Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kauged tsivilisatsioonid - sarnased materjalid

evad, muhamed, islam, maia, lest, meka, maiad, moslem, elise, koraan, indus, tsid, steem, allah, araabia, maiade, mehhiko, inkad, petus, mber, hendas, suguv, taass, araablaste, tsivilisatsioon, sultan, kiltmaa, inkade, nastia, keiser, valitsejad, prohveti, siva, veedade, religioon, geogr, aarjalased, allahi, kaliif, jumalik, asteekide, impeerium, rval
thumbnail
4
doc

Kauged tsvilisatsioonid

Teotihuacanis (tõlgituna: ,,paik, kus loodi jumalad") oli keskuseks põhjast lõunasse kulgev lai tänav, mida selle ääres paiknevate hauakambrite järgi nimetati Surnute tänavaks. Ka asus linnas kuupüramiid ja tänava keskpaigas päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr. Siis tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidi templite ümber koondunud linnad. Nagu teisedki toonased Kesk-Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Nad valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi, tööriistad ent olid ikka veel kivist. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust, mis moodustasid usulise liidu. Väiksemad linnad olid suuremate võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kiningate residentsid ja templikompleksid, mida ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kauged tsivilisatsioonid konspekt (India)

Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikeste

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kokkuvõte tsivilisatsioonidest

Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu ­ periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu ­ alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg ­ kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg ­ muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg ­ algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg ­ Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis ­ kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati p�

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi ­ 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga. Homo erectus

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hiina ja India Ajalugu

INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks o

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis ­ kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad ­ fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal). Piki Punase mere rannikut läbis Araabia poolsaart kaubatee, mis viis India ookeanist Vahemere äärde ja vastupidi. Selle kaubatee nimi oli Viirukitee. Kaubakaravanid maksid tasu kohalikele sugukonnajuhtidele e. seikidele, et neid ei rünnataks (läbipääsu eest). Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka. Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah. Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel. Seal templis oli tähtis nn Must kivi (meteoriiditükk), mida peeti väga oluliseks. Islami teke. 7. sajand. Muhamed elas ~570-632. Vanemad olid vaesed ja surid varakult. Kuueaastaselt jäi ta orvuks. Alguses oli karjus. Hiljem oli kaubakaravanide saatja. Selles ametis tutvus ta erinevate uskudega, sest Araabia poolsaarel elas juute ja kristlasi

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kristluse teke

Ettekujutus maailmast:Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud e animistlik.Hingede austamisega seondus esivanemate kultus.Kolmainsus:taevas,maa ja inimene. Konfutsionism ja taoism:Konfutsionism hindab eeskätt inimlikkust,st teistega arvestamist,armastust ja lugupidamist,kohusetunnet ning tuginemist traditsioonidele.Taoismi keskne põhimõte on dao e maailma pidev loomulik kulgemine.Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. 5.Araablased ja islam:Araablaste ühiskond ja usk:Araablaste usk oli polüteistlik.Must meteoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seina.Meka muutus tähtsaimaks usukeskuseks.Judaismi ja kristluse mõjul tõusis esile peajumal Allah. Muhamed,tema tegevus ja õpetus:VII saj. algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana.Hira mäel koopas olla Allah end Muhamedile ilmutanud ja käskinud Muhamedil oma sõnumit kaasmaalastele edastada.

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Tarastamine ­ Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Tänu tarastamisele vaesus suur hulk Inglismaa talupoegi ( suurenes järsult kerjuste hul ) ja nad kolisid linna lootes leida sealt tulusat teenistust . *pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid ­ suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid ­ tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam ­ muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse.

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ristiusu, hinduismi, islami teke

eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms. Ettekujutus maailmast-Jumalik ja inimlik maailm oli lahutamatult seotud.Mõlemad olid osa kolmainsusest:taevas,maa ja inimene.Oli animistlik.Esivanemate kultus Jin ja Jang. Konfutsionism ja taoism-konf-rajajaks oli Konfutsius ,6-5 saj vahetusel eKr.Põhiline oli inimlikkus.Taoism-alusepanija oli Laozi.Põhimõiste on dao ehk kulg,mille järgi peaks inimene oma elu seadma.Dao on maailma pidev loomulik muutumine.Surematuse õpetus. 5.Araablased ja islam:araablaste ühiskond ja usk-Usk oli polüteistlik.Austati loodusobjekte.Jumalaid oli palju.Keskus oli Meka. Muhamed-7.saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Nõudis araablastelt Allahi kui ainujumala austamist.Tekkis uus usk ehk islam ehk allumine.Tema tegevus ja õpetus-Ei pidanud ennast uue usu rajajaks.Allah oli tema silmis sama Jumal ,keda austasid juudid ja kristlasedki.Muhameed pidas end prohvetiks.Pani kirja oma ''Koraan'' Pühakiri-Koraan-Üliku tõde

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus ­ 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ­( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega. Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade,

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemki

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

edasi liikumiseks, oli kaamel. Teiselt poolt oli tegemist oaasides elavate talupoegadega, keda kutsuti fellahiteks. Fellahite jaoks oli oluline datlipalm. 6. sajand oli Araabia poolsaarel sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonna juhid, keda kutsuti seikideks, kasutasid paremaid karjamaid, valdasid kõrbes jootmiskohtasid, said karvanidelt tasu (et neid ei rünnataks). Olid tekkinud ka mõningad linnad: Meka, Mediina. Esialgul oli araablaste puhul tegemist polüteismiga (palju erinevaid jumalaid). Meka oli ka usukeskus. Kõige suurem kultuskoht seal oli Kaaba kivi (must kuubi kujuline kivi). Islami usk 7. sajandil hakkas kuulutama usku ainujumalasse üks Meka kaupmees nimega Muhamed. Selleks ainujumalaks oli Allah. Tegelikus on arvatud, et algselt oli Allah nendest paljudest jumalatest ja Muhamed tõstis tema esile. Tegelikkuses see ainujumala kuulutamine ärritas Meka kaupmehi, sest kui

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

· Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine · Kontrollis alamate vaimulike tööd Sakramendid ­ rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa ­ pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk ­ islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Vulgata ­ Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament ­ rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra ­ vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah ­ jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan ­ islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna ­ kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid ­ islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga Siiidid ­ islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee ­ islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett ­ mosee juurde kuuluv torn Medrese ­ islamiusuliste noormeeste õppeasutus Ikoon ­ pühapilt, kus kujutatakse ristiusuga seotud isikuid ja sündmusi Gooti stiil ­ varagootika, kõrggootika ja hilisgootika, keskaja arhitektuuri stiil Hansa Liit ­ Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

pealinn suur rahvasterändamine- 4.saj Lääne-Euroopas, kui hunnid tungisid Euroopasse aasta 476 pKr- kõrvaldati Lääne-Rooma keiser ning sellega langes Rooma impeeriumi lääneosa barbarite võimu alla III ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK. ARAABIAMAADE KULTUUR Viited Kaart lk 43 ,,Üldajalugu´´ ja peatükk 13 Teemad Islami usu tekkimine- 7.sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainujumala usku. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline jumal, kes on loonud maailma ja inimese ning kõik teised jumalad tuleb unustada. Allahi prohvetiks end kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevad pärast surma paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Koos sõjaväega, mille nimi oli druziina, käidi erinevates linnades makse kogumas. Aastal 988 võtsid venelased üle ristiusu. Seda nimetatakse ristiusustamise alguseks. Vürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Venemaa on olnud juba üle 1000 aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030 tungisid venelased Eesti aladele ja rajasid siis oma tugipunkti. Aastal 1060 ajasid eestlased venelased välja ja Jurjevi asemele tuli Tartu. 11) Islam ­ muhamed, teke, põhiõpetus Araablased kuulusid semiidi rahva hulka. Nende elukohaks oli Araabia poolsaar. Peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatamine (beduiinid olid rändkarja kasvatajad), kaubandus ja põlluharimine (oaasides ehk kõrbesaartes). Kõrbes liiguti kaamelitega. Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Euroopasse ja Aafrikasse. Islami usu

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ajaloo mõisted

inimese sugulased ja eellased inkvisitsioon ­ katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine ­ riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress ­ rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam ­ (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism ­ eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon ­ välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid ­ Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid ­ 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ajaloo mõisted

inkvisitsioon ­ katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks integratsioon e lõimumine ­ riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö intress ­ rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laenajale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast Islam ­ (araabia keeles ,kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan isolatsionism ­ eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas interventsioon ­ välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse J jakobiinid ­ Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori jesuiidid ­ 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun