Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent.
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus Kasutatavad ained Tahe naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töövahendid Kkeeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud Katse arvutused Katsetulemused Aine A m(liiv)+soolasegu= 7g V = 250 cm³ = 0,250 dm³ = 1,010 g/cm³ = 1,0090 g/cm³ = 1,0126 g/cm³ C% = 1,50% C% = 2,00% (andmed on võtnud juhendi tabelist) ...
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub;
valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C Sulamistemperatuur: -93 °C Lahustub vees halvasti Värvitu Iseloomuliku aromaatse lõhnaga Kergesti süttiv Butanool Teised nimetused: Butaan-1-ool, butüülalkohol, n-butanool Aineklass: lahusti ja orgaaniline alifaatne alkohol Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C Sulamistemperatuur: -90 °C Värvuseta Iseloomuliku lõhnaga vedelik Kergesti süttiv Tervisele ohtlik Etanool Teised nimetused: etüülalkohol, viinapiiritus, piiritus, metüülkarbinool
TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.10.09 Töö eesmärk: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö vahendid: Krüostaat Töö teoreetilised alused: Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult´e 2 seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid Beckmanni termomeetri abil. Tabel 1. Katseandmed: Kasutatud lahusti: VESI (20%-line vesilahus) Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur: T0 = -0,35+273=272,65 K
Kordamisküsimused V Lahused 1. Mis on : · Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud · Küllastumata lahus lahus, millesse lahustunud ainet mahub veel. · Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu
· Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees? · Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga. o Positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid. o Negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesiniku aatomid
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine
Rakumembraan- ümbritseb rakku, andes sellele kuju. Ühendab rakke kudedeks. Kaitseb rakku. 1. Aktiivne tarnsport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Vajab ATP-d ehk lisaenergiat) 2. Passiivne transport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Ei vaja lisaenergiat) 3. Difusioon- Gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama poole, kuni t asakaalustumiseni. 4. Osmoos- Lahusti molekulide liikumine läbi membraani m adalamalt kontsentratsioonilt kõrgema poole, kuni t asakaalustumiseni. 5. Fagotsütoos- Õgirakkude toimimine orgnismi kaitsjana. Rakutuum on tavaliselt raku keskel.Tuumas on pärilikkusaine. ( eeltuumsetes pole rakutuuma, nende pärilikkusaine tsütoplasmas.) Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab, säilitab pärilikku infot. 2. Juhib raku elutegevust. 3
Mõisted: Lahus - ühtlane segu mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel?
· Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist · Kõvenemisel toimub keemiline reaktsioon EPO EDP http://www.vkg.ee tooted Spetsiaalliimid 1. Mittekõvastuvad liimid säilitavad kleepuva oleku pikema aja jooksul · kleeplindid · plaastrid · liimpüünised · kärbsepaber
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3f MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 02.04.2014 Töö eesmärk Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Aparatuur Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on
kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis puudub, omadused sõltuvad. 6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud
Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad · orgaanilistes lahustites lahustuvad · antiseptilised õlid. Väljapestavuse järgi: · kergesti väljapestavad · väljapestavad · raskesti väljapestavad. Enim on kasutust leidnud veeslahustuvad puidukaitsevahendid, mis viiakse puitu vesilahustena. Tulekitsevärvid ja lakid Kasutusel on mimteid tulekaitsevärve, mida võib leida nii lahusti kui ka vee baasil. Sõltuvalt koostisest on pindade katmine hingamisteeele ärritav või mitte. Paljud puidu tulekaitsevahendid on head ka hallituse, mädanemise, seente jmt vastu. Kasutusel on nii paisuvad tulekaitsevaabad kui ka tulekaitsevärvid, mis takistavad pinnal süttida või piiravad tule levikut. Osad neist jätavad väga naturaalse pinna mulje. Pindadele kandmiseks peavad konstruktsioonid olema tolmuvabad ning tööde teostamisel peab temperatuur olema vähemalt + 5 kraadi
kalapreservides. Sellest valmistatakse ka matkajate süütetablette. Keelatud Soomes ja Venemaal. Heksametüleentertamiin võib organismi tungida naha kaudu ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised. Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist. Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti
Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena muudab värvi paksemaks ja aitab pigmenti kokku hoida, tsinkoksiid võitleb
pinnatugevusega, tuleb kruntimiseks kasutada sobivat lahustipõhist värvi (nt alküüdvärvi). See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel. Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid. Lahustivaba värv veepõhine värv, ei sisalda orgaanilisi lahusteid, vt dispersioonvärv. Lakibensiin nafta destillatsioonil tekkiv bensiinifraktsioon, mida laialdaselt kasutatakse värvide ja lakkide lahusti ning vedeldina. Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest
17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,97 -6 21 11,94 22 11,91 -8 Aeg, s 23 11,88 24 11,85 25 11,81 26 11,78 27 11,75 Katsetulemused 28 11,72 Kasutatud lahusti Vesi 29 11,68 Lahusti krüoskoopoline konstant 1,86 30 11,65 Lahusti külmumis temperatuur To 0,49 31 11,62 Lahuse külmumistemperatuur T -4,8 32 11,58 Lahuse külmumistemperatuuri langus T=To-T 5,29 33 11,55 Lahus massiprotsent: 10 % 34 11,52 Siit: lahustunud aine hulk g = x g 35 11,48 Lahusti hulk G = 9x g
tihedusega. · Seguneb veega igas vahekorras. · Keemis temperatuur 78° · Etanool on vähem mürgine kui metanool. · Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvuse kaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda surmaga. · Etanoolist võib tekkida sõltuvust alkoholism. · Suur osa käärimisel saadavast etanoolist kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etanool on hea lahusti ning seetõttu kasutatakse seda väga palju keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. · Etanool hävitab baktereid, kasutatakse desinfiseerimiseks. · Klönvesi ja lõhnaõli on lõhnainete lahused etanoolis. · Osades maades kasutatakse etanooli automootori kütusena. Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Metaanhappe ehk sipelgahape: · HCOOH on lihtsaim karboksüülhape.
Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Lahuste valmistamine, konsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane 30.09.2013 28.10.2013 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril
Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. [1] Kasutusalad Kuna etanool on väga hea lahusti, kasutatakse seda väga palju keemiatööstuses ja vedelate ravimite valmistamisel. Peale lahustusvõime hävitab etanool baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Näiteks kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis . Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena.
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3. Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Katseandmete alusel arvutatakse lahustatud aine molaarmass, lähtudes Raoult`i II seadusest (vt. võrrand 5). Tk = K k Cm (10) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (lahusti vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) Uuritav molaarmass arvutatakse sellest võrrandist arvestades, et lahuse molaalne kontsentratsioon
ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ained. Metüleenkloriid Metüleenkloriid ehk diklorometaan (CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka narkoosiks, kuid kahjulike kõrvaltoimete tõttu loobuti sellest ammu. Kloroformi kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Keskkonna ohtlikkuse tõttu, on ka kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. Tetrakloorsüsinik Tetrakloorsüsinik ehk tetraklorometaan (CCl4) on samuti üks tuntud lahustitest. Seda ainet leidub tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud kustutavad
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad.
Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse neid sageli ka kolligatiivseteks omadusteks. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 (1) kus X1 on lahusti moolimurd lahuses Minnes üle lahustunud aine moolimurrule X2 = 1 X1 (2) ja asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saab p10 - p = X2 p10 (3)
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 3f Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel
kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 3 Töö pealkiri MOLAARMASSI KÜROSKOOPILINE MÄÄRAMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumis-temperatuuri languse põhjal, kasutades selleks Raoult'i II seadust. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust
Termopaar koosneb kahest metalltraadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht tuleb sukeldada uuritava aine lahusesse ja teise traadi temperatuur on juba fikseeritud. Temperatuuride erinevustest tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega ja selle alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud arvutiga läbi muunduri ja temperatuuri saab jälgida arvutiprogrammist. Algul mõõtsin puhta lahusti (destilleeritud vee) külmumistemperatuuri. Selleks valasin lahustit 1,5 cm kihina katseklaasi. Seejärel asetasin termopaari kohale nii, et see ulatus kindlalt vedelikku. Katseklaasi panin jahutisse ja alustasin temperatuuri fikseerimist käivitades arvutiprogrammi. Enne lahusti kristallatsiooni toimus allajahtumine. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur ongi külmumistemperatuur. Puhta lahusti korral jäi see mõneks ajaks püsima.
isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. 0X p = p1 = p 1 (1) 1 kus X1 on lahusti moolimurd lahuses. Läheme üle lahustunud aine kontsentratsioonile X2 = 1 X1 (2) Asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saame p10 - p
Töö nr. 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3F Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Töö ülesanne: Aine molaarmassi leidsmiseks mõõdetakse lahusti(nt. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuur. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Töö ülesanne Aine molaarmassi leidmisek mõõdetajse lahusti (näiteks vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik 1. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. 2. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mille sukeldan mõõdetavasse lahusesse. 3. Käivitan arvutis vastavalt juhistele programmi PicoLog Recorder. 4
................................4 Lahuste kontsentratsioonid.........................................................................................................5 2 Lahus Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3f MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Mikk Reinpõld Õpperühm KAOB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 20.02.12 Töö ülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumis- temperatuuri languse põhjal. Aparatuur. Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks
lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel Tervislik toitumine Inimestele on igapäevaselt vaja : · Vett · Valke · Süsivesikuid · Rasvu · Kiudaineid · Vitamiine · Mineraalaineid Veetähtsus tervislikus toitumises Vesi moodustab meie organismist keskmiselt kaks kolmandikku. Vee hulk meie kehas väheneb vanemaks saades. Noorte kehas on vett 65 % ja eakatel on alla 60 % vett organismis. Organismis on vesi väga hea ainete lahusti. Vett leidub peamiselt looduslikult puhtal kujul, erinevates jookides ning juur ja puuviljades. Vee puudujäägi korral tekib janu, uimasus ja organismi kaitsevõime nõrgeneb
KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side PUHAS AINE koosneb ainult ühesugustest aineosakestest AINETE SEGU koosneb erinevatest aineosakestest LAHUS ainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest LAHUSTI aine, milles lahustunud aineosakesed on ühtlaselt jaotunud LAHUSTUNUD AINE aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud (aine, mida lahustatakse) KÜLLASTUNUD LAHUS tekib kui lahustunud ainet rohkem ei lahustu KÜLLASTUMATA LAHUS tekib kui lahustunud ainet saab veel lahustada OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone HAPE liitaine, mis koosneb ühest või mitmest vesinkust ning happe anionist
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks.
Füüsikalise keemia laboratoorne töö nr.3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö teostatud 07.03.2011 Kasutatud lahusti ... Vesi Lahusti krüoskoopiline konstant ... 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = ... 0,5 Lahuse külmumistemperatuur T = ... -4,86 Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = ... 5,36 Lahustatud aine hulk g = ......... grammi Lahusti hulk G = ........ x grammi 9x Tekkinud lahuse molaalne kontsentratsioon (analüütilisel kujul) m=deltaT/Kk 2,88 mol/kg Arvutatud molaarmass ..
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad
Katse käik Peale mikrojahuti sisse lülitamist, avada arvutis "PicoLog Recorder", mis salvestab katse temperatuuri muutumist. Esmalt mõõta puhta lahuse (destilleeritud vee) külmumistemperatuur. Selleks valada katseklaasi u 1 cm lahust ning asetada sellesse termopaar. Katseklaas asetada jahutisse ning alustada temperatuuri mõõtmist. Katset korratakse nii kaua, kuni tulemuste erinevus ei ületa 0,01 kraadi. Sarnaselt mõõta ka uuritava aine külmumistemperatuur. Katseandmed Kasutatud lahusti: H2O Lahusti krüoskoopiline konstant Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,47°C Lahuse külmumistemperatuur T = -4,89°C Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,47 (-4,89) = 5,36°C Lahustatud aine hulk g = 10 grammi Lahusti hulk G = 90 grammi Arvutatud molaarmass: Graafikud Järeldus Katsetulemuste põhjal arvutatud molaarmassiks sain 38,56 g/mol.
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on
Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määruses nr 354 "Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid" kehtestatakse toiduainetööstuses toidu töötlemiseks kasutada lubatud ekstraheerimislahustite loetelu, ektstraheerimislahusti kasutamise tingimused ning toidus lubatud Ekstraheerimislahusti märgistamisel tohib kasutada lahusti nimetust vastavalt määruse lisale. Peale nimetuse tuleb märgistusel esitada teave lahusti kvaliteedi sobivuse kohta toidu ekstraheerimiseks, lahusti partii tähistus, lahusti valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress, lahusti netokogus mahuühikutes ning vajaduse korral teave ekstraheerimislahusti säilitamise ja Määruse kohaselt: Ekstraheerimislahustit tuleb kasutada viisil, mis ei saasta toitu.
LABORATOORNE TÖÖ 2 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)
1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine kindlate aineosakeste kogum Molekul aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom aine väikseim osake Lahus vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest.
Lahuse % arvutused Liita saab lahusti ja lahustunud aine masse, mitte ruumalasid. Lahuse mass= lahusti mass+ lahustunud aine mass 100% = lahusti massi%+ lahustunud aine massi% Lahustunud aine massi% näitab lahuse kontsentratsiooni Ülesanne 1 Mitme %-lise lahuse saame, kui 30 g soola lahustada 500g vees? 30g+500g =530g lahust 530g100% 30g x% x= 30g·100% : 530g =...........%-lise lahuse Ülesanne 2 Mitu grammi kaaliumkloriidi on vaja 3 kg 5%-lise väetiselahuse tegemiseks? Mitu grammi vett tuleb lisada? 3 kg=3000 g 3000g100%
2 VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200. Vedelkütuse niiskuse määramise meetod põhineb veehulga määramisel, mis
tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. See määrab ära keemilise tasakaalu nihkumise. Keemilist tasakaalu mõjutavad kontsentratsioon, rõhk ja temperatuur. Tasakaalukonstant sõltub ainult temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust. 2. Lahused on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustunud ainest ja lahustist. Solvent e. lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. Polaarne solvent Mittepolaarne solvent Kolloidlahused on lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Koagulatsioon ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud
annaabi.ee 
