Kaugõppe materjal (5)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Meditsiin - Töötervishoid ja -ohutus

5 VÄGA HEA

AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Koosneb neljast osast:

Tööõigus

Tuleohutus

Töötervishoid

Tööohutus
TÖÖÕIGUS
(16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999
OHUTEGURID

Füüsikalised ohutegurid §6
Keemilised ohutegurid §7
Bioloogilised ohutegurid §8
Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9

TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13
TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14
TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16
TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17
TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19
TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24
TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78
PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233
TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157
TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424
JÄRELVALVEORGANID:

TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee
TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee
TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee
RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee
EHITUSJÄRELVALVE www.ehitusjarelvalve.ee
ELEKTRIKONTROLLI KESKUS www.eeinet.ee

TULEOHUTS
TULEOHUTUSE SÕNAVARA EVS-ISO 8421 :1998
TULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON EVS-ISO 8421:1998
NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUSVAHENDITELE JA NENDE VAJADUS RTL 1998, 220/ 221, 875

TULEKUSTUTITE KLASSIFIKATSIOON (LISA 1)
TULEKUSTUTITE VALIK JA PAIGALDUS ( II JA III)
TULEKUSTUTITE KORRASHOID (IV)

TOOTMISPROTSESSIDE TULEOHULIIGITUS
KUSTUTID
TULETÕRJE SIGNALISATSIOON RTL 2002, 78, 1202
TULEKUSTUTUSMEETODID
TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED RTL 2000, 99, 1559

NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE §4-§13
TULEOHUTUSNÕUDED TERRITOORIUMILE §14-§24
TULEOHUTUSNÕUDED EHITISELE §25-§38
TULEOHUTUSNÕUDED ELEKTRISEADMETELE §57-§66
TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE (LISA I)

EHITISE TULEOHUTUS ET-1 0109-0235
TÖÖTERVISHOID
VALGUSTUS P. Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 120
MÜRA P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 108
VIBRATSIOON P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 116
TOKSIKOLOOGIA P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 146
TOLM P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 137
KEMIKAALID EHITUSES P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 134
KIIRGUS P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 213
MIKROKLIIMA P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 124
OLMERUUMID
TÖÖOHUTUS
RISK, RISKI HINDAMINE P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 44
RISKI ANALÜÜS P.Tint „Töökeskkond ja ohutus“ lk 53
RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 2001, 17, 78
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITUSES RT I 1999, 60, 616
TÖÖVAHENDI KASUTAMISE TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 2000, 4, 30
SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309
ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310
TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616
TÖÖÕIGUS
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS

Töökeskkond
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Töökoht
Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid.

Füüsikalised ohutegurid
Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid
Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
5) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
6) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
7) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
8) viima töötaja nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt töötingimusi;
9) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid , tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
10) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
16) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Töötaja kohustused ja õigused
Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
8) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Töökeskkonnaspetsialist
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega. Tööandja peab teavitama töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed.
Töökeskkonnavolinik
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Töökeskkonnavolinikul on õigus:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
(7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
(8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu.
(9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.

Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks.
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
(7) Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
(8) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi
(9) Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.

TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS
TÖÖAJA KESTUS

Tööaja üldine riiklik norm
Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist .
Lühendatud tööaeg
Tööaega lühendatakse:
1) alaealistel
2) Allmaatööl, tervistkahjustaval ja eriiseloomuga tööl -kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas.
Ületunnitöö
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. Ületunnitööle on keelatud rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
(2) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul
Ületunnitöö piirnormid
Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.
Töötamine õhtusel ja ööajal
Õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st - 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st - 6.00-ni. Õhtusel ajal on keelatud tööle rakendada 13–14-aastast või koolikohustuslikku töötajat, välja arvatud juhul kui tegemist on kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega ja seda ainult kohaliku tööinspektori loal kuni 20.00-ni. 15-17 aastaste puhul on see aeg kuni 23.00-ni etendussutuse puhul kuni 24.00.
Ööajal on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhul;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
(4) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada tööle ööajal üksnes tema nõusolekul.
Tööajakorraldus
Tööajakorralduse, see on tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjade või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakava , kollektiiv - või töölepinguga.
Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks
Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks kestab 30 minutist kuni 1 tunnini. Katkematu tööprotsessi korral, kui töö toimub kolmes vahetuses, võib täisealisele töötajale puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheaja kestus olla 20 minutit. Puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheajal on töötajal õigus tööandja territooriumilt lahkuda. Kollektiiv- või töölepingus võib teisiti kokku leppida juhul, kui tööandja territooriumil on tagatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks.
Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka.
Tööpäevade ja töövahetuste vaheline puhkeaeg
Tööpäevade ja töövahetuste vahelise puhkeaja kestus on vähemalt 11 järjestikust tundi.
Tööpäevade või töövahetuste vahelise puhkeaja kestus on:
1) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – vähemalt 18 järjestikust tundi;
2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – vähemalt 16 järjestikust tundi;
3) 16–17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – vähemalt 15 järjestikust tundi.
Iganädalane puhkeaeg
Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Kui katkematu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel ja need nähakse ette kollektiiv- või töölepingu või vahetuste ajakavaga.Tööaja summeeritud arvestuse korral on iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikust tundi.
Töötaja töölerakendamine puhkepäeval
Töötajat võib puhkepäeval tööle rakendada tema nõusolekul. Töötaja on kohustatud tööandja korraldusel puhkepäeval tööle tulema ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kelle selline töölerakendamine on keelatud arsti otsusega.
(4) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul puhkepäeval tööle rakendada üksnes tema nõusolekul.
Tööandja on kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere andmise päeval.

Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord
Käesolev kord reguleerib:
1) töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete töötervishoiu- ja tööohutusalast väljaõpet ning täiendõpet;
2) töökeskkonnaspetsialisti täiendõpet;
3) tööandja (tööandja esindaja) täiendõpet, kui ta täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi;
4) ettevõttes esmaabiandja väljaõpet ja täiendõpet;
5) töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet töökohal.

ÕPE KOOLITUSASUTUSES
Õppe korraldamine
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmetele TT ja TO väljaõppe hiljemalt kahe kuu jooksul alates nende valimisest või määramisest. Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete täiendõpe korraldatakse kursusena, mille teemad ja õppekava kinnitab koolitusasutus, lähtudes tööandjate ja töötajate vajadustest . Tööandja suunab töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmed täiendõppele, kui:
1) töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi;
2) töökohas vahetatakse või uuendatakse tehnoloogiat või töövahendeid;
3) töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi;
4) tööinspektor peab seda vajalikuks;
Töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul.
Esmaabiandja väljaõpe ja täiendõpe
Tööandja korraldab ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava Tööandja suunab esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel.
TÖÖTAJA JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE TÖÖKOHAL

Sissejuhatav juhendamine
1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. 2) Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:
1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
Esmajuhendamine
Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
4) töötajale ettenähtud töökorraldust;
5) tule- ja elektriohutusnõudeid;
6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
Täiendjuhendamine
Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse:
1) uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
2) töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
3) tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
4) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
5) kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse

TÖÖÕNNETUSEST TEATAMINE JA TÖÖÕNNETUSE REGISTREERIMINE NING UURIMINE
Tööandja peab raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse puhul teatama – tööinspektsioonile ja kohustusliku kindlustuse andjale . Surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul peab tööandja teatama – tööinspektsioonile, kohustusliku kindlustuse andjale ja politseile .
Tööandja peab koostama tööõnnetuse raporti 10 päeva jooksul neljas eksemplaris. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:
1) töötajale või tema esindajale
2)tööinspektsiooni kohalikule asutusele
3) kohustusliku kindlustuse andjale
Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, uurib tööõnnetust selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja
Tööõnnetuse uurimise üldnõuded
Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud:
1) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid ), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll , millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;
2) võetakse seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi;
3) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest;
4) kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise (sissejuhatava, esma - ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet tõendavate dokumentide ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööohutuse tagamiseks kasutusele võetud töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist.
TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS

Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva;
4) töölepingu lõpetamine.

Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse
Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust.
1) Tööandja võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt.
NB! Tööandja ei tohi distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele.
Kui tööline on saanud distsiplinaarkaristuse, siis tööandja on kohustatud selle kandma töölepingusse ja tööraamatusse. Aga märgitakse ainult 4 karistuse liik, milleks on töölepingu lõpetamine.
TULEOHUTUS
NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUSVAHENDITELE JA NENDE VAJADUS

Tulekustutite valik, paigutus ja tähistus
Tulekustutite valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse, spetsiaalsele alusele või kappi ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse üldjuhul üksteisest hajutatuna. Tulekustuti kinnituskonks, klamber , spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m.
Tulekustuti või tulekustuti asukohta osutav tuleohutusmärk peab olema ruumi sisenemisel nähtav.
Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest.
Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs.
Evakuatsiooniteel paigaldatakse tulekustuti üldjuhul nišši või seina süvistatud kappi. Tulekustuti kohale, mis asub hoonest väljas, ehitatakse varikate või paigaldatakse tulekustuti ilmastikukindlasse kappi.
Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.
Tulekustuti pealdis on eestikeelne, kuid võib olla dubleeritud ka mõnes muus keeles. Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje " Ettevaatust ! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada".
Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks". Kirje kõrvale kantakse täht "E".
Tulekustutite hulka ruumis, mis on kaitstud automaatse tulekustutusseadmega, võib 50 % võrra vähendada.
Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib 25 % võrra vähendada.
Tulekustutite korrashoid
Tulekustutite korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega, mille tulemused objekti valdaja poolt fikseeritakse.
Vaatlust teostatakse tulekustuti valdaja poolt üks kord kvartalis. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, teostatakse vaatlust üks kord kuus.
Vaatlusel ilmnenud tulekustuti rikke korral teostatakse tulekustutile kontroll ja vajadusel ka hooldus .
Tulekustuti kontroll ja hooldus korraldatakse tulekustuti valdaja poolt. Tulekustuti hooldust teostatakse hoolduskohas. Kontrolli võib teostada ka objektil, kus tulekustuti asub. Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik.
Kontrollitud tulekustuti varustatakse kontroll-lipikuga, millel on järgmised andmed:
Hooldatud tulekustuti varustatakse hoolduslipikuga
Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist.
Kantavate tulekustutite liigitus
1) vesikustutid;
2) vahtkustutid;
3) pulberkustutid;
4) süsihappegaaskustutid;
5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid.
Tulekahjude liigitus:
A-klassi tulekahjud orgaanilised materjalid (puit, paber, tekstiil , põlevad kiudained jms);
B-klassi tulekahjud põlevvedelike ja tahked sulavad ained (õli, bensiin , lahustid , vaigud , liimid, rasv , enamik plaste jms);
C-klassi tulekahjud gaaside (maagaas, atsetüleen, propaan , vesinik jms);
D-klassi tulekahjud metallid (alumiinium, magneesium jms)
TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÕI TOOTMISTEGEVUSE TULEOHU LIIGITUS

Tuleohuklass : tinglikud tuleohud või vähese tuleohuga toimingud .
Toimingud, kus tootmise või ladustamisega seoses käsitletakse aineid, mis kogemuste kohaselt tehnoloogilises protsessis tuleohtu ei põhjusta või on see piiratud. Siia kuuluvad ka märjad ja niisked põlevmaterjalid
Näited:

Betoonitööstus
Kivitööstus
Metallide külmtöötlemine ja masinaehitus, sh keevitamine
Tsemenditööstus
Nahatööstuse märgtöötlemisjaoskond
Veejõujaamad
Tellisetööstus
Tselluloosi – ja paberitööstuse märgprotsessi osad

Tuleohuklass: tuleohtlikud toimingud.

Toimingud, kus tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse süttivaid ja kiiresti soojust eraldavaid materjale või valmistooteid ning sealjuures põlemiskoormus on tavaliselt 300-1200MJ/m².Toimingud, kus käsitletakse või ladustatakse põlevaid materjale suurel hulgal (põlemiskoormus üle 1200MJ/m²), kuid plahvatusohtu ei ole.

Näited:

Toiduainetööstus (v.a veskid)
Naha ja tekstiilitööstus (v.a. märgprotsess)
Õlletehase linnasejaoskond
Paberi ja tselluloositööstuse jaoskonnad
Puidu-, mööblitööstus
Vineeri -, laastplaaditehased
Pressplastitehased

Tuleohuklass: tule- ja plahvatusohtlikud toimingud

Toimingud, kus seoses tootmise või ladustamisega tekib tehnoloogilises protsessis või muul viisil selliseid aure või peeneteralist tolmu, mis koos õhuga võivad moodustada plahvatava või kergestisüttiva segu.

