Keemia: lahused, metallid, gaasid

Q: Milleks on vaja magneesiumit?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemia: lahused, metallid, gaasid

Q: Kui ka vee toimele?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemia: lahused, metallid, gaasid

Q: Kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemia: lahused, metallid, gaasid

Kralle, Kristina

Keemia: lahused, metallid, gaasid (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks on vaja magneesiumit?
Kui ka vee toimele?
Kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest?

Maardu Gumnaasium
Mittestatsionaarne osakond
Kristina Kralle
9. a klass
KEEMIA
referaat
Maardu 2014
Sisukord

Mis on keemia?..............................................................................................3

Lahused ……………………………………………………………….…….4

Orgaanilised ja anorgaanilised ained………………………………………..6

Magneesium …………………………………………………………………8

Allumiinium………………………………………………………………...11

Süsivesinikud.................................................................................................12

Väärisgaasid…………………………………………………………….......18

Lahuse mõiste…….………………………………………………………...20

Vee karedus ………………………………………………………………....21
Vee kareduse leevdendamine……………………………………………….21

Lahustumis protsess.......................................................................................22
Lahustvuse mõjutegurid..................................................................................23

Kristallhüdraadid.............................................................................................24

Kasutatud kirjandus.........................................................................................25
Mis on keemia?
Kas sa oled kunagi imestanud miks küpsetamine muudab mõne toore ja vintske toiduaine maitsvaks söögiks? Küpsetamine on väga hea näide selle kohta, kuidas keemiline reaktsioon muudab ühe aine teiseks. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks, et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. Nad uurivad ka, kuidas olemasolevaid aineid kokku pannes uusi saada. Keemikud on valmistanud umbes 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist umbes 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa. Tänapäeval on looduses avastatud 92 keemilist elementi, laboratooriumis on neid lisakski tehtud. Keemikud kasutavad keemiliste ainete tähistamiseks tingmärke. Nt H2O on vee sümbol, mis ütleb, et iga veemolekul koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist. Elementidest on universumis kõige enam vesinikku, see on tähtede põhiline koostisosa .
Keemiline reaktsioon
Kui panna erinevad ained kokku ja tekib mingi uus materjal, on tegu keemilise reaktsiooniga. Mõni reaktsioon vajab käivitamiseks soojust, teine omakorda eraldab seda rohkesti.
Elemendid ja ühendid
Keemilise elemendi väikseim osake on aatom. Kui erinevate elementide aatomid ühendada, moodustub uus kooslus – keemilise ühendi molekul. Näiteks tavaline keedusool on keemiline ühend, mille nimetus on naatriumkloriid. Keedusool on saadud kahe elemendi – naatriumi ja kloori – aatomeid ühendades. Kahe elemendi ühendamisel moodustunud ühendi omadused on täiesti teistsugused kui tema koostised olevatel elementidel.
Alkeemia
Vanaaja keemia – alkeemia – oli maagia ja oletuste kummaline segu. Aastast 300 on alkeemikud proovinud valmistada seatinast, elavhõbedast ja mõnest teisest odavast metallist kulda. Nad üritasid valmistada ka elueliksiiri – eluea pikendamise vahendit. Kuigi alkeemikud oma eesmärke ei saavutanud, tegid nad ainete eraldamise ja puhastamise vallas suure töö. Nad avastasid ka palju uusi aineid.
Keemia ajalugu
Esimesteks keemikuteks võib pidada vanu egiptlasi. Sõna ,,keemia’’ tuleneb Egiptuse muistsest nimest Chem . Nüüdisaegsele keemiale pandi alus 1790. aastail – siis avastas prantslane Antoine Laurent de Lavoisier , kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad. 1808. aastal tõestas inglise loodusteadlane John Dalton, et ained koosnevad aatomeist. 1871. aastal esitas vene õpetlane Dmitri Mendelejev tabeli kujul keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi, milles elemendid on omaduste järgi rühmitatud; see on süsteem on keemia nurgakivi .
LAHUSED
Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid.
Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis . Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes – vees, puhtas alkoholis ja bensiinis.
LAHUSTAMINE
Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus.
LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON
Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks . Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga.
Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura . Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid.
GAASID
Gaasid lahustuvad samuti vedelikes, moodustades lahuseid. Gaaside lahustuvus kahaneb temperatuuri tõustes. Selle tõttu moodustuvad kuumutatavas vees õhumullid kaua enne selle keemahakkamist. Gaasi rõhu tõstmine suurendab gaasi lahustuvust vedelikus. Gaasi lahustuvust mõõdetakse 0°C ja ühe-atmosfäärilise rõhu tingimustes. Selliste tingimuste ajal on näiteks hapniku lahustuvus vees 49 cm³ ühe liitri kohta.
Vedelikud lahustuvad gaasides samuti. Näiteks merest aurab vesi ning veeaurud segunevad õhuga. Kui soe niiske õhk tõuseb ja jahtub, ei suuda ta enam lahustada kõike endas sisalduvat vett. Siis ilmuvad väiksed vedeliku piisakesed pilvede, udu ja vihmana.
TAHKISED
Lastes vedelal lahusel tahkestuda, saadakse tahkeid lahuseid. Tahketest lahustest moodustavad olulise klassi sulamid . Sulamid on ühe või mitme metalli või mittemetalli tahked lahused teises metallis, mis moodustab sulamist olulise osa. Võrrelduna algse metalliga, on sulamitel tavaliselt hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam , mida nimetatakse duralumiiniumiks.
Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel.
Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall . Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas , saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks.
ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED
ORGAANILISED AINED

inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained.
organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks
Makroelemente vajavad organismid suhteliselt suurtes kogustes . Makroelemente vajatakse grammides.
Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides.

MAKROELEMENDID

Hapnik O
Vesinik H
Süsinik C
Lämmastik N
Fosfor P
Väävel S

MIKROELEMENDID

Kaalium K
Kloor Cl
Naatrium Na
Kaltsium Ca
Magneesium Mg
Flour F
Raud Fe
Jood I

ANORGAANILISED AINED

Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad , happed ja alused.

VEE OMADUSED

Hea lahusti
Suur soojusmahtuvus

HÜDROFIILSUS- aine kas lahustub vees või ei lahustu aga seostub vee molekulidega.
HÜDROFIIBSUS- ei lahustu.
VEE ÜLESANDED

Hea lahusti
Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides
Vesi on fotosünteesi lähteaine.

Soolade, hapete ja aluste puhul räägitakse alati katioonidest ja anioonidest.
KATIOONID
Katioon on pluss (+) laenguga osake.
Katioonidest olulised on H+;NH4+;K+;Na+;Ca2+;Mg2+;Fe2+;Fe3+

K+;Na+ - Osalevad närviimpulsside moodustamisel

NH4+ - Osaleb valkude moodustamisel

Ca2+;Mg2+ - Luude koostises. Mg2+ on oluline ka taimedes klorofülli koostises.

Fe2+;Fe3+ - Punaliblede valgu hemoglobiini koostises.
ANIOONID
Anioon on miinus (-) laenguga osake.
Anioonidest on olulised: OH-; HCO3 -; CO32 - ; H2PO4 -; HPO42 -;Cl-.

OH-; Cl- - Osalevad katioon- anioon tasakaalu tagamises.

HCO3-;CO32 - Moodustuvad süsihappegaasi lahustumisel vees

H2PO4-;HPO42 - Nukleniin hapete ja fosfolipiidide koostises

I- - Kilpnäärme talitlemiseks hädavajalik
Magneesium

Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin.
Milleks on vaja magneesiumit?
Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust.

Magneesiumi on vaja :

Ensüümide talitluseks
Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks
Häireteta lihastööks
Luukoe vajalikuks tiheduseks
Vere hüübimiseks
Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks
Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks
Rakkude pinnalaengu kujunemiseks
Biovedelike pH regulatsiooniks
Organismi kohanemiseks külmaga

Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis.Kuid pole head halvata. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud.
Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel.
Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises.
Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud aga ka tomatid ja kapsas jt.

Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal.
Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes.

Mg metall
Magneesium
Aatomnumber : 12
Aatommass: 24,305
Klassifikatsioon : leelismetallid, s-elemendid
Aatomi ehitus:

Elektronvalem : 1s2 2s2p6 3s2
Elektronskeem : +12|2)8)2)
Elektronide arv: 12
Neutronite arv: 12
Prootonite arv: 12
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II
Kristalli struktuur: heksagonaalne

Füüsikalised omadused:

Aatommass: 24,305
Sulamistemperatuur : 648,8 °C
Keemistemperatuur : 1090 °C
Tihedus: 1,738 g/cm3
Värvus: hõbevalge
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
Kõvadus Mohsi järgi: 2

Keemilised omadused:

Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31
Oksiidi tüüp: tugevaluseline

Ühendid:

                        Fluoriidid: MgF2
                        Kloriidid: MgCl2
                        Bromiidid: MgBr2 • 6H2O , MgBr2
                        Jodiidid: MgI2
                        Hüdriidid: MgH2
                        Oksiidid: MgO, MgO2
                        Sulfiidid: MgS
                        Seleniidid: MgSe
                        Telluriidid: MgTe
                        Nitriidid : Mg3N2
Avastaja (d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black , 1755, Edinburgh , Šotimaa, Suurbritannia
Elemendi, ühendite kasutusalad:

signaalraketid
valuveljed, lennukidetailid
tulekindlad tellised
pigmendid, täiteained

Alumiinium

Avastamise lugu
1827 a sai väljapaistev saksa keemik , hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles – alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks.
Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid.
Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3.
Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid(- metalli saamisel metalli ühendist( oksiidist vms) tuleb ühendi koostisesse kuuluvad metalliioonid redutseerida metalliaatomiteks, st lihtaineks). Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas . Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks.
Alumiiniumi omadused
Füüsikalised omadused
Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust,
suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³),
suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660ŗC),
hea elektri- ja soojusjuhtivusega,
plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav,
suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav.

Keemilised omadused
Alumiinium on perioodilisustabeli IIIA rühmas 3 perioodis. Ta kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka. Alumiiniumi aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides küllaltki kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III.
Al – 3 e־ --> Al ³
Al: + 13|2)8)3) Al ³:+13|2)8)
Kuidas saab alumiinium kui üsna aktiivne metall üldse lihtainena püsida ja miks peab ta hästi vastu nii hapniku kui ka vee toimele?
Alumiinium reageerib tõepoolest kiiresti õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusena tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht . See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui ka vee suhtes.
Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga, moodustades alumiiniumoksiidi Al2O3 : 4Al + 3O2 ---> 2Al2O3
Veega ei reageeri alumiinium kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel.
Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga.
2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2

Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega.
Oksiidikihist puhastatud alumiinium tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks:
2Al + 3CuSO4---> Al2(SO4)3 + 3Cu
Alumiiniumiühendite omadused
Alumiiniumoksiid Al2O3
Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes.
Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks :
2Al(OH)3 ---> Al2O3 + 3H2O
Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3
Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon:

Leidmine Looduses
Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse kaoliini (Al O * 2 Si O *2H O )nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks.
Al(OH)3 + 3HCl --> AlCl3 + 3H2O

