Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katl...
PVC-katted. Vaipkatted. Linoleomid. PVC. Faktid PVC-kattest: 1) PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) 2) PVC põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. 3) Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. 4) Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi. 5) Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.
50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulades struktuur hvineb ja ei ole enam uuesti tdeldavad - Piksidemete prast kvemad kui termoplastsed polmeerid - Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID: - elastsis saavutatakse ulkaniseerimisel vi mne muu meetodiga - ahelate vahel elastsed piksidemed - snteetiline kumm LISANDID PLASTMASSIDES - PEHMENDAJAD - stabilisaatorid - antistaatilised lisandid -pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus - kasutustemperatuur : -10+170 kraadi ( -80+270) kraadi POLVINLKLORIID: - levinuim polmeer - lahustitele vastupidav - vhene kuumakindlus ( 100kraad) - vga jik , kasutatakse koos plastifikaatoritega
• Kõige tugevamad vesiniksidemed on karboksüülhapetes Vees lahustuvus: • Ei lahustu mittepolaarsed ained ja gaasilised lihtained • Hästi lahustuvad need, mis saavad moodustada vesiniksidemeid. • Nt: 4 süsinikuga lahustuvus alkoholidel päris väike, kuna mittepolaarne rühm on nii suur. • Kui OH rühmasi on palju, siis on kõik jälle hästi • Rasvad ei lahustu, kuna need on niiiiii suured PESUAINED Pindaktiivne aine PAA 10-12% Vee pehmendajad sisaldavad Na3PO4 õhk PAA tuleb pinnale sest tal on love- hate suhe veega Meri Seep : BaSO4 – nice Tihedus: • Üldiselt on orgaanilised ained veest kergemad. Sellepärast et nad ei tõmbu nii tihedalt kokku. • Halogeeniühenditel on tihedus veest suurem !!! Tihdus suureneb neil alt üles Mida vähem CH asju seda suurem tihedus
puhastusainet on kerge välja loputada, kuid võivad ärritada nahka.’ Sünteetilised tensiidid on: (nafta baasil saadud) - mitteionogeensed e. nonioonilised tensiidid–geelides ülekaalus–ei tekita palju vahtu, pesevad ka karedas vees. - amfoteersed–neil on nii anioonsed kui katioonsed omadused - katioonaktiivsed–ei oma pesevat toimet, kasutatakse vaid pehmendajates, eriti halvasti laguneb looduses. Eemaldavad elektri, väldivad materjali värvi muutust. 2. Vee pehmendajad–vee pehmendamiseks ja katlakivi eemaldamiseks. Kõige tuntumateks vee pehmendajateks on fosfaadid ja tseoliidid. Karedas vees kuluks osa pesevast ainest vee kareduse sooladega reageerimiseks ja pesev toime nõrgeneks. 1 Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides.
2016 PVC põrandakatted PVC - e. vinüül- e. plastikkate -enamlevinud silepõrandakate polüvinüülkloriidist; väga vastupidav niiskusele ja kulumisele, talub hästi kemikaale; peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse erinevaid täiteaineid ning pigmente; toodetakse nii homogeense kui heterogeensena. PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20% kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud) PVC põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastuvahendi lahusega puhastada. Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui ükski teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat. Seega sobib PVC igasse ruumi. Kõik PVC-katted sobivad põrandaküttega aluspõrandale.
Kõrvaltoimeid veel: deprsessioon, lihasvalud, nägemishäired, maksafunktsiooni langus. 6. Psoriaasi ravis kasutatavad lokaalsed ravimid. Milliseid abivahendeid/lisaravimeid psoriaasi/dermatiidi korral kasutada saab? Niisutajad ja baaskreemid; glükokortikosteroidid, vitamiin D analoogid, keratolüütilised ained, vajadusel antihistamiinikumid. Mis on nende kasutamise mõte? Niisutajad (niiskuse lisajad) ja baaskreemid (pehmendajad) – vähendavad naha sügelust, ketendust. Keratolüütilised ained (salitsüülhape) – vähendavad hüperkeratoosi, ravimite parem toime. Antihistamiinikumid – vähendavad sügelust. Milliseid lokaalseid ravimeid kasutatakse psoriaasi korral? Glükokortikosteroidid Lokaalsete glükokortikosteroidide (GK) põhitoimed? * Põletikuvastane toime – inhibeerivad ensüümi fosfolipaas A2. Kliiniliselt väljendub see turse, punetuse ja sügeluse vähenemises
PVC KATTED Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest *PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20%kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud). *PVC- põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastus vahendi lahusega puhastada. *Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. *Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui üksiki teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminat. Seega sobib PVC igasse ruumi. *Kõik PVC-katted vobivad põrandaküttega aluspõrandale.
