Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Mis vahe on keelel ja kõnel?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Mille poolest on kõne kuulamine a lihtsam b keerulisem kui teksti lugemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Miks siiski väidetakse et keel on loov?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Millised on keele omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Miks Kas vaal on kala?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Q: Mis kõnekeeles?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

.., K

Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne (10)

Psühholoogia - Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis vahe on keelel ja kõnel?
Mille poolest on kõne kuulamine a lihtsam b keerulisem kui teksti lugemine?
Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist?
Miks siiski väidetakse et keel on loov?
Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on?
Millised on keele omadused?
Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses?
Milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta?
Miks Kas vaal on kala?
Mis kõnekeeles?
Mis algavad küsisõnadega kes?
Mis kus miks?
Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel?
Mis juhtub kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega?
Millele see viitab?
Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks?
Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad?
Millele sellist tüüpi vead viitavad?
Milliseid vigu laps selles lauses teeb?
Milliseid vigu lapsed veel teevad tooge näiteid?
Mis räägib selle poolt ja mis vastu?
Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks?
Kuidas on seda uuritud?
Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi?
Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta?
Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada?

Keel ja kõne

Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid.
Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem.
Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks.
• Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi:
• keel kui süsteem, eripärane kood
• kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena
• suuline -kirjalik kõne

Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine?
Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad žestid ja miimika . Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust.
Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge.

Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused?
Kõnelemine ja kirjutamine
• Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid .
• Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine .
• Gould ’i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad
Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel :
• Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib.
• Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida.
• Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui mdiagi välja ütled on vaja juba planeerida, mida järgmisena ütelda.ajlue antaks vähe aega.
• Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase , mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt). Saab kastuada ka käsi kehakeelt, näoilmeid, midagi rõhutada, milelegi osutada.
------------------------------------------------------------
Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad.
4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov?
5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on?
Lingvistilised ühikud:
• Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles
• Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust
• Sõnad koosnevad morfeemidest
• Fraas on sõnade organiseeritud grupeering, kõneüksus, mis moodustab väikseima intonatsioonilise terviku
• Lause koosneb fraasidest
6) Millised on keele omadused? Analüüsige, milliseid keele omadusi ei ole järgmisel lausel:
“Venilased kodraselt volpusse kulmasid”.
Omadused:

Osutamine – keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi.
Tähendus – iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust.
Suhtlemine – keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda
Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole
Reeglid – keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.

7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses ? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada?
8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida?
semantiliste tunnuste teooria
• Eve Clark : semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest.
• Teooria toetuseks : mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel
Sõna tähendus tuletatakse objekti tajutavatest ühistest omadustest.
Funktsionaalse sarnasuse teooria
• Katherine Nelson : funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus.
• Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis
Prototüübiteooria
• Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele
• Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine
9) Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Kas vaal on kala? Miks? Millis(t)ele teooria(te)le sa oma arutluskäigus ilmselt tuginesid?
10) “Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist.” Milliseid raskusi võib tekkida selle lause mõistmisel? Miks? Mis aitab kaasa õige tähenduse tuvastamisele kirjakeeles ja mis kõnekeeles? Milliseid probleeme võib veel tekkida üksteisest arusaamisel ?
11) Kirjeldage mõistete esitamise tasemeid. Mis võiks mõjutada seda, millise taseme mõisteid inimene sagedamini kasutab?
Mõistete esitamise kolm taset
• Superordinaarne (superordinate) tase e üldmõiste (nt mööbel)
• Baastase (basic level) (nt tool) Meie jaoks kõige tüüpilisemad mõiste, mida kasutame kõige rohkem.
• Subordinaarne (subordinate) tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool).
12) Analüüsige Grice ’i koostööprintsiipidest lähtuvalt järgmist internetikommentaari: „Ma opin oma poega , et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem , KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi , talupojad:)”. (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee’s ilmunud uudisele „Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli”)*.
13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe .
Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab , hiljem hakkab koogama ja lalisema

Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage.
Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule.
6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma . Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama
9. Kuni 12. Elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist
Üheksandal elukuul algab kajakõne- ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet
Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks , sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile.
Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna
Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu.
2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata küsimustele, mis algavad küsisõnadega kes?, mis?, kus? miks? Millal?. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS?
3-4. Aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist – laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. Nt ütleb laps „Kevad tulevad palju palju“ näidates, et teab, et mitmuse lõpp on -d. Mõne aja möödudes enam selliseid vigu ei tee.

