Kauged tsivilisatsioonid

allas, anett

Kauged tsivilisatsioonid (0)

5 VÄGA HEA

AJALUGU KORDAMINE.
KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9)
I. INDIA
Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses – indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada .

RIIKLUS JA ÜHISKOND.

Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendžo Daro . Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus : esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine.
Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades , jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon , turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse.
Kiri – linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral dešifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid.
Umbes 1700 eKr – Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata.
Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad . Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt.
U 800 eKr algas Indias rauaaeg . Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri.
Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. („Rigveda”- kõige esimene veeda).
Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis . Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radždade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel.

Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud.
Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna . Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest.
1. Braahmanid – preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest.
2.Kšatrijad – sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda.
3.Vaišjad – kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega.
4.Šuudrad – teenijad , kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast.
Kuningriigid : VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik – eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart.
Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
Poliitiline killustatus – paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid . Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse.

RELIGIOON JA KULTUUR
Brahmanism & hinduism . Õpetus hinge taassünnist : Veedad kajastavad aarjalaste usku mitmetesse jumalatesse, näitavad ohverdamise tähtsust ja rõhutavad braahmanite osa riitusel. Viimasest tingituna on aarjalaste varane usk brahmanismi nimega. Hindudel tänapäeval veedad usu alusteks + muud sissekanded, mis veedade õpetust edasi arendanud. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade = kokku hinduism, mis kujunes järk-järgult 500 eKr – 500 pKr ja on Indias tänapäeval kõige levinum religioon.
Hinduism – brahmanismi edasiarendus. Jumalad kaitsevad ja hoiavad maailmakorda maa peal, õhus, taevas. Selleks võitlevad nad pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes tahava lisaks maailmakorrale hävitada ka inimkonda. Et jumalatel jõudu oleks, tuleb neile tuua ohvreid. Braahmanitel keerukad ohvrirituaalid. Oluline roll tulel.
aja jooksul tule roll kahanes ja hakati uskuma, et inimese saatuse pärast surma määrab tema eluviis ja teod. Nii kujunes hiljemalt 6 sajandiks eKr usk, et inimene ei pääse surma järel taevasse , vaid on sunnitud taas sündima üha uues ja uues kehas. Eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma määrab, millisesse kehasse ta sünnib, kui naudiav ja kui pikk on see elu. Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud, mistõttu sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus.
Ülim hüve mis võib hingele osaks saada on pääsemine taassündide ahelast taevasesse õnnistusse. Osade arust tuli pühenduda joogale ( meditatsioon + kehalised haarjutused) teised rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda , nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem.
Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda.
Jumalad: Indra – Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga.
Višnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi.
Krišna – Višnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust.
Šiva – jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle.
Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed „ Mahabharata ” ja „Ramajana”. Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr – 500 pKr.
Mahabharata – 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias.
Ramajana – lugu Krišna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest.
Budism : Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja kšatria seisusest tüüp) –ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha . Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost.
Õpetuse 4 suurt tõde :
Elu ja surmaga kaasnevad kannatused – kannatusi põhjustavad himud – kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes – himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral.
Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana , see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks.
II. HIINA
Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel.

RIIKLUS JA ÜHISKOND
Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus . Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel – asulate ümber massiivsed muldkindlustused.
U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla – nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele – kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes , tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks.
Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr – võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi.
Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks.
Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr – 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile.
Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna.
Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama . Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi).
Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine.
Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu. Viimane tõi kaasa tulirelvade kasutuselevõtu ( pommid , rakettnooled, püssid ja kahurid). Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta.
Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel.
Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklik eksamitesüsteem.
Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Esialgne eunuhhide ül oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest.
Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu.
Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud.
Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed , käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms.
Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi.
Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga . See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi.
4. RELIGIOON JA KULTUUR
Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi.
Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul oli koht,kuhu naasta, ei teinud ta halba).
Hingede austamisega kujunes esivanemate kultus (mis oli ka märk üldisest vanemate austamisest perekonnas). Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitlused.
Yin ja Yang: suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks lahutamatut põhimõistet – yin ja yang. Tähistavad tumedat ja heledat, ninisket ja kuiva, muutuvat ja püsivat. Vastandlikkuses täiendavad nad teineteist – kumbki ei saa teiseta eksisteerida.
Tähtsamad õpetused: Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse erioodi. Kujunesid 2 hiina tähtsaimat suunda – konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus budism. Eriti suur mõju on olnud konfutsianismil.
Konfutsianism: Rajaja konfutsius, tegutses 6 ja 5 sajandi vahetusel eKr. Püüdis leida võimalusi lõpetada riigis segadused ja peatada moraalilangus. Tema arvates tuli taastada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Inimlikkus tähendas konfutsiusele eeskätt teistega arvestamist, armastust, lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja kohusetundlik, vanemad aga kandku tema eest armastusega hoolt. Samalaadne suhe ka mehe ja naise ning valitseja ja alama vahel. Inimlikkusein jõuad sisemise täiustamise kui ka kommete ja väliste käitumisreeglite õppimise teel. Suur tähtsus isiklikul eeskujul. Ka riik peab põhinema inimlikkusel mitte vägivallal.
Konfutsianistlikust kirjavarast sai hariduse alus (ametnike eksamitel nõuti sellest suure osa tundmist ja kommenteerimist). Hani dünastia ajal sai sellest keisririigi ametlik ideoloogia.
Taoism: Aluse taiosmile pani Laozi oli konfutsiuse vanem kaasaegne. Heitis konfutsiusele ette liigset tahet ühiskonda muuta. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Dao ei tee midagi ja siiski saab kõik tehtud. Inimesed peaksid laskma end daol kaasa viia, püüdmata midagi sihipäraselt ümber korraldada, võib ajsade korraldusele ainult kahjuks tulla. Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemisest. Taoistlike õpetlaste seas olid lisaks meestele sageli tähtsatel kohtadel ka naised. Paljusid inimesi köitis taoismi surematuseõpetus – selle järgi on võimalik mõtiskluse ja daod järgiva toimimatusega hoida alal keha „elujõudu” ja „vaimu”. Parimal juhul sai vananemisest tuleneva hääbumise koguni ümber pöörata.
KESK-AMEERIKA PÕLISKULTUURID.
Geogr olud: tsiv kujunes mehhiko kiltmaal, ja yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks. Jõed võimaldasid rajada niisutussüsteeme. Yucatani ps-l oli vaja põlluharimiseks metsi langetada ja maad kuivendada. Pikka aega levis alepõllundus. Hakkasid levima ka kunstpõllud (loodusliku jõe/järve või kanalumuda ja kõdunevad taimed kokku). Põlluharimine muutus peamiseks elatusallikaks Mehhikos kui ka Yucatanis – III a.t eKr.
5. OLMEEGID , MAIAD , ASTEEGID .
Tsiv algus, olmeegid: Elanikud olid kiviaja tasemel : metalli kasutada ei osanud. Sellegipoolest arenesid mitmed asulad väikesteks linnadeks oma ülemkihi ja kohaliku valitsejaga. Kõige silmapaistvamad linnad tekkisid umbes 1200.a eKr Mehhiko lahe lõunarannikul, madaliku ja mehhiko kiltmaa piirialal. Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Elanike arv ei tarvitsenud ulatuda üle tuhande. Linnad poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad (enamik olmeeke) elasid ümbruskonnas. Linna keskel püramiidikujuline tempel. Eriti kuulsad on olmeegid oma monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. ( kujutasid valitsejaid). Kirja olmeegid ei tundnud . Olmeekidel ei tekkinud ühtset riiki vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all. Umbes 400 eKr tabas olmeekide tsiv langus, osa linnu hävitati, kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid kesk-ameerika rahvad veel aastatuhandeid.
Maia linnriigid : Maiad elasid yucatani ps vihmametsades juba 1 at eKr. Siis tekkisid ka nende suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle . Valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi . Tööriiistad tehti eeskätt kivist. Põldu hariti kõplaga ja tehti ka alepõllundust.
Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust – usuline liit (arvatavasti). Väiksemad linnad olid suuremate mõju ja võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel mitte kunagi. Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. Ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskus – avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid. Nende sisemustes maiade hauakambrid .
Ühiskond: ühisk oli tugevalt kihistunud. Valitsejad – kuningad, seostati jumalate ja esivanematega ning kel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna ühe põhiosa moodustasid talupojad. Täitsid valitsejale andami - ja töökohustust.
Maiade religioonis mängis tähtsat rolli ohverdamine (sealhulgas ka inimeste ohverdamine). Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalalt oodati, seda väärtuslikum pidi ohver olema. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks.
Rituaalide seas tähtsal kohal ka pallimängud arvuka puliku ees, spetsiaalselt rajatud väljakutel. Pole kahtlust, et tegu oli surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega. Kaasnesid võistlustega ka inimohvrid. – kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriigi elurütmi määravad rituaalid olid välja arvestatud kalendri järgi – põhines preestrite sajanditepikkusel taevavaatlusel, mille tulemusel saavutati kõrge tase astronoomias. Tunti planeetide liikumist ja osati ka kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Arvutati välja päikeseaasta pikkus. Kõik see eeldas head matemaatika tundmist.
Maiadel on 2 erinevat, kuid seounduvat kalendrit . Rituaale reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Aasta oli siis 260 päeva pikk. Selle kõrval oli päikesekalender 365 päeva, mille järgi korraldati muid riigiasju. Rituaalse ja päikesekalendri alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastasel tsüklil oli maiade jaoks väga suur religioosne tähtsus. 9 saj tabas maiade linnriike langus, põhjus pole täpselt teada. Langus polnud lõplik, 11 saj alates tõusid esile uued maiade keskused Yucat´ani ps põhjaosas. Kuid sellele vaatamata olid maiade kultuuri ja teaduse hiilgeajad möödas.
Asteekite suurriik : Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said kesk-ameerikas domineerivaks mehhiko kiltmaa suurriigid . Nende seast omakorda eurooplaste maadeavaastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium . Nad rändasid põhjapoolt tänu poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadele Mehhiko kiltmaale ja selle ümbruskonnale, võtsid omaks kesk-ameerika kõrgkultuuri koos püramiidide, kirja ja kalendrisüsteemiga. Impeerium moodustus Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Elanikud olid rangelt allutatud kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga kuningas, nime poolest valiti ülikute seast. Tegelikult päris valitseja võimu vanemalt vennalt, isalt või onult. Kuningat austati pooljumalana ja ta ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna saatel. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel lisaks ka mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlase arvust. Lisaks mängisid rolli kaupmehed, kellest mõned tõusid riigis silmapaistvale kohale.
Asteekide pealinn TENOCHTITL´AN Texcoco järve saarel oli ühendatud maismaaga 3 sirge tammi kaudu. Linn oli korrapäraselt planeeritud (läbis 6 kanalit ja ristuvad maistraalteed jagasid ta enam-vähem võrdseks kvartaliks.) linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kelle edule aitasid kaasa vastuolud asteekide seas, alistatud rahvaste rahulolematus kui ka mehhiko rahvaste usk, et ühe varem valitsenud rahva jumal tuleb oma võimu taastama .
6. ANDIDE TSIVILISATSIOON