Alumiiniumi kasutamine
Alumiiniumil kui materjalil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid : kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes( tavatingimustes), hea elektri- ning soojusjuhtivus jpm. Oluline on ka alumiiniumi võrdlemisi madal hind( suure osa alumiiniumi hinnast moodustab tema tootmiseks kulutatud elektrienergia maksumus).
Alumiiniumil kui materjalil on ka puudusi: pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes jt.
Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal.
Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi kasutame toiduainete pakkimisel, peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel jne.
Nii tööstuses kui argielus tekib hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Arenenud riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikuks materjaliks. See annab majanduslikku kokkuhoidu ning vähendab ka looduse saastumist.
Süsivesinikud
Süsivesinike molekuli struktuur
Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. Süsinikul on aatomi välisel kihil 4 elektroni ja ta saab loovutada 4 kovalentset sidet. Kovalentne side märgitakse kriipsuga ja igal süsinikul peab olema 4 kriipsu. Vesinikul on 1 elektron ja tema saab moodustada 1 sideme - vesinikul on 1 kriips . Süsinik on võimeline moodustama üksteisega vahetult seotud aatomitest väga pikki ja püsivaid ahelaid. Isobutaani molekulis on süsinikahel hargnenud. Kinnine ring e. tsükkel. Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C-C- ja C-H-üksiksidemeid,  nimetatakse alkaanideks . Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on ühekordne side. Alkaane nimetatakse süsinikuaatomite arvu järgi.
CH4 - metaan   C2H6 - etaan   C3H8 - propaan   C4H10 - butaan   C5H12 - pentaan   C6H14 - heksaan   C7H16 - heptaan   C8H18 - oktaan   C9H20 - nonaan   C10H22 – dekaan
Mis on polümeer?
Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit, nimetatakse polüetüleeniks. Polüeteen koosneb tuhandetest –CH2-lülidest, mis on üksteise külge seotud täpselt samuti nagu butaanis või parafiinides. Polümeerideks nimetatakse aineid, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Polümeeri ahelas võib olla ka lämmastiku, hapniku ja teiste elementide aatomeid.
Süsivesinike saamine, omadused ja kasutamine
Süsivesinikud koosnevad süsinikust ja vesinikust. Kõige sagedamini on tegemist alkaanidega - süsivesinikega, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta on mitmesuguste süsivesinike segu. Nafta on tekkinud palju miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja – taimedest . Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv . Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin . Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen . Süsivesinikud vees ei lahustu. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad - nad ei märgu. Kasutamine: Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse tööstuses ja argielus gaasilise kütusena raudesemete katmiseks; süsivesinikke lahustitena (rasvaplekkide väljavõtmisel ja keemilises puhastuses ), määrdeainena.
Aatomite olekud
Orgaanilistes ühendites mood aatomid kindla arvu sidemeid .
Süsiniku aatomi olekud
1. Süsinik C 4sidet
a)moodustab 4 üksiksidet (-)
b)moodustab 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet (TP)
c)moodustab 2 kaksiksidet
d)moodustab 1 üksik- ja 1 kolmiksideme (TP)
2. Lämmastik N 3 sidet
a)3 üksiksidet
b)1 kaksik-  ja 1 üksikside
c)1 kolmikside
3. Hapnik O 2 sidet
a)2 üksiksidet
b)1 kaksikside
4. Vesinik H 1 side
Süsinikuühendite paljusus
Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna
1)süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid
2)Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…)
3)süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega
4)muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid
Alkoholid
(ROH) on ained, mis sisaldavad hüdroksüülrühma (-OH).
Metanool e. puupiiritus   CH3OH
a)     Füüsikalised omadused  – värvitu, terava lõhnaga vedelik (imal) –veest kergem –lahustub hästi vees –väga mürgine, mürgitus võib tulla ka naha kaudu