2. Osmootse toimega suurendavad vee sisaldust (soolade ja osmootsete lahtistite toimemehhanism: imenduvad aeglaselt ja halvasti, tõmbavad vett seedetrakti. 8 g magneesiumsulfaati hoiab näiteks sooles 120 ml vett. Suureneb peensoolest jämesoolde jõudva vedeliku hulk ning jämesool ei jõua seda adsorbeerida). (Osmootse toimega lahtistid - glütseriin, laktitool, laktuloos, makrogool, mannitool, sorbitool). 3. Väljaheite pehmendajad ja stimuleeriva toimega Selle rühma saab jagada omakorda veel: a) Difenüülmetaani derivaadid – fenoolftaleiin, bisakodüül, pikosulfaatnaatrium (Toimemehhanism ei ole täpselt teada – suurendab prostaglandiinide hulka, inhibeerib Na+K+- ATPaasi; bisakodüül toimib peensooles vähendades resorptsiooni ja jämesooles stimuleerides peristaltikat). b) Antrakvinoonid – rabarbrijuur, paakspuukoor, aaloe, sennalehed (Derivaadid toimivad peamiselt jämesooles
III. LAHTISTID (=Laxantia) - ärritavad soolte limaskestas olevaid retseptoreid mehhaaniliselt või keemiliste ainetega - peristaltika tugevneb reflektoorselt Jaotatkse vastavalt toimele: - Soolesisu mahu ↔ F II Seedetrakti ravimid 8 201272013 - Osmootse toimega (ei toimu ilma vedelikuta- Dufalac) - Väljaheite pehmendajad e libeained - Stimuleeriva toimega lahtistid( sõltuvus) 1-3 p, pehme väljaheide: - Soolesisu mahtu ↑ ained - Surfaktandid ja laktuloos 6-8 t, väljaheide pehme ja poolvedel: - Stimuleeriva toimega lahtisti 1-3 t, vedel väljaheide: - Osmootne( Mg) toime lahtisti ja kastoorõli. Mehhaanilise toimemehhanismiga:ohutumad,ise ei imendu, takistavad tagasi imendumist. Lahtistavad soolad = osmootsed lahtistid
**** Termoreaktiivsed polümeerid: - Molekulide ahelad on lühikesed ja omavahel seotud põiksidemetega. - Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav
rohkelt puu-, ja juurvilju, rukkileib, nisukliid, kaerahelbepuber, küllaldaselt vedelikku (6klaasi päevas) regulaarsed toidukorrad , potsireziimi kujundamine, piisav füüsiline aktiivsus, kõhumassaz Regulaarse defekatsiooni väljakujundamine- säilitada normaalne roojamise sagedus (osmootsed lahtistid, roojamassi suurendavad ained, rooja pehmendajad, stimuleerivad lahtistid) Lapse ja vanemate õpetamine, nõustamine, psühhoteraapia.- Selgitada kõhukinnisuse olemust ja normaalse roojamise vajalikkust. Selgitada tevislikku toitumist ja poireziimi. Selgitada välja psühholoogiline taust. Motiveerida, kiita last. Pidada roojamise kohta päevikut. Vajadusel kasutada psühhoteraapiat. 17. Kirjelda kõhulahtisuse sdr olemust.
sidusained, täiteained jne. Järgnevalt on seletused kõige tüüpilisemate majapidamiskemikaalide koostisosade kohta: Aine Pesupulber Nõudepesuvedelik Pleegitusained X Värv X X Ensüümid X Täiteained X Lõhnaained X X Optilised X kirgastajad 7 Pehmendajad X X Pindaktiivsed ained X X Vesi ja sool X Valgendajad X 8.3 Otsi pakendilt kemikaale! Enne kui ostad puhastusvahendeid, vaata pakendi pealt, mida seal on kirjutatud koostisainete kohta. Tavaline väide "biolagunduv" sildil on eksitav, kuna kõik sellised tooted on "biolagunduvad". Küsimus on kui kiiresti need elemendid biolagunevad? Vahe võib olla tundides või päevades,
2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära. Muutjad jaotatakse: a) aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) b) kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) c) aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) d) puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) e) pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane f) erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid g) gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris Mida värskem mahl, seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast). Suhkrusiirup= vesi+ suhkur (2 osa vett+ 3 osa suhkrut), kasutatakse ka tööstuslikku suhkrusiirupit (ei kivistu, suhkur on samalaadne mees olevaga)
4.2. Kuidas näevad tarbijad selle toote kasulikkust Kuna ühiselamutes elavad tudengid on pärit üle Eesti ja ka välisriikidest, siis on neil kõige mugavam oma pesu pesta, samas hoones asuvas pesumajas. 5. KULUD ETTEVÕTTES 5.1. Mis on selle ettevõtte püsi- ja muutuvkulud Ettevõtte püsikulude alla kuuluvad: · Püsitöötasu · Ruumi rent · Elekter · Vesi (külm) · Küte Ettevõtte muutuvkulud: · Masinate remont · Pesupulbrid · Vee pehmendajad · Loputusvahendid · Katlakivi eemaldajad Ettevõtte lisakulu: · Reklaamikampaania 5.2. Põhjendage, miks on teatud kulud just püsikulud Ettevõtte ülesandeks on palgata töölised pesumajja, kelle kohustuste alla kuuluvad: ruumi korrashoid, pesuvahendite olemasolu tagamine, teenusetasu võtmine ja muude probleemide lahendamine. Seega peab ruumis olema alati töötaja ning ettevõte kohustub talle maksma igakuist töötasu.
(suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Vee kareduse leevendamine ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? · vee keetmine lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) · vee destilleerimine energiamahukas ja kulukas; · keemilised pehmendajad kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse; · ioonide vahetamine ioniitidega. LAHUSTUMISPROTSESS Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad soojust neeldub endotermiline protsess. Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad: keemilised sidemed tekivad soojust eraldub
Klassikaliselt (ka IBA reeglite järgi) ei tohi kokteil sisaldada üle 7cl alkoholi. Kokteil võib koosneda maksimum 7 komponendist. Muutjad jaotatakse: 1. aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) 2. kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) 3. aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) 4. puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) 5. pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane 6. erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid 7. gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris Mida värskem mahl, seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast). Suhkrusiirup= vesi+ suhkur (1 osa vett+ 2 osa suhkrut/2 osa vett+3 osa suhkrut), kuumutada, et suhkursulaks. Farriinsuhkrusiirup 1 osa vett, 3 osa suhkrut
ei tohi kokteil sisaldada üle 7cl alkoholi. Kokteil võib koosneda maksimum 7 komponendist. Muutjad jaotatakse: 1. aromaatsed muutjad- kõik aromatiseeritud kanged veined (vermutid, Dubonnet) 2. kibedad muutjad- bitterid (Angostura, Peach, Orange bitter) 3. aromatiseeritud ained- aromaatsed liköörid (Fernet Branca) 4. puuviljamahlad- apelsini, sidruni, ananassi, laimi, tomati (need on põhimahlad) 5. pehmendajad- koor, piim, munavalge, munakollane 6. erilised maitse ja värvi andjad- kõikvõimalikud siirupid 7. gaseeritud joogid ja vesi Puuviljamahlad ja siirupid baaris Mida värskem mahl, seda kvaliteetsem jook tuleb. Kontsentraate, nektareid mitte kasutada! Kõige levinum puuviljasiirup on grenadiin (valmistatakse granaatõunast). Suhkrusiirup= vesi+ suhkur (1 osa vett+ 2 osa suhkrut/2 osa vett+3 osa suhkrut), kuumutada, et suhkur sulaks
Hästi toimub ka oksüdatsioon päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni. Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad. Neid klassifitseeritakse: happed, alused, oksüdeerijad, taandajad, tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust
Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses • Paberitööstuses 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse ioonideks, aatomiteks või molekulideks. Keemias on tahke
käigus või puhastamisel. Ka tolm on oluliseks kahjustajaks. Keemilise lagunemise kaks peamist mehhanismi on happeline hüdrolüüs ja oksüdatsioon. Ka metalldetailidel on nahka lagundav mõju: naha töötlemiseks kasutatavad rasvhapped reageerivad nt vasega ning naha ja metalli kokkupuutekohal moodustub rohekas oksiidikiht. Ka naha värvimiseks kasutatud värvid põhjustavad naha pöördumatu lagunemise. Naha töötlemine võib põhjustada probleeme säilitamisel. Pehmendajad võivad muuta naha kleepuvaks. Biokahjustajate tõrjeks kasutatavad ained võivad muuta naha värvimiseks kasutatud värve. Keskkonnatingimused on nahkesemete säilitamisel väga olulised. Nahk reageerib kiiresti keskkonnatingimuste muutustele. Lubatud temperatuurivahemik ulatub +1 kuni 20C. Sobiv on suhteline õhuniiskus vahemikus 22-60%. Pärgament on õhuniiskuse kõikumise suhtes tundlikuim. Kindlasti tuleb nahkesemeid kaitsta kuumuse eest. Nahk muutub jäigaks ja võib
2. Seep 12 teevad selle paremini doseeritavaks 3. Pehmendajad: fosfaadid, fosfonaadid, sitraadid Eemaldavad värvilist mustust
elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses • Paberitööstuses 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse ioonideks, aatomiteks või molekulideks. Keemias on tahke aine lahustamist vedelikus vaja kahel juhul: 1) reagendi lahuse valmistamiseks ja 2) aine puhastamiseks
annaabi.ee 
