Töö ja keskkonnaohutus

Q: Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Mida peab hõlmama tööandja poolne ohutusalane juhendamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Millised on tööandja ja töötaja õigused?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Millist tööd nimetatakse ohtlikuks tööks loetelu?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Kuhu tuleb paigaldada kaitsepiirded ja millistele kõrgustele?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Mis on tööinspektori kohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Kus on kaitsekiivri kandmine kohustuslik?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Millise süsteemiga peab olema varustatud pikselöögist ohustatud töövahend?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Milleks on tööandja õnnetusjuhtumi puhul kohustatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

Q: Kuidas nad moodustatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Töö ja keskkonnaohutus

.., K

Töö ja keskkonnaohutus (2)

Kutsekool - Ehitus - Üldehitus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes?
Mida peab hõlmama tööandja poolne ohutusalane juhendamine?
Millised on tööandja ja töötaja õigused?
Millist tööd nimetatakse ohtlikuks tööks loetelu?
Kuhu tuleb paigaldada kaitsepiirded ja millistele kõrgustele?
Mis on tööinspektori kohustused?
Kus on kaitsekiivri kandmine kohustuslik?
Millise süsteemiga peab olema varustatud pikselöögist ohustatud töövahend?
Milleks on tööandja õnnetusjuhtumi puhul kohustatud?
Kuidas nad moodustatakse?
Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja kutsehaiguseks?
Kui tihti tuleb ehitusplatsil läbi viia üldkontrolli?

Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes?
Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 )

Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra?
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 )

Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema kohustused?
Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator (edaspidi koordinaator) vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi; (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 § 11 lg3).
Ehitustööde tegemise ajal on koordinaator kohustatud:
1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil;
2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, FIE-dele ja teistele isikutele;
3) kontrollima tööohutuse plaani järgimist ja seda ajakohastama, kui töös tekib muudatusi;
4) jälgima, et kõik maasisesed ja maapealsed kaablid, torud jm paigaldised ning ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud;
5) jälgima, et ehitusplatsil töötavad isikud ja ehitusplatsile lubatud isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega;
6) korraldama ühise ehitusplatsi regulaarsed üldkontrollid.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §6 lg3)

Milliseid andmeid peavad sisalduma tööohutuse plaanis ja kas see peab olema kättesaadav kõigile isikutele?
Tööohutuse plaanis peavad sisalduma sellised andmed ehitustööde korralduse kohta, mis tagavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita oma tööülesandeid vastavalt 2. peatükis esitatud nõuetele. Tööohutuse plaan peab sisaldama vähemalt järgmist infot:
1) tööetappide järjestus ja kestus;
2) ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu , nende orienteeruv tegemise aeg ja nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks;
3) jäätmeveo korraldus ja ladestamis- või kahjutustamiskoha nimi;
4) abinõud müra, vibratsiooni ja õhusaaste ehitusplatsi vahetusse naabrusesse leviku tõkestamiseks;
5) tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaan, kui neid ehitusplatsil kasutatakse;
6) asbestitööde tegemise kava juhul, kui Vabariigi Valitsuse määruse «Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded« kohaselt on nimetatud kava koostamine nõutud ja see kava ei ole esitatud eraldi dokumendina;
7) juhised tegutsemiseks õnnetusohu korral, inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed;
8) esmaabi korraldus ehitusplatsil, esmaabi andjate nimed ja kontaktandmed, lähim vältimatu arstiabi andmise koht.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §4 lg3)

Mida peab hõlmama tööandja poolne ohutusalane juhendamine?
Ohutusalane juhendamine peab hõlmama:
1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi;
2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks;
3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest;
4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust;
5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §1 lg6)