b)      Keemilised omadused – vesilahus on neutraalne, sest alkoholi OH rühm ei muutu vees lahustumisel iooniks –põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur CH3OH+1,5O2=CO2+2H2O/*2  2CH3OH+3O2=2CO2+4H2O
c)      Kasutamine  – värvide ja lakkide valmistamiseks –mudelite kütusena.
Etanool e absoluutne alkohol ( piiritus )
a)     Füüsikalised omadused –läbipaistev, värvitu vedelik – lahustub hästi vees (lahus tõmbub kokku)  – veest kergem 95% vesilahust nimetatakse piirituseks –hügroskoopne - seob endaga vett
b)     Keemilised omadused –põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur C2H5OH+3O2=2CO2+3H2O
c)      Kasutamine –alkohoolsete jookide tootmiseks ( viin , liköör, piiritus, veinid) –ravimite tootmiseks (tinktuurid) –desinfitseerimiseks –lõhnaõlide, odekolonnide valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele).
Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH) CH2OH
a)  Füüsikalised omadused –siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik –pole mürgine –lahustub hästi vees
b)  Kasutamine –kosmeetika toodete valmistamiseks –polümeeride lähteainena
Väärisgaasid
Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid– heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside ionisatsioonienergiad on tunduvalt suuremad ja afiinsus elektroni suhtes palju madalam kui antud perioodi teistel elementidel.
Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, neoon ja argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks . Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Xe aktiivsus on suurem kui Kr oma. Rn keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Rn radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul.
Leidumine ja saamine. Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Heeliumi leidub ka suhteliselt rohkem maakoores
Omadused. Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der  Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He®Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia.
Heelium (He)
Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -2710C muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid . Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. 4He tekib tähtedele energiat andvas termotuumareaktsioonis 41H=4He+2b++2v. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust.
Neoon (Ne)
Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni peamine erinevus heeliumist on tema aatomi suhteliselt suurem polariseeritavus. Neoonil on suhteliselt madal keemis-(-245,90C) ja sulamistemperatuur (-248,60C).Võrreldes heeliumiga on neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt heeliumist on tahke neoon tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega. Tavalistes tingimustes on neoon keemiliselt inertne, aga elektrilisel ergastamisel moodustab ta molekulaarseid ioone Ne2+ Neooni saadakse heeliumi kõrvalproduktina õhu veeldamisel ning koostisosadeks lahutamisel. Looduses on neoonil kolm püsivat isotoopi 20Ne, 21Ne, 22Ne
Argoon (Ar)
Argooni elektronvalem on 1s22s22p63s23p6. Aatomi suhteliselt suurte mõõtmete tõttu on argoonil suurem kalduvus molekulidevahelisteks sidemete moodustamiseks kui heeliumil ja neoonil. Seetõttu on tema sulamis- (-189,30 C) ja keemistemperatuur (-185,90 C) kõrgemad. Tahke argoon on tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega. Elektronstruktuuri püsivuse tõttu (ionisatsioonienergia 15,76 eV) on argoon tavalistes tingimustes inertne. Argoon moodustab klatraaditüüpi molekulaarseid ühendeid vee, fenooli , tolueeni, paraklorofenooli ja teiste sarnaste ainetega. Argoonheksahüdraat Ar·6H2O on kristalliline aine, mis laguneb atmosfäärirõhul– 42,80C juures. Teda saadakse argooni vahetul toimel veesse 00C juures ja kõrgel rõhul (150 atm ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar moodustub looduses isotoobi40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-®40Ar+v)
Lahuse mõiste
Lahuse mõiste :

