittesürrealistlikud rahulikud maastikud Joan Miro – mitteveristlik „Hollandi interjöör“ „Sürrealistlik portree“ Andre Masson – mitteveristlik „Kalade lahing“ Yves Tanguy – mitteveristlik „Kaarte paljundamine“ Julio Gonzalez – „Naine peegliga“ Man Ray – „Kingitus“ Alberto Giacometti – skulptor, lähtub väga kõhnast inimesest. Saksa koonduslaagristest 30-40 kg inimesed kujunenud stiili tunnuseks. „Näitav mees“, „Kõndiv mees“
Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei ole taim, sammal on taim. SAMMAL SAMBLIK Nurmik Lõhnav kummel Puju Takjas Karuputk Hallvares https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-hallvares-tulemaa-perekond-palo Puuk 11 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-metsiseuuringud-puuk-rastik 8 minutil koduhiir https://arhiiv.err.ee/vaata/otsi-loodusest-liitlast Ämblikud 21 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-himutlaiul-linde-rongastamas-korede- paljundamine-amblikud Suitsupääsuke https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-paasukesed-vahiseire-narva-jogi https://arhiiv.err.ee/vaata/suitsupaasuke
1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks
käigus mRNA koodoniga. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus (UGA; UAA; UAG), mis lõpetab translatsiooni. polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse sama aminohappelise järjestusega valke. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. struktuurgeen viirusvalkude süntees. replikatsioonigeen viiruse genoomi paljundamine. regulaatorgeen peremeesraku aktiivsuse mõjutamine viirusele soodsaks.
.................................................... ............................................................................................................................................ KALADE TÄHTSUS Kalu kasutatakse: • Toit • Ravim (D vitamiin) • Õlid • Lemmikloomad • Loomasööt • Parfümeerias • Nahktooted KAITSE Kalade elu soodustavad abinõud: • Veekogude puhtus • Sigimise soodustamine siirdekaladel • (kalatrepid) • Kalade paljundamine ja veekogudesse viimine • Talvel õhuaukude tegemine jääkattesse Kalapüüki piiravad abinõud: • Püügiload • Püüginormid • Keeluaeg (kudemisaeg) • Alammõõdud • Keelatud püügivahendid (elekter, ahingud) • Kaitsealused liigid • Kaitsealused veekogud Põhjenda nende piirangute vajalikkust! Eestis on kaitse all: Tõugjas, säga – II kaitsekategooria Atlandi tuur, hink, võldas, vingerjas, harjus – III kaitsekategooria
SURROGAATEMA- emasimetaja(ka naine), kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embüost arenenud järglase. SUPEROVULATSIOON- hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsustud polüovalutsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. KLOON- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. KLOONIMINE- DNA-fragmendi, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekkimine. MERISTEEMPALJUNDUS- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. RAKUTERAAPIA- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni pranadamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. TÜVIRAKK- hulkrakse looma jagunemisvõimaline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine.
Aastaks 2005 oli nende arv juba üle 40 levides Türki, Küprosele, Tuneesiasse ja Liibüasse. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhede paljundamine kuntslikes tingimustes sai alguse juba 18.sajandi kasvatati lõhesid kultuuris Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 20.sajandi teisest poolest kasvatatakse lõhesid massiliselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Norras ja Tsiilis. 2007.a. toodeti lõhet ja meriforelli 10,7 miljardi USD eest. Lõhede kasvatamine toimub : 1.Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkudde areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. 2.Peale 12-18 kuud on noored lõhed valmis laskuma merre. 3
ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/päev Pakume konverentside ajal täisteenindust: kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid Ruumi rendi hinnas sisaldub: Pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor, TV, video Lisatasu eest konverentsi pidamiseks: Dataprojektor 150.-/tund 800.-/päev Sülearvuti (ettetellimisel) 100.-/tund 500.-/päev Paljundamine ja printimine 1.-/leht Lisaks pakume hotellis veel: juuksur, maniküür, massöör, solaarium Restoran Hotelli Centrum 50 kohaline a`la carte restoran on Viljandi kõrgeim esinduslik söögikoht. Restorani köök valmistab aastaringselt hõrgutavaid roogi kõikvõimalikeks sündmusteks - alates perekondlikust peost kuni piduliku dineeni. Pakume ärilõunaid ja toitlustame turismigruppe. Aitame korraldada toitlustamist erinevatel koosviibimistel! Piknikust kuni piduliku dineeni.
järglaste arvukus on suurem( arvukas järglaskond), ei võta nii palju aega, vaja läheb ainult ühte isendit 9. Inimene kasutab ära organismide mittesugulise paljunemisvõimet KARTUL Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel?
valmistamiseks,saprotroos-juuremädaniku peataja. + Säästab energiat. Vähe jäätmeid. Ohutud jäätmed. Odav tooraine. - Saab toota vaid teatuid aineid. Tundlikus keskkonna tegurite vastu Võtab palju aega Meristeem- taimede algkude;kude,mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda tervik taimeks. Meristeempaljundus- taiemede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. Paljunduse eemärk-kiire tootmine,viirus vabad taimed tekivad,säilitada sordi tunnuseid,ohustatud liikide säilitamine. Kloon-isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine-DNA-fragnmentide,rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Tuumkloonimine-selgrootsetel teostav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarkku,millest eelnevalt on tuum eemaldatud.
· mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon 22.12.12 kartulitaime võrsetipud valmis · meristeemi opereerimiseks meristeemi opereerimine · (0,20,3 mm) 22.12.12 meristeemtaimed toitesegul 5 · 8 nädalat ·agaragariga tahkestatud sööde sisaldab vajalikke toitaineid ja kasvufaktoreid meristeemtaime algne · paljundamine mikropistikutega 22.12.12 pistikute panemine kilerulli · 22.12.12 In vitro paljundatud taimed · kilerullis kilerullis juurdunud taimed · 22.12.12 põllule istutatud kartulitaim · ·taimed 3 nädalat pärast istutamist 22.12.12 istikutest kasvanud esimese mugulpõlvkonna seemnepõld ·
Kuna paljude puude tüved on väga jämedad, siis on ka puit kasutusele võetud. Puitu kasutatakse kas kütteks, tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta keemiatööstuse tooraineks. Kuid peamine on siiski pajude väärtus ilupuuna. Erinevad liigid sobivad kokkuvõttes kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paju paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Pajud on valguslembesed. Kasvamiseks pajule sobivad kõige paremini parasniisked ja niisked mullad. Liigniiskust taluvad nad hästi, kui sellega ei kaasne öökülmaoht noortele taimedele. Veekogu lähedal võivad istandusele kahju tekitada koprad; Kasutatud allikad: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1749 http://bio.edu
1919a. esmakordselt võeti kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin) Kasutatakse nt migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Põllumajandus (paljundamine, säilitamine, bioenergia, loomasöödad) Toiduainetetööstus Keskkonnakaitse GMO taimed Haiguskindlamad ja elujõulisemad taimed. Taimekaitsevahendid Loomasööda valmistamine (n. silo) Bioenergia Biokeefir ja-jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. Toiduainete hapendamine. Näiteks kurgid, piim, kapsad Juustu ja veini sortidid Alkoholi saamine Bakterite amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel
kärpida tagasihoidlikult ja panna pearõhk saagile.Seoses viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata. 2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid ja nõnda kasvu aeglustada. Paljundamine Paljundamine tundub pistokste või haljaspistikute abil. 1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine
Koostaja: Kristi Tamberg Imetajate kloonimine Mis on kloonimine? Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Kloonimise eesmärgid Väärtusliku genotüübiga põllumajanduslooma-de paljundamine. Väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine Erinevad kloonimise tüübid 1. Embrüonaalkloonimine Embrüo lõhestamise meetod 2. Tuumkloonimine Diferentseerunud keharaku siirdamine munarakku, millest on tuum eemaldatud Embrüonaalkloonimise etappid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad
SÜRREALISM · lähtekohaks spontaanne joonistamine · mässumeelse seltskonna juht oli Andre · ''Kaarte paljundamine'' Breton uus suund sürrealism · 20. ja 30. sürrealism oli püüe leida · 1924 avaldas Breton oma arusaama alateadvuse jälgi sürrealismist, võttes eeskujuks Freudi · erines muust maailmast eelkõige omapärase analüüsid süzee poolest · üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri · traditsiooniline maalitehnika kõiki esemeid
Polümeraasi ahelreaktsioon PCR viiakse läbi biokeemilise reaktsioonina ja selle puhul ei vajata elusorganisme DNA kopeerimiseks. Reaktsioon pôhineb ensüümi- DNA-polümeraas kasutamisel, mis katalüüsib DNA komplementaarse ahela sünteesi. PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes. Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust. Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks. PCR pôhietapid on järgmised:
3) järglased on geneetiliselt identsed, välimuselt sarnased-keskonna mõju tõttu ei ole välimus identne 4) ............................................................................................................................. 5) ............................................................................................................................ Eristatakse mõisteid vegetatiivne paljunemine (looduslik protsess) ja vegetatiivne paljundamine (inimtahtlik tegevus). Vegetatiivselt paljundatakse taimi, seeni ja loomi. 2. Eoseline paljunemine: Eostega paljunevad vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened. Eosed e, spoorid on haploidse kromosoomistikuga üherakulised moodustised. Sisaldavad vähe vett, on vastupidavad. Eosed tekivad meioosi teel. Eostega paljunemise eripära: Eostega paljunemine võib anda arvuka järglaskonna aga eoste idanemine toimub aeglaselt. Pärilik muutlikkus eoselisel paljunemisel ..............
kasvatajaid. Toomas Jaadla Marjasoo talu Are Roosvaldi Metsa talu Tõnu Oksa Marjamaa talu Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või liivas kilekotti või niiskesse riidesse pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige
annaabi.ee 