Nõuded, mis peavad olema täidetud iseliikuval töövahendil.
Iseliikuval töövahendil peab olema:
1) tahtmatut käivitamist välistav käivitusseadis;
2) sobivad ohutusseadised, mis vähendavad kahe või enama samaaegselt rööbasteel liikuva töövahendi võimaliku kokkupõrke tagajärgi;
3) pidurdus- ja seiskamisseadis, peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab töövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või automaatselt toimiva süsteemiga, kui see on ohutuse tagamiseks vajalik;
4) paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks, kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav;
5) tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid, kui töövahendit kasutatakse pimedal ajal;
6) sobiv tulekustuti, kui töövahend, selle koorem või haagis on tuleohtlik ja selle kasutamiskoha lähedal selline tulekustuti puudub;
7) automaatseadis kaugjuhtimisega töövahendi seiskamiseks niipea, kui töövahend väljub kaugjuhtimisalalt;
8) töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §9 lg6)

Missugustele nõuetele peab vastama töötaja kasutusse antud töövahend ja kes selle nõude tagab?
Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §1 lg1)

Kas tööandja on kohustatud tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes?
Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §10¹ lg3)

Nimeta 6 kohustust, mida peab täitma tööandja ja 6 kohustust, mida peab teadma töötaja, millised on tööandja ja töötaja õigused?
Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
4) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;
5) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
6) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg1)
Tööandja õigused:
Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg2)
Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §14 lg1)
Töötaja õigused:
1)nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §14 lg5)

Millist tööd nimetatakse ohtlikuks tööks (loetelu)?
Ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö:
1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub;
2) mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid , sh asbest;
3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas;
4) kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses;
5) millega kaasneb uppumisoht;
6) mida tehakse maa- alustes tingimustes, nt kaevus , tunnelis;
7) vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist;
8) kessoonis;
9) mis on seotud lõhkeaine kasutamisega;
10) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega;
11) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht;
12) millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §5 lg1)

Kuhu tuleb paigaldada kaitsepiirded ja millistele kõrgustele?
Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m. Tellingutel peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m.
Katusele piirete, ohutusvõrkude jt kaitsevahendite paigaldamine ja nende eemaldamine katuselt peab olema töötajale ohutu.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §36 lg3 ja lg9)

Mida nimetatakse ajutiseks kõrgtööks, millal võib kasutada sellisel juhul redelit , köit ja trossi?
Ajutiseks kõrgtööks loetakse tööd, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg1)
Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg5)
Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg6)

Mis saab tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise korral?
Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §27² lg1, lg2 )

Mis on tööinspektori kohustused?
Tööinspektor on kohustatud:
1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi;
2) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;
3) kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis ;
4) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
5) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
6) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise;
7) esitama tööülesannete täitmisel töötõendi.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §26 lg3 )

Kus on kaitsekiivri kandmine kohustuslik?
Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §15 lg1)

Kas liikumisteed peavad olema projekteeritud?
Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid , laadimisestakaadid ja - kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt , et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §19 lg1)

Millistele tingimustele peab vastama töötamiskohale köie abil liikumine ja asetumine?
Köie abil liikumine ja asetumine töötamiskohale peab vastama järgmistele tingimustele:
1) kasutatav köitesüsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldi ankurdatud köiest, millest üks on juurdepääsu-, laskumis - ja toetumisvahend ehk töököis ning teine julgestusköis;
2) töötajal peavad olema asjakohased turvarakmed, millega ta on kinnitatud julgestusköie külge;
3) töököis peab olema varustatud ohutute tõusu- ja laskumisseadistega ning automaatse lukustussüsteemiga, mis takistab töötajat kukkumast, kui ta kaotab kontrolli oma liigutuste üle. Julgestusköis peab olema varustatud kukkumist takistava liikuvsüsteemiga, mis liigub koos töötajaga;
4) kasutatavad tööriistad ja muud lisatarvikud peavad allakukkumise vältimiseks olema kinnitatud töötaja rakmete või istme külge või muul asjakohasel viisil;
5) töö peab olema hoolikalt kavandatud ja seda tohib läbi viia ainult teise töötaja juuresolekul, et hädaolukorras oleks võimalik töötaja viivitamatult päästa;
6) töötaja, kes tööülesande täitmiseks kasutab köisi, peab olema läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise vastavalt § 1 lõikele 6, mis hõlmab ka päästetoimingute läbiviimist köite abil.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §124
lg1)

Millise süsteemiga peab olema varustatud pikselöögist ohustatud töövahend?
Pikselöögist ohustatud töövahend peab olema varustatud elektrilaenguid maandava süsteemiga.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §4 lg9)

Milleks on tööandja õnnetusjuhtumi puhul kohustatud?
Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112;
2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks;
3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
5) andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §15 lg2 )

Kes on töökeskkonnaspetsialistid, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu ja kuidas nad moodustatakse?
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §16 lg1 )
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §17 lg1 )
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §18 lg1 )
Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §18 lg2 )

Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja kutsehaiguseks?
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §22 lg1 )
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §23 lg1, lg2 )

Millal peab ehitusettevõtja teavitama Tööinspektsiooni enne ehitustööde alustamist?
Ehitusettevõtja esitab Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist määruse lisas toodud vormi kohase eelteate, kui:
1) tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või
2) eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §2 lg1)

Kui tihti tuleb ehitusplatsil läbi viia üldkontrolli?
Ehitusplatsil viiakse vähemalt kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust 2. peatükis esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Ühisel ehitusplatsil viib üldkontrolli läbi koordinaator.
(Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 §7 lg1)

Milliseid seadiseid võib kasutada inimese tõstmiseks ja millistel nõuetele peab see vastama?
Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid.
Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised, mis väldivad:
1) tõsteseadme ümberminekut;
2) tõsteseadmelt kukkumist;
3) tõsteseadme kasutaja muljumist ja vigastamist võimaliku kokkupõrke tagajärjel.
Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega, mis selle avariilisel seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist.
(Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §11
lg5, lg6, lg7)
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K .. Õppematerjali autor

vastatud küsimustele seaduste abil

keskkonnaohutus töö seadused ohutus üldehitus tööinspektor kaitsekiiver

Sarnased õppematerjalid

odt

Tähtsamad seadused

1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3.

Tööohutus ja tervishoid

doc

Kaugõppe materjal

Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust . Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. .

Töötervishoid ja -ohutus

docx

TÖÖTERVISHOID

Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimetele ning 3- töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. TTO seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 1.2.TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht

Töökeskkond

doc

Tööseadusandlus

Suurenenud ravikulud (2015.a. oli Eestis iga päev töövõimetuslehel 11374 inimest, igal tööpäeval puudus ca 20000 töötajat töölt) ; 7. Inimese elukvaliteedi langus. 3. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Preventsiooni üheksa printsiipi: 1. Vältida riski. 2. Kui riski pole võimalik vältida, siis tuleb määrata riski suurust; 3. Püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat); 4. Kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.); 5. Töö vastavusse viimine tehnilise progressiga; 6. Asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal); 8. Anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele; 9. Anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid. 4

Tööseadusandlus

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.) - töö vastavusse viimine tehnilise progressiga - asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga - arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal) - anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele - anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid 3.Tööandja kohustused, õigused ja vastutus

Tööohutus ja töötervishoid

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003

Tööohutus ja tervishoid

doc

Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Ka korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud. 7.Korraldama seadustes või õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. 8.Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Igas struktuuriüksuses või vahetuses peab kohal olema vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja. 9. Tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Neid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas. 10

Tööõigus

doc

Tööohutus

Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. 8 töötajate põhiõigusi puudutavat konventsiooni käsitlevad ühinemisvabadust, organiseerumisõigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö keelustamist, kollektiivläbirääkimise õigust, laste töö kaotamist ning töö ja kutsealase diskrimineerimise kõrvaldamist. üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil. NIOSH - Riiklik Tööohutuse ja Töötervishoiu Instituut. Kehtestab piirnorme ja teadaolevaid surmavaid kontsentratsioone ainete kohta mis EV õigusaktides kehtestatud ei ole.

Tööohutus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

so3c: Aitas mul kooli töö ära teha! :)

19:26 04-02-2013

tinkii: Päris hea :)

18:45 04-10-2012

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk