Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keel ja Kõne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ülikool Akadeemia Nord


KEEL JA KÕNE








Koostanud :
P1p
Ago Kitsemets

Tallinn 2009

Sissejuhtus………………………………………………………………………………………..2
Kõne sotsiaalne päritolu……………………………………………………………………….....5
Keele struktuur………………………………………………………………………………...... 6
Keele omadused……………………………………………………………………………….....8
Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9
Kõne areng raskendatud tingimustes……………………………………………………………11
Kõnetegevuse liigid……………………………………………………………………………..12
Keel ilma helita ( Viipekeel , kehakeel , self-made signs)………………………………………..16








Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks . Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad žeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks . Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene. Paljud sotsiaalse eluviisiga loomad, eriti sipelgad ja mesilased , kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ka märgisüsteeme. Näiteks töömesilane suudab oma tantsuga teatud kaaslastele, millises suunas ja kui kaugel on rikkalikud nekrativarud. Kuigi inimkeelel ja loomade märgisüsteemidel on sarnaseid jooni, erineb inimkeel oluliselt loomade omavahelise suhtlemise vahenditest.
Keel on kokkuleppelise tähendusega märkide süsteem, mis võimaldab meil edasi anda väga mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb . Ta kasutab suhtlemiseks žeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed . Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel. Keele puudumise keskkonnas kasvanud lastel on hilisem keele omandamine väga raske, isegi võimatu. Katsed õpetada keeli inimahvidele näitavad, et nad on võimelised õppima ja kasutama 2-3 märgist koosnevaid järjestusi, jõudes sellega kaheaastase lapse tasemele .
Keel on tihedas seoses mõtlemisega ning teadmiste ja kogemuste omandamisega. Pole kahtlust, et keel tekkis ennekõike suhtlemisvahendina, kuid peale selle kasutame keelt veel mitmel muul otstarbel: mõtlemiseks, meeldejätmisel ja mällusalvestamisel, keele kaudu inimene kavandab ja juhib oma käitumist, keele kaudu inimesed koguvad ja annvad järgmistele põlvkondadele edasi oma kogemusi. Inimene ei mõtle üksnes keele kaudu, on olemas ka kujundlik või piltlik mõtlemine. Kuid on ka selline mõtlemine, mis on võimtu ilma keeleta . Niisugune mõtlemine kasutab mõisteid ehk sõnade tähendusi mõtlemisvahendina. Selle mõtlemise teel saab inimene üles ehitada niisuguseid maailmu , mida teised olendid ei tee. Karu ei mõtle mõminal ja koer ei mõtle haukudes. Inimene on ainuke, kes on teinud endale keelest suhtlemisvahendi kõrval ja mõtlemisvahendi. Kuna keel on kõige tähtsam märgisüsteem, mid inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus , mida tuntakse Sapiri- Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf . Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub . Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune ettekujutlus, et tuul on selline asi, mis vahel puhub ja vahel ei puhu. Aga tuul on olemas eraldi puhumisest. Seevastu nendes indini keeltes, millele pöörasid tähelepnu Sapir ja Whorf, on loodusjõudude kujutamine täpsem, kuna nad pole ju olems niisugust tuult mis ei puhuks. Sedalaadi näidetele toetudes on väidetud, et keel peaks määrma maailma nägemise ja maailmast mõtlemise viisi. Maailma kujutmises on ühisosa maailma keelte vahel kindlasti suurem sellest, mis neid eristab. Suuremad erinevused mõtlemises ei ole tingitud mitte keelest, vaid pigem sellest, kuidas, mis viisil keelt mõtlemises kasutatakse.
Kust saab alguse keelekasutus, ning milline on keele struktuur, on lahti kirjutatud järgnevates peatükkides. Samuti on käesolevas töös välja toodud eraldi peatükk erinevatest kõneliikidest ning keele omandamisest.



Kõne sotsiaalne päritolu


Ei ole teada, millal inimene hakkas keelt kasutama; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene umber 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga keelt.
Keel on tekkinud ühistegevuseks tarvilikus suhtluses arvatavasti hilispaleoliitilikumis.
Sellel on peamiselt kaks funktsiooni:
1) Keel on inimestele omane häälikuil rajanev märgisüstem. See on tihedalt seoses mõtlemisega: sõnda ja laused võimaldavad kinnistada ja väljendada mõtlemise abstraktseid vorme (nt. mõisteid,otsustusi). Soes abstraktse mõtlemisega tagab keelele võimaluse edastada ,mis tahes teavet,kõiki inimeste teadmisi ja kujutlusi maailmast.
2) Teine peafunktsioon on tegelikkuse kajastamine:Keele abil kujundatakse,kinnistatakse ja liigitatakse kogemusi ja teadmisi objektiivse maailma kohta – seega on keel teabemahukas ühiskondliku mälu kandja.
Eristatakse kahte keele olemisvormi - süsteemi,kui eripärast koodi ja kõnet kui selle koodi rakendust.Suulist kõnet võivad saata ja mõnel määral asendadagi žestid.Kõneoskus pole kaasasündinud,vaid ühiskondlikust kohemusest sugenev võime.Selle närvitalituslik eeldus on inimaju vasakus poolkeras paiknev kõnekeskus,mis juhib nii kõne tekitamist kui vastuvõttu ( loomadel see puudub ).Keelel kui märgisüsteemil on meeleliselt tajutav vorm – väljendusplaan – ja meeleliselt mittetajutav sisu – sisuplaan,mis seostub vormi kaudu. Sotsiaalne pärimus algab juba looteeas,mil loode uurib teda ümbritsevat maailma ( toimub kognitiivne areng).
Sensoorsed (meeleelunditega seotud) võimed: Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Keel ja Kõne #1 Keel ja Kõne #2 Keel ja Kõne #3 Keel ja Kõne #4 Keel ja Kõne #5 Keel ja Kõne #6 Keel ja Kõne #7 Keel ja Kõne #8 Keel ja Kõne #9 Keel ja Kõne #10 Keel ja Kõne #11 Keel ja Kõne #12 Keel ja Kõne #13 Keel ja Kõne #14 Keel ja Kõne #15 Keel ja Kõne #16 Keel ja Kõne #17 Keel ja Kõne #18 Keel ja Kõne #19 Keel ja Kõne #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 160 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agok Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokku 20 lk.
Korralikult vormistatud,kvaliteetne töö - räägib ajaloost,tänapäevast,kõne areng lapsel - erinevatel eluaastatel,teemaga seonduvatest probleemidest nii noortel,kui ka täiskasvanutel.Lisaks on palju materjali erinevatest keele liikidest (kehakeel jne).

Ei oma seost Eesti keele või selle pärinevusega/arenemisega.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
docx
Keel ja kõne
10
doc
Keel
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
36
docx
Psühholoogia konspekt
74
docx
Psühholoogia konspekt
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun