India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu (0)

ajalugu
india :
põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise . Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon . V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus , kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenžo Daro . kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine.
linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid.
kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased , hindude esivanemad . sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radža. meeste üldkoosolekud.
kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, kšatrijad e. sõjamehed, vaišjad e. põllud, karjad ja kaubandus, šuudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Ašoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused . kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse.
aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks.
Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon . jumalad kaitsevad maailmakorda kõikjal looduses, nad võitlevad pimedust kehastavate deemonitega. rituaalne tuli - usuti , et jumalad alluvad tulerituaalile. rituaalide aseme hakati uskuma, et oleneb sellest elust, kellena sa taassünnid järgmises. võid sündida, inimese, loomana või jumalana. peab olema hea karma . võis ka pääseda taevasse õnnistusse. paljud mediteerisid ja austasid jumalaid selleks. vägivallatuse põhimõte - ei tohi teha liiga inimesele ega loomale, sest sa võid ise see loom olla järgmises elus. jumalad : indra ( torm , sõda) , višnu (maailma looja), krišna (armastus, kõike laiemalt austatud), šiva (seksuaalsus, hing, surm).
Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama . mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha . rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana , mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad. Ašoka levitas budismi, ka väljaspool Indiat. moslemite sissetungid X saj mõjusid budismile hävitavalt.
Hiina :
Huang He ja Jangtse aladel. lihtsaim ühendustee muu maailmaga on Vaikne Ookean.
Huang He pinnas on viljakam, kui Jangtse (lõuna) , kuid ebastabiilsem : osa aastat kuiv, teine osa üleujutus. tsivilisatsioon arenes põhjapoolel, hiljem lõuna. Põhjas kasvatati V aastatuhandest otra,nisu, hirssi ja riisi. kasutati vaske ja pronksi.
1500 ekr ühendas üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandiku oma võimu alla, kujunes esimene suurem riik Hiinas. Kujunes hieroglüüfkiri, piltkirjatekstid, oraakliluud. kogukonnad olid ühendatud preesterkonna alla. Sõjalise aristokraatia võimu kärpimine. valitsejate võim tugines ka sõjaväele (ülikud ja lihtsõdurid). kuningad rajasid suuri losse ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud.
1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast.
Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud.
221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis.
Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid. ametisse pandi ametnikke hariduse mitte päritolu põhjal. pandi alus maksusüsteemile.
Killustatus.
Tehnoloogia :
VII hakati töötlema rauda, malmivalu, Lisaks riisile levis ka tee-ja puuvillakasvatus , siidiussikasvatus ja puuvillakasvatus. Suur Hiina kanal. portselani ja püssirohu valmistamine, X saj tulirelvad . paber ja trükikunst Hani ajastul.
Ühiskond:
Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, enamuse ajast veetis palees .
Valitsemine jäi ametnikkonna hooleks. Sõjaväeline aristokraatia liikmed üritasid keisrivõimu kukutada . Seadusandlik kogu (ametnikud), eunuhhid, valdkondade eest hoolitsesid 6 spetsiaalset nõukogu. piirkondi valitsesid piirkonnakohtunikud, igal linnal oli omavalitsus .
Perekond :
perekond oli partiarhaalne. noored peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. kui poeg lõi isa, võis ähvardada surmanuhtlus. naise puhul ihunuhtlus . mees võis veidi mõlemaid nuhelda. kehtis paariabielu(ühel mehel korraga üks naine), v.a. keisrid . abielu korraldasid tavaliselt vanemad. poegi hinnati rohkem kui tütreid. naistel seoti jalalabad kokku, et mahuksid väiksemasse kinga.
Filosoofia :
Nii inimene kui ka jumalad oli seotud kolmainsusega : taevas, maa ja inimene. taevakehda ja maavärinad kuulutavad ette sündmusi. maailma on hingestatud ehk animistlik. kõigil loodusobjektidel on hing. esivanemate kultus(austati esivanemaid traditsioonidega). Konfutsianism - rajaja Konfutsius, tegutses VI-V saj ekr. Inimlikkus - tuli arvestada teiste inimestega, lapsed peavad vanemast lugu pidama ja vanemad laste eest hoolitsema. Riigi ametnikud peavad näitama eeskuju. Domineeris 9-20 saj. pkr
Taoism - rajaja Laozi. Põhiraamat on " Kulgemise väe raamat" . Põhimõiste on dao ehk kulg, maailma pidev loomulik liikumine. Inimesed peaksid laskma end daol kaasa viia , sest see võib universumile lõpuks kahju tuua. Kuigi paljud keisrid on seda eelistanud, pole see siiski saavutanud konfutsiotismiga võrdst mõju Hiina rahvausundile. Surematuseõpetus - surematud elasid kõrvalistes paikades ja hoidsid endas eluvaimu mõtiskledes.
KESK-AMEERIKA :
kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. põlluharimiseks sobisid juunist oktoobrini. talve ja kevadkuud olid kuivad, niisutati kunstlikult. pikka aega levis alepõllundus ja kunstpõllud.
II aastatuhandeks olid kujunenud ulatuslikul alal palju põlluharijate asulaid. Mehhiko lahe lõunarannikul olid Olmeekide linnad, mis on väiksed. linnad olid eelkõige kas valitsejate ja preestrite residentsid ning poliitilised ja usulised keskused. Linna keskel oli püramiidikujuline tempel. Inimpäid kujutavad skulptuurid . Kirja ei tundnud . 400 ekr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus, nende linnu hävitati.
Maiad elasid Yucatani ps vihmametsades I aastatuhandel. siis arenesid neil püramiidide ümber linnad. hiilgeaeg on 300-800 pkr. maiad olid kõrgeima arenguga rahvas Kesk-Ameerikas. nad õppisid kasutama metalle . ühtset riiki ei tekkinud kunagi. väiksemad riigid olid suuremate võimu all. ühiskond tugevalt kihistunud. kuningas valitses linnriiki, talle allus preesterkond, sõjaväeline aristokraatia, talupojad.
Mida enam jumalatelt oodati , seda väärtuslikum oli ohevrdamise ohver. tähtsad olid pallimängud. taevavaatluste abil koostati kalender. hea matemaatika .52-aastane trükkel. 11.saj sündisid uued maiade keskused Yucatani poolsaarel. 17. saj vallutasid hispaania maadeavastajad maad.
Mehhiko kiltmaale tungisid põhjast asteegid . Eesotsas piiramatu võimuga kuningas, mille tiitel kandus edasi perekonnas.tähtis roll oli sõjameestel ja kaupmeestel. pealinn Tenochitlan oli korrapäraselt planeeritud (200 000 elanikku), linnas oli üle 40 püramiidtempli. Rituaalidele ohverdati u 20 000 elanikku aastas.
Inkad :
Elavad Andides.Põlluharimise teeb võimalikuks mägedest voolavad jõed ( kartul ja mais) Suuremad linnad tekkisid II aastatuhandel. metallitöötlust ei tuntud, olid algelised niisutusmaterjalid. kuduti kangast ja valmistati savinõusid. platvormikujulised pühamud, loomakujutistega. I aastatuhande algus pkr, toimus suur areng .