Näited:

Lõhkeaine tehased ja laod
vahtplastitehased
bituumeni ja ruberoiditehased
veskid ning jõusöödatehased ja -laod
puidu-, vineeri-, mööbli- jm. tehaste need jaoskonnad, kus eraldub tolmu

NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE
Objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti üle riiklikku tuleohutusjärelevalve ametnikuga objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas.
Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel lähtutakse tuleohutusnõudeid sätestavatest õigusaktidest, iga konkreetse ehitise ning selles toimuva tegevuse või protsessi ja kasutatava seadmestiku tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast.
Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded objekti kohta tervikuna , sisaldab:
1) objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust;
2) nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale juurdesõidutee korrashoiu kohta;
3) nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise kohta;
4) nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liiklemise ja parkimise kohta;
5) suitsetamiskohale esitatavaid nõudeid ja suitsetamiskohti;
6) nõudeid side-, päästevahendi ning tuletõrje- veevarustuse süsteemi korrashoiu kohta;
7) töötajate kohustusi tulekahju tekkimisel, päästemeeskonna väljakutsumisel, inimeste evakueerimisel, päästevahendi kasutamisel ning sündmuskohal päästemeeskonna juhiga tehtava koostöö korda;
8) objekti allüksuste tuleohutuse eest vastutavaid isikuid või nende määramise korda.
Objekti tuleohutusjuhend kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele:
1) tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel;
2) tulekahju või õnnetuse toimumisel objektil või allüksuses;
3) juhendi koostamisel aluseks olnud õigusakti muutumisel;
4) uute päästevahendite kasutuselevõtmisel.
TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE
Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma :
1) objekti üldise tuleohutusjuhendiga;
2) võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega;
3) tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (päästemeeskonna väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine jms).
Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada:
1) objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust;
2) objektil teostatava protsessi iseärasust;
3) tuleohutusnõudeid;
4) olemasolevaid side-, päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid;
5) inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi;
6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda.
Täiendav juhendamine viiakse läbi:
1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral;
2) protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral;
3) tulekahju või õnnetuse järgselt;
4) töös pikaajalise vaheaja korral.

TÖÖTERVISHOID

Valgustus
Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse s.t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust.
Valgustusele esitatavad nõuded:

peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule

peab olema ühtlane

objekti ja fooni vahel peab olema kontrast

valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist.
Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil.
Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn „bioloogiline pimedus“).
Loomulik valgustus võib olla:

Ülavalgustus- katuseaknad
Külgvalgustus – aknad
Kombineeritud valgustus: nii üla-kui külgvalgustus.

Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgustusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või loomulikku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust.
See on teostatav kahel viisil:

tehisvalgustuse ultravioletse komponendi lisamisega.

Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumites.
Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient
e= (E sees / E väljas) x100 (%)
E sees – valgustihedus töötasapinnal (0,8m põrandapinnast)
E väljas – valgustihedus samal ajal väljas
Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa.
Jaotatakse:

ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes .

Kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest.
Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, kuna sel juhul tekivad teravad varjud ja kontrastid . See väsitab silmi ja suurendab töövigastuse ohtu.
Avariivalgustus on

töö jätkamiseks töövalgustussüsteemi rikke korral (vähemalt 5% töövalgustusest)

inimeste evakueerimiseks.

Müra

Müra all mõistetakse ebasoovitavaid akustilisi võnkeid, mis segavad kõne tajumist, tööd, puhkust, mõjuvad ebameeldivalt ja võivad kahjustada tervist (põhjustada ka kuulmise nõrgenemist. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB, võib kahjustada kuulmist. Lubatav müra piirnorm on 85dB.
Helitugevust (helirõhku) väljendatakse detsibellides (dB) ja tema piirväärtusteks on kuuldelävi ( sellest nõrgemat heli inimene ei kuule ) ja valulävi (tugevam heli tekitab valutunde kõrvades).
Eristatakse löögi, -mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra.
Mehaaniline müra tekib kompressorite, pumpade , ventilaatorite, liikuvate ja pöörlevate osade töötamisel.
Aero -ja hüdrodünaamiline müra tekivad torustikes ja tehnoloogilistes seadmetes keskkonna liikumisel suure kiiruse juures, keskkonna suuna muutumisel torupõlvedes.
Müraallikate ruumide isolatsiooniks kasutatakse heliisoleerivaid seinu ja vahelagesid.
Üldreeglina tuleb teha kõik võimalik mürataseme vähendamiseks töökohtadel, milleks on alljärgnevad võimalused:

Vali vaikne töömeetod

Kasuta vaiksemaid seadmeid

Kata mürarikkad masinad

Müra vähendamine töökoha ja töö organiseerimisega

Eralda mürarikas töö vaiksest tööst.

Võimalda küllaldane kaugus müraallikast

Kasuta isikukaitsevahendeid
Vibratsioon
Vibratsioonitõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga – üldine või kohalik.
Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, buldooser , ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile.
Kohtvibratsioon toimib kohtvibratsiooni töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi.
Vibratsiooni vähendamine:

Vibratsiooni tekitava protsessi asendamine mõne teise tehnoloogilise protsessiga, näiteks neetimise asendamine keevitamisega.
Käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele
Töödeldava detaili kinnitamine: näiteks kummist alus töödeldava detaili all vähendab vibratsiooni kui ka müra
Raskete pneumaatiliste instrumentide kinnitus statiivile
Konstruktsioonide jäikuse vähendamine vahelagede vibratsiooni nõrgendamiseks
Masinate ümberpaigutamine tööruumis
Isikukaitsevahendite kasutamine

Vibratsioonitõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustes umbes 1/3. peamiselt avastatakse seda endisel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel.
Tolm
Tolm võib osutuda tüütavaks riskifaktoriks. Tolmu ohtlikkus sõltub koostisest, kogusest ja osakeste suurusest. Mida väiksem on osake, seda sügavamale see organismi tungib. Tolm võib pika aja jooksul akumuleerida kopsudesse ja kutsuda esile pneumokoniaoosi, mis on üldtuntud töövõimetust põhjustav kutsehaigus.
Tööstuslik tolm omadustelt jaotatakse 4 gruppi:

Koostise järgi (orgaaniline, mineraalne või metalliline)

Disperssuse järgi - nähtav, mikroskoopiline (udu), ultra -mikroskoopiline (suits)

Toksilisuse järgi (mürgine või inertne)

Tule ja plahvatusohu järgi (ohtlik või mitteohtlik).
Tööstuslik tolm kahjustab inimorganismi mõjudes hingamisteedele ja tekitades pneumokonioose. Kahjustab nahka, takistades ekseeme, dermatiite ja dermatokonioose. Kahjustab silmi ja limaskesti.
Asbest on looduslik mineraalkiud, mis on vastupidav paljudele kemikaalidele. Asbestikiud on tugevad ja peened. Asbestitolm mis tungib kopsudesse, kahjustab kopsukudet. Haigust nimetatakse asbestoosiks.
Normaalsete töötingimuste tagamiseks rakendatakse järgmisi abinõusid:

Mitte või vähetolmavate ainete kasutamine.

Tolmavate ainete kasutamine märjalt või pastadena

Niisutuse kasutamine lihvimesel ja puurimisel

Seadmete hermiteesirimine.

Tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine

Töökohtade perioodiline puhastamine ja niisutamine

Kohaliku väljatõmbeventilatsiooni kasutamine koos värske õhu suunamisega ruumi ülaosas.
Töötajate suhtes rakendatakse järgmisi profülaktilisi abinõusid:

Individuaalkaitsevahendid (respiraatorid, kaitseprillid, gaasimaskid , kindad, spetsiaalsed nahakaitsevahendid ja pastad ning vastav eririietus.

Perioodiline meditsiiniline kontroll

Lisapuhkus

Teatud töötajate kategooriale eripiima või eritoitu väljastamine ja lühendatud tööpäeva rakendamine

Nõuetekohaste pesemisvõimaluste loomine.
TÖÖOHUTUS
Mikrokliima
Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on:

Õhuliikumiskiirus
Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel

Vähem olulised on:

Õhurõhk
Õhu hapnikusisaldus
Õhu ionisatsiooni olukord

Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad: antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus.
Eesti töökeskkonna mikrokliima normide järgi jaotatakse füüsiline töö raskuse järgi viide kategooriasse:
Kerge füüsiline töö – Ia ja Ib
Keskmisega raskusega füüsiline töö – IIa ja Iib
Raske füüsiline töö – III
Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne temperatuur.
Temperatuuri valikul tuleb arvestada ka inimese termoregulatsiooniga ja inimest ümbritsevaid kiirgavaid pindasid.
Töötajatel tuleks võimaldada ise kliimat kontrollida.

Töö iseloom Õhutemperatuur ºC

Vaimne töö 18-24
Kerge füüsiline töö, istudes 16-22
Kerge füüsiline töö, seistes 15-21
Kesmise raskusega füüsiline töö 14-20
Raske füüsiline töö 13-19
ÕHU LIIKUMISKIIRUS on optimaalne kuni 0,3 m/s, piirnormiks on 0,6 m/s soojal ajal raske füüsilise töö korral.
ÕHU HAPNIKUSISALDUS Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2. Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%.
Väldi väga niisket või kuiva õhku.
Väldi liiga suurt kuumust ja külmust
Väldi tuuletõmbust
Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes
Kasuta sobivat riietust
Olmeruumid
(1) Töötajate olmeruumid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi, töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(2) Ehitusettevõtja vastutab, et kõik olmeruumid on ehituse alustamisel kasutusvalmis, neid hoitakse korras ja koristatakse regulaarselt.
(3) Olmeruumid peavad üldjuhul paiknema ehitusobjektile võimalikult lähedal. Juhul kui on tegemist etapiliselt liikuva ehitusplatsiga, näiteks teedeehituse korral, või kui ehitustööd objektil ei kesta kauem kui kaks nädalat, võib riietus-, kuivatus- ja pesemisruume paigaldada töötajate kogunemiskohta.
(4) Töötajatele, kes peavad kandma tööriietust, tuleb ette näha riietusruumid. Need peavad olema küllaldaselt ruumikad, istmete ja lukustatavate riidekappidega, mis võimaldavad tööriideid tänavariietest ja isiklikest asjadest eraldi hoida. Riietusruumid peavad olema eraldi naistele ja meestele.
(5) Märgade või niiskete riiete ja jalanõude kuivatamiseks tuleb ette näha piisavalt suur hästiventileeritav ja sobiva temperatuuriga kuivatusruum või kuivatuskapid. Kuivatusruumist või -kapist väljuv niiske õhk ei tohi sattuda muudesse ruumidesse.
(6) Vastavalt töö laadile peab töötajate jaoks olema piisav arv sooja ja külma veega valamuid või dušše, kuid mitte vähem kui üks valamu 5–10 töötaja kohta või üks dušš 10–15 töötaja kohta. Dušid peavad olema paigaldatud juhul, kui töö on väga tolmune või määriv, seotud ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamisega, füüsiliselt raske või seda tehakse kõrge õhutemperatuuri tingimustes. Pesemiskohad peavad asetsema riietusruumide vahetus läheduses. Meestele ja naistele peavad olema eraldi pesemiskohad.
(7) Meestele ja naistele peavad ehitusplatsil olema eraldi käimlad. Neid peab olema ehitusplatsil piisavalt, kuid mitte vähem kui üks käimla 15 töötaja kohta. Juhul kui tööde planeeritud kestus ületab kaks kuud, peavad käimlad olema ühendatud kanalisatsiooni, selle puudumisel tuleb kasutada konteiner - või kuivkäimlat. Kuivkäimlad peavad vastama samadele hügieeninõuetele kui vesikäimlad ning neis peab olema võimalus käsi pesta.
(8) Olmeruumide sisetemperatuur peab olema vähemalt +18 °C.
(9) Ehitusplatsil töötavate töötajate jaoks peab olema nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud.
(10) Töötajatel peab olema võimalus sobivates tingimustes einestada ja puhata. Kui töötajaid ei toitlustata kohapeal, peavad olema loodud tingimused kaasatoodud toiduainete säilitamiseks ja vajadusel soojendamiseks. Kui puhkeruum on vajalik töö laadi või ehitusplatsi asukoha tõttu, peab see olema piisavalt suur ning selles peavad olema seljatoega toolid ja vajadusel lauad.
Surveseadmed
Nõuded surveseadme kasutamisele
Surveseadme võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui:
1) see on paigutatud kasutuskohale nii, et oht inimesele, varale ja keskkonnale on minimaalne ning ei ole takistatud seadme kasutamine, kontrollimine ja hooldamine;
2) surveseade on tehniliselt korras ja varustatud vajalike töökindlate juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega;
3) ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud surveseadme tehniline kontroll.
Surveseade loetakse kasutusele võetuks hetkest, mil alustatakse selle ettenähtud otstarbel kasutamist.
Registreeritavad surveseadmed
Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis kuuluvad registreerimisele järgmised surveseadmed:
1) aurukatel, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
2) kuumaveekatel, mille töötemperatuur on üle 120 °C või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
3) vedelikukatel, mille töötemperatuur on üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
4) ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav anum , mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500;
5) ohutut gaasi või kuuma vett (üle 110 °C) sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 10 000;
Surveseadme registreerimine
(1) Tehnilise kontrolli teostaja peab kümne tööpäeva jooksul pärast surveseadme tehnilist kontrolli esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile elektrooniliselt andmed registreeritava surveseadme, selle omaniku ja kasutamise järelevaataja ning tehnilise kontrolli kohta.
(2) Surveseadme registreerib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehnilise kontrolli teostaja esitatud andmete alusel.
Surveseadme omaniku kohustused
Surveseadme omanik on kohustatud: määrama registreeritavale surveseadmele kasutamise järelevaataja ning tagama surveseadme kasutamise järelevaataja kohustuste täitmise. Tagama, et surveseadmega töötaksid selleks piisavat ettevalmistust omavad isikud. Omama dokumentatsiooni registreeritava surveseadme ja selle tehnilise kontrolli kohta.
Surveseadme kasutamise järelevaataja
Surveseadme kasutamise järelevaataja on isik, kes:
1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama surveseadme nõuetekohast kasutamist;
2) kohustub tagama, et surveseadme kasutamisel järgitaks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.
(2) Surveseadme kasutamise järelevaatajal peavad olema surveseadme kasutamise ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses teadmised registreeritavast surveseadmest, mille kasutamise järelevaatajaks ta on määratud, samuti selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest.
Surveseadme tehniline kontroll
Surveseadme tehniline kontroll on menetlus, mille käigus hinnatakse ja tõendatakse surveseadme vastavust kehtestatud õigusaktide nõuetele.
Tehniline kontroll teostatakse registreeritavale surveseadmele ja III liigi surveseadmele Tehniline kontroll jaguneb korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.
(3) Erakorraline tehniline kontroll teostatakse järgmistel juhtudel:
1) enne registreeritava surveseadme kasutusele võtmist, kui seda pole kasutatud eelnenud aasta jooksul;
2) pärast surveseadmega toimunud avariid ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumit;
3) ettenähtud juhtudel pärast surveseadmetööde tegemist.
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded
Nõuded kehtivad raskete, massiga 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski.
Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt. Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk.
Tööandja kohustused
Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab:
1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades ohutegureid;
2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks.
(2) Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja konsulteerima töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga.
(3) Tööandja peab töötajaid teavitama kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas raskuse massist ja raskuskeskme asukohast, kui raskus on ekstsentriline.
(4) Tööandja peab tagama, et töötajaid juhendatakse enne töötaja tööle lubamist töökohal, kus tema tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine tehniliste abivahendite õigest kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest ning et nad saaksid väljaõppe õigete töövõtete kasutamise kohta.
(5) Asjakohase juhendamise peab saama ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka teisaldustöö ei kuulu.
(6) Töötajate juhendamist ja väljaõpet võib läbi viia ainult tööandja määratud pädev isik.
(7) Tööandja peab töötajatele, kelle terviseriski hinne käesoleva määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli kehtestatud korras.
(8) Naistöötajate rakendamisel teisaldustööl peab tööandja jälgima, et teisaldatavad raskused ei ületaks nende eeldatavaid füüsilisi võimeid.
(9) Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast. Rasedal , naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud.
Abinõud terviseriski vähendamiseks
Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:
1) varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;
2) võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
3) tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;
4) tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel;
5) lühendama raskuse kandmisteed;
6) lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;
7) korraldama töö selliselt , et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega;
8) andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
Ehitustööde alustamisest etteteatamine
Ehitise tellija (edaspidi tellija) teatab ehitustööde alustamisest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust (eelteate vorm on toodud lisas) juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 töötajat.
Üldised kohustused
Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala , kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid.
Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
Ehitise projekteerimise ja ehitustöö ettevalmistamise etapp
Tellija tagab, et objekti projekteerimisel ning ehitustööde arhitektuurilisel ja ehitustehnilisel planeerimisel võetakse arvesse ja esitatakse projekteerija poolt kirjalikult kõik abinõud, mida on vaja rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitse tagamiseks.
Ehitusplatsi territooriumi kasutuse planeerimisel tuleb näidata:
1) kontori- ja olmeruumide paigutus platsil;
2) ehitusmaterjalide mahalaadimis- ja ladustamiskohad;
3) jäätmete ladustamis- ja kahjutustamiskohad. Eriti oluline on see nõue, kui töös tekivad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide jäätmed;
4) masinate ja seadmete paiknemiskohad;
5) täitematerjalide või pinnase kogumiskohad;
6) liikumis- ja ühendusteede mõõtmed, nende paiknemine , valgustus ja korrashoid;
7) pääste- või kiirabibrigaadide juurdepääsuteed õnnetusjuhtumi puhuks;
8) evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine.
Ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama:
1) abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm;
2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil;
3) liikluskorraldust;
4) töötajate olmelist teenindamist;
5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada);
6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses;
7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse;
8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud.
Ohtlike tööde loetelu ehituses
(1) Ohtlikuks tööks loetakse töö:
1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub;
2) mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli;
3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas;
4) kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses;
5) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel;
6) millega kaasneb uppumisoht;
7) kaevus , tunnelis jt maa-alused tööd;
8) õhuvarustussüsteemi kasutamisega;
9) kessoonis;
10) lõhkeaine kasutamisega;
11) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega;
12) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht.
Ehitustööde teostamine
Ehitusettevõtja tagab töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt vajaliku üldjuhtimise, koostöö, info leviku korraldamise, tööde täpse ajastamise ning ehitusplatsi üldise puhtuse ja korra.
Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv ehitusalase ettevalmistuse ja praktiliste kogemustega pädev spetsialist vastavalt tema ametijuhendile.
Ehitustööde teostamise ajal on see isik kohustatud:
1) koordineerima, korraldama ja jälgima tööohutust ja töötervishoidu ehitusplatsil;
2) koostama ja töötajatele teatavaks tegema ohtlike tööde nimekirja ja teostamise ajakava ning andma juhised nende tööde ohutuks teostamiseks;
3) jälgima, et kõik maasisesed ja - pealsed installatsioonid ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud;
4) jälgima, et töötajad ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega;
5) peatööettevõtjana korraldama alltööettevõtjate juhendamise ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning nende kohustuste osas oma töötajaid juhendada ja kontrollida;
6) kontrollima tööohutuse plaani täitmist ning korrigeerima või laskma seda korrigeerida, kui töös tekib muudatusi;
7) võtma kasutusele abinõud, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud.
Ehitusplatsi kontrollimine
Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse.
Ehitusplatsil viiakse vähemalt üks kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse korda ehitusplatsil, kaitset kukkumise vastu, tellinguid, ühendusteid, valgustust, energiajaotusinstallatsioone, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jne.
Tellingute, tööplatvormide ja redelite korrasolekut tuleb kontrollida enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ja edaspidi regulaarselt. Tellingute ja tööplatvormide kontrolli korratakse, kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle kuu aja kasutamata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugi- ja kaitseraketistele.
Ehitusel kasutatavate surve- ja tõsteseadmete, sealhulgas kraanade tehnilise kontrolli viib läbi pädev isik vastavalt kehtestatud korrale.
Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Püsikindlus ja tugevus
Materjalid, seadmed ja üldjuhul iga objekt, mis ükskõik mis viisil liikudes võiks mõjutada töötajate ohutust ja tervist, peavad olema kinnitatud sobival ja ohutul viisil.
Ebapiisava tugevusega või ebastabiilsetest materjalidest koosnevate konstruktsioonide ja pindade kasutamine on keelatud.
Üldnõuded energiajaotusinstallatsioonidele
Elektriseadmeid tuleb kasutada vastavalt kasutuseeskirjadele.
Töö lõpetamisel tuleb töökoha elektriseadmed vooluvõrgust välja lülitada. See nõue ei puuduta tööde tehnoloogiast lähtuvat ajutist töö katkestamist ning tehnoloogianõuete või objektidel kehtestatud korra järgi ööpäev läbi töötavaid elektriseadmeid.
Installatsioonid peavad olema projekteeritud, paigaldatud ja kasutusele võetud viisil, mis välistab tule- ja plahvatusohu. Töötajad peavad olema kaitstud otsesest või kaudsest kokkupuutest põhjustatud elektrilöögi eest.
Elektriseadmete ja kaitsevahendite valikul ja kasutamisel tuleb arvesse võtta tarbitava energia liiki ja võimsust, välistingimusi ning installatsiooni osadele juurdepääsevate isikute pädevust.
Evakuatsioonipääsud ja -teed
Evakuatsioonipääsud ja nende juurde viivad teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale .
Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult.
Evakuatsioonipääsude ja -teede arv, paiknemine ja mõõtmed määratakse ehitusplatsi suuruse, paiknemiskoha, kasutatavate töövahendite ja suurima võimaliku töötajate arvu alusel.
Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega.
Tule- ja plahvatusoht
Töö ehitusplatsil tuleb korraldada nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral.
Sõltuvalt ehitusplatsist, ruumide mõõtmetest ja kasutusotstarbest, ehitusplatsi tehnilisest varustatusest, kasutatavate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ning suurimast võimalikust kohalolevate töötajate arvust tuleb ehitusplatsid varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega.
Esmaseid tulekustutusvahendeid ja automaatseid tulekustutussüsteeme tuleb regulaarselt hooldada , kontrollida ja katsetada.
Esmased tulekustutusvahendid tuleb paigutada nähtavale ja takistustest vabale pinnale, ruumides võimalikult väljapääsu lähedale.
Tuletõrjevahendite asukoht tuleb märgistada tuletõrjemärkidega. Märgid peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigaldatud vajalikesse kohtadesse .
Kui ehitusel kasutatakse ja säilitatakse plahvatusohtlikke aineid või aineid, mille kasutamisega võib eralduda plahvatusohtlikku tolmu või gaasi, tuleb tule- ja plahvatusohu vältimiseks rakendada erilisi kaitseabinõusid ( ventilatsioon , lahtise tule kasutamise keeld jms).
Ventilatsioon
Vastavalt kasutatavatele töömeetoditele ja füüsilisele koormusele tuleb töötajatele tagada küllaldane värske õhu juurdevool töötamiskohtades.
Kui ehitusel kasutatakse sundventilatsiooni, tuleb see hoida töökorras.
Tuleb vältida töötajate tervist kahjustava tõmbetuule tekkimist.
Igasugune sade või mustus, mis võib sissehingamisel ohustada töötaja tervist, tuleb viivitamatult eemaldada.
Füüsiline koormus
Töötajate füüsilise ülekoormuse vältimiseks tuleb töömeetodid ja -vahendid valida sellised, et nende kasutamine ei põhjustaks töötajale liigset koormust, eriti siis, kui tegu on pikaajalise kasutamisega.
Raskuste teisaldamisel tuleb kasutada käsitsitööd kergendavaid abivahendeid.
Isikukaitsevahendite kasutamine
Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht.
Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi.
Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid.
Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba. Töötamisel liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma erksavärvilist vesti või riietust, pimedal ajal lisaks ka helkurriba. Helkurriba peab olema kinnitatud hästi nähtavale kohale, vajadusel ka kaitsekiivri külge.
Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale, kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama isikukaitsevahendeid. Tema tegevust tuleb jälgida väljastpoolt seda ala.
Temperatuur
Nende ehitises paiknevate ruumide temperatuur, kus asuvad töötamiskohad, tuleb hoida töötajale sobiv, arvestades töö laadi ja töötaja füüsilist koormust.
Valgustus
Ehitusplatsil, eriti liikumisteedel, peab olema piisav ning sobiv üld- ja kohtvalgustus. Suuri ja järske valgustatuse erinevusi ning pimestamist tuleb vältida. Liikumisteede minimaalne lubatud valgustatus on 25 luksi.
Maa-alustel ja vesiehitustöödel võib kasutada masina või töötajaga kaasas kantavat valgustit.
Liikumisteed ja ohualad
Jalakäijate ja sõidukite liikumisteede mõõtmed peavad vastama kasutajate arvule ja kasutuse laadile.
Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded.
Sõidukite liikumisteede ning jalakäijate uste, väravate, ülekäikude ja treppide vahel peab olema piisav vahemaa .
Liikumisteed ja -suunad peavad olema selgesti märgistatud, neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.
Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud töötaja ning tema kaitseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid.
Esmaabi
Ehitusplatsil peavad olema esmaabikapid vajalike esmaabivahenditega, kanderaam, fikseerivate lahaste komplekt jne. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud.
Ehitusplats peab olema varustatud hädaabitelefoniga. Telefoni asukoht peab olema märgistatud. Hädaabinumber peab olema välja pandud nähtavale kohale.
Ehitusplatsil tuleb ette näha ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Sellele ruumile peab kanderaamiga juurde pääsema.
Kui tööde tegemisega võib kaasneda uppumisoht, peavad ehitusplatsil olema nõuetekohased päästevahendid ja neid kasutada oskav töötaja.
Eriti ohtlikku tööd peab üldjuhul tegema vähemalt kahekesi. Kui seda tehakse siiski üksi, peab töötaja asuma teistest töötajatest nägemis- või kuulmiskaugusel või tal peab olema vastav sidevahend.
Erinõuded välistöökohtadele
Püsikindlus ja tugevus
Kõrgel või madalal tasapinnal asuvad töötamiskohad peavad olema püsikindlad ja tugevad, arvestades seal töötavate töötajate arvu, raskuse jaotust ja maksimaalset koormust, mida need peavad taluma, ning võimalikke välismõjusid.
Kui töötamiskoha toetus- ja muud komponendid ei ole piisavalt püsikindlad, tuleb püsikindlus tagada sobivate ja ohutute kinnitusmeetoditega.
Töötamiskohtade püsikindlust ja tugevust tuleb regulaarselt kontrollida, eriti pärast igakordset töötamiskõrguse muutmist.
Energiajaotusinstallatsioonid välistingimustes
Ehitusplatsil asuvaid energiajaotusinstallatsioone, eriti selliseid, mida võivad mõjutada välistegurid, tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.
Enne ehitusplatsi rajamist tuleb olemasolevate installatsioonide asukoht kindlaks määrata, üle kontrollida ja selgesti märgistada.
Mittevajalikud olemasolevad elektriliinid tuleb võimaluse korral ehitusplatsilt demonteerida või neist vool välja lülitada. Kui see ei ole võimalik, tuleb liinid märgistada hoiatusmärkidega ja tagada ohutu liiklemine nende all.
Kukkuvad esemed
Töötajaid tuleb kaitsta kukkuvate esemete eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid. Vajaduse korral tuleb rajada kaetud käiguteed või keelustada pääs ohualale.
Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende varisemine või allakukkumine.
Ehitustellingud ja redelid
Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt.
Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti projekteerida, ehitada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse ohu korral.
Tööplatvormid, läbikäigud ja tellingute trepid peavad olema konstrueeritud selliste mõõtmetega ja neid tuleb kasutada nii, et oleks välistatud inimeste allakukkumine või jäämine kukkuvate esemete alla.
Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt.
Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu.
Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine.
Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega.
Tõsteseadmed
Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad lisaseadised, koostisdetailid, toestused ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras.
Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja.
Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud.
Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt.
Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad
Kõik kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad peavad olema eelnevalt kontrollitud, katsetatud ja hoitud heas töökorras.
Kaevandamis- ja transportmehhanismide kasutajad ja masinate juhid peavad olema läbinud eriväljaõppe.
Peab vältima kaevandamis- ja transportmehhanismide ning masinate kukkumist kaevandisse või vette.
Vajadusel tuleb kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad varustada ohutusseadistega, mis kaitsevad kasutajat või juhti masina ümberpaiskumise korral või kukkuvate esemete eest.
Lammutustöö
Ehitise või rajatise lammutamisel tuleb võtta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud ning lammutustöö teostada pädeva isiku juhtimisel.
Enne lammutustöö alustamist peab kindlaks tegema, et lammutatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest.
Asbesti sisaldavate ehitiste lammutamisel kehtivad erinõuded.
Tolmavaid jäätmeid ja materjale võib objektilt alla lasta ainult läbi torude . Tolmav koorem peab vedamise ajal olema kaetud.
Kõrgusest kukkumise oht ja töötamine katusel
Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid . Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid.
Lisaks peab ohutusabinõusid rakendama ka väiksema kukkumiskõrguse puhul, kui töö laadi tõttu on eriline kukkumisoht või eriohuga seotud pinnale kukkumise oht.
Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. Tellingutel peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m.
Kui katuse kalle on alla 15° ning katuseräästas kõrgem kui 3,5 m maapinnast , tuleb kukkumise vältimiseks kinnitada katuse serva külge kolme põikpuuga varustatud kaitsepiire. Kui tööd tehakse heades ilmastikutingimustes ning katusepind on libisemiskindel, tuleb kaitsepiire paigaldada juhul, kui räästa kõrgus ületab 5 m.
Katusele piirete, ohutusvõrkude jt kaitsevahendite paigaldamine ja nende eemaldamine katuselt peab olema töötajale ohutu.
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Tööandja ja töötaja kohustused
Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks.
Töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga.
Töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja füüsilisi ja vaimseid võimeid.
Tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama:
1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi;
2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks;
3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest;
4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust;
5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit.