14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel „titakeelest“ ja/või “pudikeelest“?
Hoidekeel - räägitakse aeglasemalt, rõhutatakse intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad. Juttu on asjadest, mis on siin ja praegu. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega – räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. Laps ise eelistab sellist juttu kuulata.
See on lapsel kõne omandamises vajalik, sest lapsel on vaja kedagi, kes ikkagi temaga räägiks. Kõne omandamise varajastel etappidel on oluline, et laps suudaks kõnevoolu tükeldada ja seostada juttu ümbritsevate asjade, sündmuste ja enda kogemustega.
15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab ? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis.
Ilma keelega kokku puutumata lapsed rääkima ei hakka. See viitab keeleomandamise kriitilisele perioodile.
16) Kas imikud eristavad oma emakeelt võõrkeeltest? Millest võib see tuleneda ja kuidas on seda uuritud? Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks? Kuidas võiks seda uurida?
Tehes edusamme emakeele jaoks vajalike häälikute omandamises, kitsenevad lapse võimalused teisi keeli foneetiliselt täiuslikult ära õppida. Laps jätab välja foneemid, mida tema emakeeles ei ole.
Näiteks kui registreerida 6 kuu vanuste eesti ja soome laste ajupotentsiaale vastusena häälikumuutustele, siis ei ole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aasta vanustel lastel on aju vastused selgelt eristavad : eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mida täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära Õ-hääliku. Aastase soomlase aju aga ei reageeri sellele.
Muidu peaks alates neljandast elukuust tekkima emakeelele omased tunnused.
17) Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad? Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta?
Esimesteks sõnadeks on tihti pereliikmete , koduloomade, toiduainete, kehaosade ja riiete nimetused
18) Miks panevad väikelapsed sageli oma emad kohmetust tundma, nimetades kõiki mehi issideks? Tooge näiteid sarnastest eksimustest. Millele sellist tüüpi vead viitavad?
Selleks on tähenduse üldistamine. Nt laps ütleb kiisu kõigi pehmete asjade kohta (nt kassid, koerad , kampsunid, mütsid jne)
Veel on tähenduse kitsendamine. Nt laps ütleb kiisu ainult enda kassi kohta
19) Laps ütleb lause “pesis minu käe puhtaks. ” Milliseid vigu laps selles lauses teeb? Miks? Milliseid vigu lapsed veel teevad (tooge näiteid)? Kui vanalt ja millega seoses need tavaliselt ilmnevad?
20) Kas lapsed õpivad kõnet imiteerides? Mis räägib selle poolt ja mis vastu?
Jah, lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad öeldu tähendusest aru saama või isegi enne seda kui nad neid ise hääldada oskavad. 9-12. Elukuul hakkab lapse lalin meenutama täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid. Laps teeb järele hääli mida kuuleb . Kuigi sellise „jutu“ sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi. 11-12.kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades.
Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism , peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset.
21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks?
Keele omandamises on kriitiline periood, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Selle möödudes me ei ole enam nii vastuvõtlikud keelele. 7-9 aastased on veel võimelised keeli õpima, mida aeg edasi, seda vähem oleme võimelised keelt omandama.
22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud?
On – šimpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Šimpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. (šimpans kasvas koos Keith ja Cathy Hayesidi pojaga (1950. aastal)
1960. aasta lõpul õpetati šimpansitüdrukule – Washoe – viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud.
Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas šimpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil – üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti.
Jne
Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna.
Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 – 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest.
23) Milles seisneb Sapiri -Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu?
See on keelelise relatiivsuse oletus – inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.
Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub . Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult , mis ei puhuks.
24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist.
Mentaalsete mudelite kujunemine
• Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus – mida tajub .
• Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad.
• Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid.
• Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid .
Ettekujutus Maast
Kogemuse põhjal teame, et :
• maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge
• Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada
• Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha
---------------------------------------------------------------
• Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal
25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada?

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 292 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

292 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K .. Õppematerjali autor

Keele ja kõne peatüki kordamisküsimused koos vastustega.

kõne keel tunnetuspsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Keel ja kõne

Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

doc

Keel

KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist

Psühholoogia

ppt

Keel ja laste keele areng

Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest

Psühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel)

o Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu o Sarnastumine ehk assimilatsioon- inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri o Kohandamine ehk akommodatsioon- inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Keel · Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem · Inimkeelel on 5 üldist omadust o Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi o Tähendus- iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust o Suhtlemine- keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

pptx

Lapse kõne areng

talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning nende juttu pidevalt parandada. *Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest

Arengupsühholoogia

doc

Keel ja kõne

Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole?

Psühholoogia

ppt

Kõne areng

Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi

Psühholoogia

doc

Keel ja Kõne

.......................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad zeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene. Paljud sotsiaalse eluviisiga loomad, eriti sipelgad ja mesilased, kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ka märgisüsteeme. Näiteks töömesilane suudab oma tantsuga teatud kaaslastele, millises suunas ja kui kaugel on rikkalikud nekrativarud

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid