Vastus leiad õppematerjalist: Keel ja kõne

Keel ja kõne (4)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis vahe on keelel ja kõnel?
Miks siiski väidetakse et keel on loov?
Mis on siin valesti?
Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole?
Mitmest foneemist koosnevad sõnad jäääär ojad poemüüja vanaaastaõhtu meenutus?
Mitmest morfeemist koosnevad järgmised sõnad aed kaotati ootasin helistadeski?
Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada?
Mis võiks põhjustada raskusi?
Milliseid raskusi tekkis?
Kuidas uurida seda mis hetkel Soome imikud enam Õ-d ja Ö-d ei erista?
Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta?
Mis oli teie esimene sõna kui ei mäleta siis mida te tõenäoliseks peate?
Milliseid vigu laps selles lauses teeb?
Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma nimetades kõiki mehi issideks?
Miks on võõrkeelte õppimine sageli raske?
Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist?

Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid.
Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel . Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks.
Keele suulist kasutamist nim kõneks.
Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi:
• keel kui süsteem, eripärane kood
• kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena.

Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov?
Keel annab võimaluse luua teksti

“Olemusest keele tahan teada asju” – Mis on siin valesti?
Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika

“Venilased kodraselt volpusse kulmasid”. Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole?
Ei ole konstruktiivne (pole mõistetav), loov; ei ole struktureeritud (puuduvad reeglid); pole mõtestatud; ei võimalda suhelda

Mitmest foneemist koosnevad sõnad jäääär, ojad, poemüüja, vanaaastaõhtu, meenutus?
3; 4;7;8;6

Mitmest morfeemist koosnevad järgmised sõnad: aed, kaotati, ootasin, helistadeski?
1,3,2,3

Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada?
Täiskasvanud kuuleb kõnw rütmi, kõrgust ja rõhke, sõnu aga ei erista.

Kas sõnu “ hiiglane ” ja „haldjas“ on raske mõista? Mis võiks põhjustada raskusi?
Sest neil pole otsest sümbolit; halvastidefineeritavad mõisted

Defineerige sõnad: armastus, vanaisa, koer. Kas ja milliseid raskusi tekkis?
Armastus: on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel ( erootilis -romantiline armastus).
Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust.
("Armastus on sisemine rahu - selline rahu ,et mitte ükski probleem ei ole liiga suur ja kõigele on lahendus . See on turvaline pesa inimese enda südames . See tunne ei nõua kellegi muutmist ega kontrollimist .Sa lihtsalt tead, et ta on olemas ja sind ei häiri kui te ei ole ka koos, sest see, mis teil on, on midagi täiuslikku .Rahu ja armastus . Armastus ja jõud . Kõik see kokku tähendab tasakaalu iseeneses.")
Vanaisa: isa või ema isa
Koer: neljajalgne loom, haugub (kassi vastandloom), peetakse inimese parimaks sõbraks. Üldjuhul koduloom
Armastus halvastidefineeritav mõiste

Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks?
Pigem mitte, sest üldjuhul tuleb inimestel silme ette mõni väiksemat sorti lind.

“ Obama võitis McCaini,” “ McCain võitis Obamat” ja “Obama kaotas McCainile” – mille poolest need laused erinevad, sarnanevad?
aused on sarnased nimisõnade poolest (tegelased on ühed ja samad) kuid erinevad need sellest kuidas lause on üles ehitatud, millele on suunatud rõhk.

“Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist.” Milliseid raskusi võib tekkida lause mõistmisel? Miks?
Lause pole loogiline ja asjad pole omavahel seotud.

Kuidas uurida seda, mis hetkel Soome imikud enam Õ-d ja Ö-d ei erista?
saab teha sellist mingit testi... 2 kõlariga et asetad need kummalegi poole last ja siis sealt kõlarist hakkavad hääled tulema . noh mingi.. ÄÄÄÄÄ..... EEEE.... ÕÕÕ.. ÖÖÖ.... ja siis laps pöörab tähelepanu neile, kuid soome laps teatud vanuses ei erista enam Õ'd ega Ö'd. ta ei pööra tähelepanu sellele, kui need esinevad seal kõlarites. tema jaoks need üks ja sama.
noh.. kui öeldakse ÖÖÖ siis ta pöörab tähelepanu aga kui tagant järgi kohe ÕÕ.. siis ta ei reageeri enam, sest see on tuttav tema jaoks.. see on üks ja sama, ei ole enam uus täht tema jaoks
Lapsega erinevatel vanustel rääkida ja vaadata,kas ta reageerib neile häälikuile või mitte.
Eesti ja soome keele häälikusüsteemid on väga sarnased. Üheks silmatorkavamaks erinevuseks on õ-hääliku puudumine soome keeles. Kui registreerida 6 kuu vanuste eesti ja soome laste ajupotentsiaale vastavalt häälikumuutustele, siis pole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aasta vanustel lastel on aju vastused selgelt erinevad: eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mida täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära õ-häälikuna. Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, aga ei reageeri sellisele häälduse muutusele, millel puudub tähendus soome keeles. Seega juba enne rääkima õppimist omandab laps selle keele foneetilise süsteemi, mida ta iga päev kuuleb.

Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta?
kindlasti ei hakka ta ütlema terveid lauseid ega sellised asju millega ta igapäev kokku ei puutu. just neid sõnu mida pidevalt korratakse, ta ära õpibki. mingeid pikki sõnu ta ka vist ei õpi ära.. neid sõnu millega ta igapäev kokku puutub, õpib ta ära

Mis oli teie esimene sõna (kui ei mäleta, siis mida te tõenäoliseks peate)? Miks just need sõnad olid esimesed?
Arvatavasti „emme“.
Eesti laste sagedamateks esimesteks sõnadeks on aitäh, emme, anna.

Laps ütleb lause “pesis minu käe puhtaks. ” Milliseid vigu laps selles lauses teeb? Miks? Milliseid vigu lapsed veel teevad – tooge näiteid.
Pesis, näitamaks, et on selgeks saanud mineviku kolmandat pööret väljendava lõpp –s.
3-4 aastase lapsejutus on sageli ülereguleerimist – laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. Nii nt ühtleb laps „Kevad tulevad palju palju“, näidates, et ta teab, et mitmuse sõnalõpp on –d. Või siis ütleb, et „Isa tulis“, andes teada, et on selgeks saanud sagedase mineviku kolmandat pööret väljendava lõpu –s. Mõne aja möödudes laos selliseid vigu enam ei tee.

Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks?
Sõna tähendus võib olla suure inimese omast laiem ( laps ütleb issi kõigi meessoost isikute kohta) või kitsam (laps ütleb issi ainult oma isa kohta)

Kas reaalses elus oleks huntide juures kasvanud Mowgly õppinud kõnelema, sattudes inimeste juurde 18 aastaselt?
Eric Lenneberg – kriitiline periood keele omandamises . Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi inimesi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik. Lennebergi järgi ei võimalda keelt enne kriitilist perioodi õppida artikulatoorsete vilumuste ja kõneorgani liigutusliku kontrolli puudulikkus ning ebapiisav neuriloogiline areng. Ülemine piir on aga seotud ajupoolkerade funktsioonide eristumises.

Miks on võõrkeelte õppimine sageli raske? Kuidas on lastel võimalik televiisori vahendusel õppida ära võõrkeel? Kas sama suudavad ka täiskasvanud?
Iga päevaga väheneb võime õppida võõrkeelt. alguses on täiskasvanud edukamad õppimises, kuid siis lapsed mööduvad. lapsed näevad telekast pilti ja viivad selle kokku jutuga mida samal ajal telekast räägitakse. täiskasvanud suudavad mingil määral seda keelt õppida, kuid päris selgeks ei saaks.

Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist?
Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Nii suulise ja kirjaliku kõne loominusek on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine
Erinevused: suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsamkui kirjalik seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet,mis võimaldab oma teavet korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne plaeerimiseks.

Kas eesti keelt kõnelevad inimesed ja krimmitatari keelt kõnelevad inimesed elavad erinevates maailmades seetõttu, et need keeled on niivõrd erinevad?
Neil on ettekujutus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti keel nagu iga teinegi keel kaardistab maailma natuke erinevalt, kuid ühisosa maailma keelte vahel on kindlasti suurem sellest, mis neid eristab. Suuremad erinevused mõtlemises ei ole tingitud keelest, vaid pigem sellest, kuidas, mis viisil keelt mõtlemises kasutatakse.

Kuidas nimetatakse lauseid, millel on sama süvastruktuur, kuid erinev pindstruktuur. Tooge näiteid.
Pindstruktuur- kuidas lause välja näeb. Süvastruktuur- mis on lause tähendus ja point.
Pall visati poisi poolt ( kinnitav , rõhk pallil ) vs Poiss viskas palli (kinnitav, rõhk tegijal)

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 104 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

104 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jenx55 Õppematerjali autor

kordamisküsimuste vastuseid

keel kõne

Sarnased õppematerjalid

docx

Keel ja kõne

Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Keel ja kõne 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks. · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

doc

Keel

KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist

Psühholoogia

doc

Keel ja Kõne

.......................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad zeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene. Paljud sotsiaalse eluviisiga loomad, eriti sipelgad ja mesilased, kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ka märgisüsteeme. Näiteks töömesilane suudab oma tantsuga teatud kaaslastele, millises suunas ja kui kaugel on rikkalikud nekrativarud

Psühholoogia

doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika Keeleteaduse huviorbiidis oli MIS? Mis üksused? Psühholoogia huviorbiidis KUIDAS? Kuidas mõte jõuab kõneni?Kõneprotsess? Mida me teeme kui me kuulame ja üritame aru saada? Probleemid- ei uurinud mõlemat korraga. Ei vaadatud suhtlusakti tervikuna, vaid ainult kõne mõistmist, ei arvestanud keele rolli kõne kui vahendi väljendamisel. KEEL JA KÕNE EI OLE SÜNONÜÜMID!! Kõnemehhanism- aju roll kõneprotsessis (kuidas me kõne mõistame) + mis roll on ajul keelega seoses. Millised probleemid võivad tekkida kui midagi on kõnemehhanismis valesti? Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse

Pedagoogika

docx

Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte

sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis

Eripedagoogika

ppt

Keel ja laste keele areng

Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest

Psühholoogia

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...

Keeleteadus

Rohkem sarnaseid