Töövahendile esitatavad nõuded

Konstruktsioonielemendid
(1) Töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks.
(2) Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.
(3) Kasutaja tahtmatult töövahendisse sulgumise vältimiseks peab:
1) selles olema signaliseerimisseadis abi kutsumiseks;
2) töövahendist väljapääsu võimaldava ukse või luugi sulgur olema seestpoolt ilma abivahendita avatav;
3) rakendama muid meetmeid sellise ohu vältimiseks.
Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised
Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad.
Töövahendi juhtimisseadis peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Käivitusele eelnev viivitusaeg peab olema piisav töötajate lahkumiseks ohualalt või töövahendi käivitumisel või seiskumisel tekkivaid ohte vältivate abivahendite kasutamiseks.
Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine peab olema välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega.
Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks. Töövahendi üheaegsel juhtimisel kahe või enama kasutaja poolt peavad juhtimisseadised olema varustatud blokeeringuga juhtimiskäikude õige järjestuse tagamiseks. Väljaspool üksteise nähtavus- või kuuldavuspiirkonda asuvate kasutajate töötamiskohtadel peavad olema hädaseiskamisseadised ning vajadusel side- või signalisatsioonivahendid.
Kui töövahendil on hoiatusseadis kasutaja teavitamiseks töövahendi ohtlikest riketest või avariidest, peab sellega tekitatav helisignaal või valgusmärguanne olema kasutajale arusaadav, hästi kuuldav või nähtav ning selgesti erinema taustmürast ja teistest valgusallikatest.
Ohutust tagavad seadised
Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse.
Töövahendi liikumatu väljaulatuv osa, mis on piirestamata, kuid võib ohustada töötajaid, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega.
Tõsteseadmed
(1) Paikne tõsteseade peab olema tugeva konstruktsiooniga ja püsikindlalt paigaldatud, arvestades jõudu, mis tekib lasti tõstmisel, ja koormust, mis mõjub kinnituskohtadele.
(2) Paikne tõsteseade peab olema paigaldatud selliselt, et teisaldatava lasti kõikumisest, juhuslikust lahtipääsemisest või esemete kukkumisest tulenev oht oleks võimalikult väike.
(3) Tõsteseadme juhtimiskohal peab olema silt , millele on selgelt kirjutatud seadme nimitõstevõime ning vajaduse korral seadme nimitõstevõime selle erinevate tööasendite ja kasutusvariantide puhul.
(4) Tõsteseadmel, mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks, peab olema sellekohane keelav märgistus.
(5) Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid.
(6) Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised, mis väldivad:
1) tõsteseadme ümberminekut;
2) tõsteseadmelt kukkumist;
3) tõsteseadme kasutaja muljumist ja vigastamist võimaliku kokkupõrke tagajärjel.
Tõsteseadme kasutamine
Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus, arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi.
Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks.
Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Kui tööprotsessis ei ole võimalik nimetatud nõuet täita, tuleb kavandada ja rakendada muid töötajate ohutust tagavaid abinõusid.
Rippuvat lasti ei tohi jätta valveta, välja arvatud juhul, kui inimeste juurdepääs ohualale on tõkestatud ja last on ohutult kinnitatud.
(12) Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema tööandja poolt hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle.
(13) Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on halvenenud niivõrd, et võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi.

AJUTISEKS KÕRGTÖÖKS ETTENÄHTUD TÖÖVAHENDITE KASUTAMINE

Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit , köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid.
Ajutisi kõrgtöid võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei ohusta töötaja turvalisust ega kahjusta tema tervist.
Kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teha ohutult, ergonoomiliselt sobivates tingimustes ega sobival pinnal, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks kõige sobivamad töövahendid. Köisi ja trosse võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. (7) Sõltuvalt valitud töövahendi liigist peab tööandja kindlaks määrama asjakohased ohutusmeetmed. Vajaduse korral tuleb ette näha kukkumist takistavate või peatavate ühiskaitsevahendite (kaitsepiirded, ohutusvõrgud jne) kasutamine, mis peavad hõlmama kogu ohuala, kuid võimaldama juurdepääsu redelile või trepile.
Redeli kasutamine
Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil.
Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredel, välja arvatud nöörredel peab olema kinnitatud nii, et see ei liigu ega kiigu .
Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Redel peab võimaldama sellest kindlat kinnihoidmist ka siis, kui redelil olles midagi kantakse.
Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest. Keelatud on seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast.
Tellingute kasutamine
Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. Tellingute kandeosad ei tohi libiseda.
Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal.
Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale.
Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud väljaõppe
Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite hooldamine ja kontrollimine
Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse. Töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile.
Köisi kontrollitakse iga kord enne töö alustamist kasutusjuhendi kohaselt, selle puudumisel vigastuste avastamiseks nii, et oleks tagatud töötaja ohutus.
Kontrollimised viib läbi tööandja määratud pädev isik.
Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud.
Kontrollimisel avastatud puudused tuleb võimalusel kõrvaldada kohe või enne töövahendi kasutuselevõttu.

.DOC Laadi alla originaalfail 29 lk · .doc · 463 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

463 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mutukene Õppematerjali autor

tööõigus tuleohutus töötervishoid tööohutus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Töö ja keskkonnaohutus

1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema

Üldehitus

odt

Tähtsamad seadused

1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. vähemalt 3aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi Kohustused: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplatsil

Tööohutus ja tervishoid

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

docx

TÖÖOHUTUS

Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral  Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega.  Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.  Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika

Ergonoomika

doc

Tööohutus

Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. 8 tööta

Tööohutus

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Kohtades, kus valitseb oht kukkuda üle katuse ääre või läbi katuse, tuleb rakendada ettevaatusabinõusid (kukkumist tõkestavad abinõud ). Veoste laadimine ja katmine toimub ainult selleks ettenähtud kohas. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele. Kaupade teisaldamisel eri tasapindade vahel tuleb tasapinna servale paigutada ääris ja võimaluse korral kindlad käetoed. 16. AKNAD , UKSED, VÄRAVAD Uste ja väravate asukoht, mõõtmed ja materjal valitakse nende kasutusotstarbele vastavalt Aknad, läbipaistvad või valgust läbilaskvad pinnad seintes, vaheseintes, ustes ja väravates peavad olema kaitstud purunemise eest tuleb need märgistada või tõsta sellise pinna silmatorkavust. Avatavate akende ning katuseakende avamine ja sulgemine peab olema turvaline. Avatuna ei tohi aknad olla ohtlikud. Päikesepoolsed aknad peavad olema valgust reguleeriva kattega.

Tööohutus ja tervishoid

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K

Tööohutus ja tervishoid

Rohkem sarnaseid