Geograafilised olud: Enamvähem samal ajal kui kesk-ameerikas, kujunes tsiv ka lõuna-ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on piirkonniti üsna erinevad. Siinsetel kiltmaadel laiuvad kuivad rohtlad. Põlluharimise teevad võimalikuks merre voolavad jõed, mille vett saab rannikumadalikul suhteliselt hõlpsalt niisutuskanaleid pidi põldudele juhtida. Mäeveergudel tulebr ajada niisutuseks kunstlikke terrasse. Üheks olulisekmaks põllukultuuriks sai siin kartul . Rannikumadal ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Mägikarjamaad sobivad kariloomade, eeskätt laamade kasvatamiseks. Villast hakati kangast kuduma.
Tsiv teke: Tekkisid 2. at eKr. Metallitöötlemist ei tuntud, algeliste niisutuskanalite abil kasvatati maisi, osati kududa kangast ja valmistada savinõusid. Tekstiili toormeks oli laama villa kõrval ka puuvill.
Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid – arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu ).
I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja.
Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco . Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia . Riigivõim kontrollis alamate elu ja tegevust. Kuningas oli piiramatu võimuga ja päikesejumala otsene järeltulija ja asemik maa peal. Rahva ette ilmus kandetoolis koos saatjaskonnaga. Matustega kaasnesid inimohvrid ja mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kus see suurter riiklikel pidustustel rahva ette toodi. Enne surma kuulutas avalikult kuningas ühe poegadest troonipärijaks. Poeg ei pärinud lossi ega varandust – see jäi muude suguvõsaliikmete hallata – ja seetõttu pidi vallutama maad ja rajama cuzcosse uue lossi.
Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks , valitsejad pärinesid inkade ülikute seast. Väiksemate alampiirkondade valitsejad olid kohalikud. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles sõlmkirjas. (köiele tehtud sõlmede ehk kipudega). Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata.
Andide tsiv saavutas haripunkti inkade võimu ajal. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest – hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketšua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval.
IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD .
Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka . Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena. Suur osa araablastest elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Ühtekuuluvustunne oli väga tugev ja ühisk gruppe ühendasidki peamiselt sugulussidemed. Hõimude, suguvõsadega vaenutsemisega kaasnes veritasu. Ühiskond oli patriarhaalne, levinud oli mitmenaisepidamine.
7. MUHAMED JA KALIFAAT

Araablaste ühiskond ja usk: usk oli polüteistlik. Jumalatele lisaks austati loodusobjetke, sh kive. Tähtsaim – must meteoriit – asub mekas, müürituna Kaaba templii seina, ja selle juurde korraldati ps eri piirkondadest iga-aastaseid suuri palverännakuid. Meka muutus usukeskuseks, palverännakud tõid kaupmeestele suurt tulu.
Samal ajal puututi kokku judaismi ja kristlusega. Mõjul tõusis araabia jumalate seas esile üks – allah .
Muhamed ja tema kuulutus : 7 saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest lahtiütlemist.
Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar, allumine) ja selle pooldajaid nimetati moslemiteks (ar, muslim – see, kes allub).
Muhamed sündis Mekas, orvuks jäi, kasvas onu eestkoste all, abiellus noore mehena endast vanema rikka kaupmehelesega. Kirjaoskamatu, kuulutas suuliselt. Kirja pandi need tõekspidamised alles pärast muhamedi surma, koostati püha raamat – koraan . Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, nägi oma misiooni juutidele ja kristlastele omase ainujumalakultuse juurutamises. Allah oli tema silmis jumal, keda austasid juudid ja kristlasedki. Muhamed tunnistas prohvetina paljusid vanast testamendist tuntud tegelasti (Aadamat, Abrahami , Moosest, Taavetit ja Saalomoni, samuti Jeesus Kristust,keda ta keeldus pidamast jumala pojaks). Muhamed püüdis araabias tekkinud juudi kogukondadega hästi läbi aada. Vastuolud tekkisid – juudid ei tunnistanud teda prohvetina.
Nii hakkas muhamed pidama kristlust ja juudi usku väärkas õpetuseks. Ühtlasi nägi end lõpliku prohvetina, kes pole kutsutud kuulutama usku mitte araablastele vaid kogu maailmale.
Mekalased, eriti ülemkiht, suhtus vaenulikult ja umbusklikult. Seetõttu asus muhamed 622.a Jathribi linna, mis nüüd sai nimeks Mediina. Muhamedi lahkumist Mekast Mediinasse loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Mediinas käskis muhamed palvetada araablaste kultuskeskuse, Meka poole. 630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati.
Kalifaat ja araablaste vallutused : Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif , araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased.
Koraan nägi ette, et moslen peab usu nimel pingutama - džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu , maailm jaguneb islami kojaks ja sõja kojaks.
Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid omavahelisest sõjast laastatud, ja seal oli ka palju araablasi, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630.aastatel vallutussõdu pidanud araablased edukad . 7 saj teisel poolel vallutasid kogu Põhja-Aafrika. Edasi vaölutati hispaania , seejärel küpros, kreeta, sitsiila . Nii sai kalifaadist hiigelriik. Pealinnaks sai Damaskus . Seejärel kukutati kaliif võimult ja uus dünastia tuli, kes luges end prohveti otseseks järeltulijaks. Uus pealinn: Bagdad.
Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Riigiasju korraldas kõrgeim riigiametnik e vesiir , eri riigi piirkondi valitsesid emiirid.
Araablased moodust vallutatud maades esialgu suht väikesearvulise valitseva ülemkihi. Mõnda aega elas enamik neist alistatud rahvast eraldi sõjaväestatud linnades. Islamit ei sunnitud peale, ei keelatud teiseusulistes traditsioone austada. Uusi kirikuid rajada ei lubatud, vanu võisid kasutada ja muu-usulised pidid maksu maksma. Võeti omaks Araabia keel.
Araablaste ülemvõim tagas rikkuse bagdadis, damaskuses, kairos, hispaanias tõi kaasa see linnaelu , kästiöö ja kaubanduse aga ka põllumajanduse kiirema arengu. Soodustati kaubandust ja linnaelu.
8. ISLAM. USK JA KULTUUR.
Koraan: See on ülim tõde. Kujunes välja pärast prohveti surma. Allah on kõikvõimas ja armulik. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi iseenda kõrval ja pani ka inglid esimesele inimesele Aadamale truudust vanduma. Inimene on allahi loominguga olemuselt hea, saatan ahvatleb inimesi halvale.
Viimsel kohtupäeval loodus hävib, mered keevad üle, mäed varisevad põrmu ja surnud tõusevad hauast .
Koraani tähendus moslemitele on tohutu. See on ka seaduslike asjade aluseks. Koraani teotamine tähendab jumalateotust. Koraan on ainult araabia keeles.
Islami viis tugisammast :
Usutunnistus – pole teisi jumalaid peale allahi kõrval ja muhamed allahi prohvet
Palvus – nägu meka suunas 5x päevas
Almus – rahaline annetus millega moslem toetab abivajajaid
Paast – keeld süüa ja juua aasta 9 kuul, päikesetõusust loojanguni,et mitte unustada puudustkannatajaid
Palverännak mekasse –moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma aasta viimasel kuul.
Naiste pos, seadus: Islami seadus – šariaat – lähtub koraanist, arendab ette kijrutatut edasi.
Mees võib võtta endale kuni 4 seaduslikku naist, sellele lisanduvad liignaised. Nõuded : mees suudab kõiki naisi ülal pidada ja võrdselt kohelda. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega / kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused siiski ka naistel.
Pärandiosa tütardel poole väiksem, põhj
endusel, et neil ei tule peret ülal pidada.
Sunniidid ja šiiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda).
šiiidid – neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht – imaam – võib olla aind muhamei ja ali järeltulija.
Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid ), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid mošeede juures – medresed.
Kirjanduse tuntuim teos : „ Tuhat üks ööd”.
9. MOSLEMIRIIGID 11 – 16 sajandil.
Kalifaadi lagunemine : kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult. Kujunes 5 sõltumatut islamiriiki – Hispaania, Egiptus , Süüria Iraak ja Iraan . Tegelik võim riigis läks sultanite kätte.
Iraanis ja kesk-aasias palgati sõjateenistusse rahvaid – silmapaistvaimad – türklased. Türklastest tungi esile seldžuki hõim, võtsid usuks islami usu ja tungisid 11 saj kesk- aasiasse ning iraani, kus nende pealikud sultanitena valitsema hakkasid. 1071 a purustasid türklased bütsantsi ja vallutasid väike- Aasia .
Mongolite vallutused: lääne poolt asusid pealetungile kristlased , vallandades ristisõjad Jeruusalemmas paikneva Kristuse haua vabastamiseks. Märksa ohtlikumaks said mongolid . 13.saj ühendas tšingis- khaan mongolid ja ta valiti suurkhaaniks. Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked .
Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser.
Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami.
Osmanite riik: Väike – aasia jäi mongolitel vallutamata, seal valitseisd osmanid ühes riigis – osmanite dünastia. 14 sajand hakkas osmanite riik oma valdusi laiendama. 1453. a piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna, tehes lõpu Bütsantsi keisririigile. Nüüd nimetati seda Istanbuliks ja sellest sai Türgi impeeriumi pealinn.
sultanile alluva hiigelväe tuumiku moodustanud eliitjalavägi – janitšarid – komplekteeriti alistatud maadest pärit orjadest, kes olid vastu võtnud islami ja kasvanud üles türgis. Riik jagati provintsideks, mille asvalitsejad – pašad – allusid otse sultanile. Sultan võttis endale kaliifi tiitli ja seega muhamedi asemiku ning islami kõrgeima vaimuliku õigused ja kohustused. Šariaat sai riigis ametlikuks seaduseks.
Moslemite võim indias: afganistanist sisse tundinud türgi päritolu valitseja vallutas lühikese ajaga põhja-india. Pealinnaks sai delhi . India esimene moslemite riik tuntud kui Delhi sultanaat. See lagunes aja jooksul viksemateks riikideks, algasid sissetungid. 1526.a purustas mongoli päritolu valitseja Babur, kes oli Timuri ja Tšhingis- khaani järglane (isa- ja emapoolt), india moslemite väe ja vallutas delhi. Sellest sai alguse Suurmogulite riik ehk mongoli dünastia.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 18 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anett allas Õppematerjali autor

Keskkooli ajaloo õpiku teema Kauged tsivilisatsioonid kokkuvõte.

india hiina kesk-ameerika põliskultuurid andide tsivilisatsioon araablased islamimaad moslemiriigid

Sarnased õppematerjalid

doc

Kauged tsvilisatsioonid

Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel

Ajalugu

doc

Hiina ja India Ajalugu

seas kujunes budism Budismile pani aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama, kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad

Ajalugu

docx

India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu

ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid.

Ajalugu

docx

Ajaloo tabel ja võrdlus

India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates

Ajalugu

docx

Ameerika põliskultuurid

III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus

Ajalugu

doc

Hiina ja Ameerika Konspekt

Nad võtsid omaks tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemid.Riiki juhtis kuningas kes oli piiramatu võimuga. Pealinna elanike arv võis olla üle 200000. Linnas oli 40 püramiidtemplit. Neil oli vihmajumal Tlaloci ja sõjajumal Huitzilopochtli. Mõlemale toodi arvukalt inimohvreid. Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani. Andide tsivilisatsioonid. Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad. Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja. Inkad

Ajalugu

doc

Ristiusu, hinduismi, islami teke

1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riig

Ajalugu

doc

Kristluse teke

1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatuile.Jeesus kogus enda ümber

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk