Keel ja kõne (0)

Keel ja kõne
Kordamisküsimused seminariks
1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena
2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne . Jutule lisanduvad žestid ja miimika . Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust.
Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge.
3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid . Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine.
Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida.
Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega, kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui midagi välja öelda, on vaja juba planeerida, mida järgmisena öelda – ajule antakse vähe aega.
Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase , mis viitavad järgnevale (aga, seevastu, sarnaselt). Saab kasutada ka käsi, keha keelt , näoilmeid, midagi rõhutada, millelegi osutada.
4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse teksti luua.
5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on? Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles.
Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keele ühikud, mis kannavad mingit tähendust. Sõnad koosnevad morfeemidest.
Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõne üksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku. Lause koosneb fraasidest.
6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel: “Venilased kodraselt volpusse kulmasid”. Osutamine – keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi.
Tähendus – iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust.
Suhtlemine – keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda.
Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole.
Reeglid – keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.
7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses ? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha.
8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid . Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida?
Eve Clark – semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest. Teooria toetuseks : mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel. Sõna tähendus tuletatakse objekti tajutavatest ühistest omadustest.
Katherine Nelson – funktsionaalse sarnasuse teooria - > lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus. Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis
Anglin Keil – prototüübiteooria - > esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele. Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine
9) Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Kas vaal on kala? Miks? Millis(t)ele teooria(te)le sa oma arutluskäigus ilmselt tuginesid? Toonekurg on hea linnu näide, sest tal on olemas kõik linnu tunnused: nokk, suled, lendab. Samas on toonekurg pikkade jalgadega, võrdlemisi suur, pika nokaga ja laps ei pruugi seetõttu näiteks tihast linnuks pidada.
Vaalal on mõned kala omadused: elab vees, ujub. Samas peab vaal vee peal hingamas käima, ta poegib ja imetab. Prototüübiteooria.
10) “Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist.” Milliseid raskusi võib tekkida selle lause mõistmisel? Miks? Mis aitab kaasa õige tähenduse tuvastamisele kirjakeeles ja mis kõnekeeles? Milliseid probleeme võib veel tekkida üksteisest arusaamisel ? Lause on ebaloogiline, sest seos subjektide vahel puudub. Kirjakeele – kirjavahemärkide õige kasutamine, õige struktuuriga laused. Kõnekeeles – kehakeel , žestid, mitte väga kiire kõne, hea intonatsioon .
11) Kirjeldage mõistete esitamise tasemeid. Mis võiks mõjutada seda, millise taseme mõisteid inimene sagedamini kasutab? Mõistete esitamise kolm taset:

• • Superordinaarne superordinate tase e üldmõisted (nt mööbel).
  
• • Baastase basic level (nt tool). Kõige tüüpilisemad mõisted, mida kasutame kõige rohkem.
  
• • Subordinaarne subordinate tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool).
  

12) Analüüsige Grice ’i koostööprintsiipidest lähtuvalt järgmist internetikommentaari: „Ma opin oma poega , et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem , KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi , talupojad:)”. (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee’s ilmunud uudisele „Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli”)*. Koostööprintsiibi ehk kooperatiivsusprintsiibiga: kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kõige kasulikuma asja, mis ta suudab, ning teeb seda kõige abivalmimal moel, rääkides nii tõele vastavat, informatiivset, asjakohast ja arusaadavat juttu kui võimalik. Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks , nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund.
13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe .
Laps häälitseb sünnimomendist alates.
Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage.
Neljandal kuul algab lalisemine . Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule.
6. – 7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma . Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama.
9. – 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist.
Üheksandal elukuul algab kaja kõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet .
Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks , sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile.
Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna.
Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu.
2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lauseid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata küsimustele, mis algavad küsisõnadega kes, mis, kus, miks, millal. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS?
3-4 Aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist – laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel.
14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel „titakeelest“ ja/või “pudikeelest“? Hoidekeel on see, mida kasutatakse väikelastega suhtlemisel, kuna hoidekeeles rõhutakse sõnu, sõnalõppe, siis see aitab lastel keelt mõista. Hoidekeeles kõneletakse väga selgelt ja korratakse, pudikeelest on lastel keeruline aru saaada, on ebaselge.
15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab ? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Aveyroni metsik poiss, kes ei õppinud rääkima, kuid õppis suhtlema viibete ja puudutuste kaudu. Kamala suutis 18. eluaastaks kasutada mõnda üksikut sõna. Isabelle oli leidmise hetkel 6-aastane, vaimne võimekus oli umbes 2-aastase tasemel, kuid koolimineku ajaks oli juba teiste lastega samal tasemel. Genie leiti 14-aastasena, teda kasvatati nagu koera, õppis kõnelema, kuid see jäi telegraafstiili sarnaseks, ei saanud aru grammatikareeglitest.
Viitatab sellele, et laste varases arengus on kokkupuude keelega väga oluline, ning kui laps pole keelega kokku puutunud, on tal keerulisem keelt hiljem õppida.
Loomariigist: linnupojad peavad isaslinnu laulu kuulma mingil kindlal eluperioodil, muidu laulma ei õpi.
16) Kas imikud eristavad oma emakeelt võõrkeeltest? Millest võib see tuleneda ja kuidas on seda uuritud? Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks? Kuidas võiks seda uurida? Tehes edusamme emakeele jaoks vajalike häälikute omandamises , kitsenevad lapse võimalused teisi keeli foneetiliselt täiuslikult ära õppida. Laps jätab välja foneemid, mida tema emakeeles ei ole.
Näiteks kui registreerida 6 kuu vanuste Eesti ja Soome laste ajupotentsiaale vastusena häälikumuutustele, siis ei ole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aastastel lastel on aju vastused selgelt eristavad: Eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mille täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära Õ-häälikuna. Aastase soomlase aju aga ei reageeri sellele.
17) Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad? Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta? Sõnad, mida nad tihti kuulevad: emme, aitäh, issi, anna. Tavaliselt ei kasutata sõnu, mis on keerulised ja koduses kõnes harvaesinevad.
18) Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Tooge näiteid sarnastest eksimustest. Millele sellist tüüpi vead viitavad? Väikelaste sõnavara on piiratud. Sõna, mida vähem kasutatakse on üldstavas tähenduses. Näiteks: kõik, kes on mehed, habemega on issid. Veel: kass on karvane , vanaisa karvamüts on ka karvane, laps võib ka mütsi kohta kiisu öelda.
19) Laps ütleb lause “pesis minu käe puhtaks. ” Milliseid vigu laps selles lauses teeb? Miks? Milliseid vigu lapsed veel teevad (tooge näiteid)? Kui vanalt ja millega seoses need tavaliselt ilmnevad? Lauses pole tegijat, sõnalõpp on valesti. Reeglite üleüldistamine – kui mingi reegel on avastatud kasutatakse seda koguaeg, ebareegliäraseid sõnu ignoreeritakse.
Hakkatakse nimisõnadest tegusõnu tegema – luud , luuatama. Veel teevad lapsed valesid liitsõnu – ku õiget sõna ei tea, asendatakse sarnasega – kuuselilled, pekitihane ning kasutavad valesid väljendeid, mis on nagu eaaegu, kuid ole äris õiged – jättis joomise maha, ei joonud piima ära.
Ilmnevad umbes 3-aastastel lastel.
20) Kas lapsed õpivad kõnet imiteerides? Mis räägib selle poolt ja mis vastu? Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad öeldu tähendusest aru saama või isegi enne seda kui nad neid ise hääldada oskavad. 9. – 12. elukuul hakkab lapse lalin meenutama täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid. Laps teeb järele hääli, mida kuuleb . Kuigi sellise „jutu“ sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi. 11 – 12 kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades.
Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism , peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam . Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset.
21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Mida hiljem me keelekeskkonda satume, seda vaevalisemalt see toimub, sest inimese keeleorgan orienteerub nende keelte peale, mida juba osatakse.
22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On – šimpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Šimpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe.
1960. aasta lõpul õpetati šimpansitüdrukule – Washoe – viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud.
Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas šimpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil, kokku üle 100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Õpetatud on viipekeelt ka gorillale, sai selgeks 375 sõna.
Siiski ei jõua loomad kaugemale 1,5 – 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest.
23) Milles seisneb Sapiri -Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist.
24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist.
• Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus – mida tajub .
• Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad.
• Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid.
• Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid .
25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka näidata, sest selle kaudu, mida laps näeb konstrueerib ta mudeleid, ainult rääkimisest ei piisa. Teadmiste vahel tuleks seoseid luua ning meeles pidada, et lapsel on juba enne kooli minemist teadimistebaas olemas. Kordamine.