Lahus on ühtlane segu, mis koosneb:

lahustist (tavaliselt vedelik)
ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.

LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI
siirup = suhkur + vesi
füsioloogiline lahus = keedusool + vesi
viin = etanool + vesi
gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi
jooditinktuur = jood + etanool
Lahuses on lahustunud aine enamasti pihustunud üksikute molekulide või ioonideni!
Vee karedus
Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest.
Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu)
Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi :
Ca(HCO3)2 → CaCO3 + H2O + CO2
Vee kareduse leevendamine
ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest?

vee keetmine
- lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi)
vee destilleerimine
- energiamahukas ja kulukas;
keemilised pehmendajad
- kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse;
ioonide vahetamine ioniitidega.

LAHUSTUMISPROTSESS
Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja:

keemilised sidemed katkevad →
soojust neeldub →
endotermiline protsess.

Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad:

keemilised sidemed tekivad →
soojust eraldub →
eksotermiline protsess.

Ained lahustuvad vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad
Sooladel (NaCl, NH4NO3) on tugev kristallivõre

selle lõhkumiseks kulub palju soojust
see soojus neelatakse lahusest
lahus jahtub
lahustumine on endotermiline
Gaaside (HCl) ja vedelike (H2SO4) osakestel on nõrgad (või pea olematud) omavahelised seosed

nende lõhkumiseks ei kulu eriti soojust
hüdraatumisel aga eraldub palju soojust
soojus eraldatakse lahusesse
lahus soojeneb
lahustumine on eksotermiline

LAHUSTUVUSE MÕJUTEGURID:

Kristallhüdraadid

Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus
Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid.
Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid.
CuSO4 ∙5H2O ehk

vask(II)sulfaat-vesi (1/5)
ehk vaskvitriol
Kasutatud kirjandus

Füüsikaline raamat M.Zimler, E. Karelson , T.Vihalemm, Meditsiiniline biokeemia I, Tartu 1996. 321 lk.
Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 229
Bioloogia õppik gümnaasiumile ja bioloogia konspekt
http://www.zone.ee/chemistry/Mg.ht m
Õpilase entsüklopeedia

*Õpilase teadusentsüklopeedia
*D. Kindersley “Illustreeritud lasteentsüklopeedia”
6) http://web.zone.ee/gagkeemia/9klass

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 20 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristina Kralle Õppematerjali autor

Sisukord
1) Mis on keemia?..............................................................................................3
2) Lahused……………………………………………………………….…….4
3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained………………………………………..6
4) Magneesium…………………………………………………………………8
5) Allumiinium………………………………………………………………...11
6) Süsivesinikud.................................................................................................12
7) Väärisgaasid…………………………………………………………….......18
8) Lahuse mõiste…….………………………………………………………...20
9) Vee karedus………………………………………………………………....21
Vee kareduse leevdendamine……………………………………………….21
10) Lahustumis protsess.......................................................................................22
Lahustvuse mõjutegurid..................................................................................23
11) Kristallhüdraadid.............................................................................................24
12) Kasutatud kirjandus.........................................................................................25

Kasutatud allikad

https://www.zone.ee/chemistry/Mg.ht

Sarnased õppematerjalid

doc

Väärisgaasid

6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne

Keemia

doc

Alumiinium

Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on

Keemia

doc

Alumiinium

erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine

Keemia

doc

Keemia alused KT3

väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest.

Keemia

doc

Lühikokkuvõte

V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused: hõbevalge, läikiv, suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused

Keemia

doc

10 keemilist elementi

Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja

Keemia

doc

Keemia aluste KT3

vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides

Keemia alused

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatommassist. (1amü=1,66*10 -24 g) Lihtaine aine, mis koosneb ühe elemendi aatomitest. Halogeenid VIIA rühma elemendid, lihtainena on mürgised. Allotroop ühe keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena. Erinevad aatomite arvu ja paigutuse poolest molekulis. Lihtainete esinmemisvormid: 1. üksikaatomitena väärisgaasid, nt He, Ar, Ne 2. (kaheaatomiliste) molekulidena nt O2; H2; N2 (gaasid) ja I2, S8 3. tahkete kristallidena nt. metallid: Au, Fe, Ca... ja mittemetallid C, P... Lihtained mittemetallid (esinevad üksikaatomitena, molekulidena või kristallidena. Aatomeid seovad ühised elektronpaarid) ja metallid (kristalsed ained, aatomite vahel metalliline side. Iseloomulik hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, head materjalid) Liitaine keemiline ühend, aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine

Üldkeemia

Rohkem sarnaseid