Kauged tsvilisatsioonid (0)

Kauged tsivilisatsioonid
HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus .
Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri.
209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end siiamaani hani rahvaks.
7. sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema ja sealt sai ka alguse malmivalu. Ka rajati keisrite korraldusel Jangste ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal . Käsitöö arengut märkisid tulirelvade kastutuselevõtt ning kultuuris mängsid tähtsat rolli paberi ja trükikunsti leiutamine.
Hiinas oli keiser piiramatu võimuga. Valitsemine jäi enamasti rohkearvulisele õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne seda oli Hiinas väljakujunenud sõjeväeline aristokraatia, mida püüti ka mingit aega säilitada. Seadusandlikusse kogusse kuulusid kõige ülemad ja usaldusväärsemad amenikud. Hiljem said tähtsaks ka keiserlikud eunuhhid. Keisririigi eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes asusid müüridega kindlustatud maakonnalinnades.
Hiina perekonnad oli patriarhaarsed ning kehtis kaks põhimõtet: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. Mehed ja pojad olid hinnatumad kui naised ja tütred. Hiinas kehtis samuti ka paarabielu, ehk mehel oli korraga vaid üks naine. Ainult keisrid võisid olla erandid ja olla abielus mitme naisega korraga.
Hiinlastele oli tähtis religioon . Usuti , et kogu maailm olevat animistlik(hingestatud) ning nende uksumustes põimusid jumalik ja inimlik maailm. Mõlemad olevat osa kolme inimvalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene.Oli kaks teineteisest lahutamatud põhimõistet – yin ja yang. Hiinas kehtis ka esivanemate kultus ehk austati oma vanemaid ja ka esivanemaid.
Hiina filosoofia kaks peamist kujundajat olid konfutsianism ja taoism, hiljem lisandus ka budism .
Konfutsianism hindas eelkõige inimlikkust, st teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, peeti lugu traditsioonidest ja olemas pidi olema kohusetunne.
Taoism juhtis tähelepanu maailma pidevale loomulikule kulgemisele. Kõigel pidi laskma minna oma loomulikku teed ja mitte vahele segama . See suund on avaladanud väga palju mõju Hiina rahvausundile.
INDIA kujunes suurte jõgikondade alal, Induse ja Gangese alal. Tänu heale geograafilisele paiknemisele sai alguse ruttu ka põllundus ning sealt areneski pronksiagne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimateks linnadeks said Harappa ning Mohendžo Daro. Linnad koondusid künkal paiknevate kindlustatud losside ümber. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved ja ümbruskonnas paikesid põletatud tellistest elamukvartalid. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid välja Mesopotaamiani. Just india linnadest on leidus hulgaliselt kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr.
II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem „Rigveda“ sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed „ Mahabharata “ ja „Ramajana“.
Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel..
Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Ašoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma . Usuga taassündidesse kaasneb vägivallatuse põhimõte: vägivald tähendab halba karmat. Seejuures oligi ülimaks eemärgiks taassünniahelast pääsemine. Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama , keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha . Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana . Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone.
Ameerika põliskultuurid
Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus.
Pikka aga oli populaarne alepõllundus, ent siis mindi üle ka kunstpõldudele, mis andsid sobiva niisutamise korral aasa läbi väga head saaki. II aastatuhandel kujunes põlluharimine järk-järgult peamiseks elatusallikaks.
Ameerika tsivilisatsioonile panid aluse olmeegid . 1200. aastal ekr hakkasid Mehhiko lahe lõunarannikul, madalikul ja Mehhiko kiltmaa piiraladel üles tekkima väiksed linnad, olmeekide linnad. Linnad olid ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Linna keskel kõrgus tavalisel püramiidikujuline tempel. Olmeegid on kuulsaks saanud oma inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Ajalooteadlaste sõnul olmeegid kirja ei tundnud ja et samuti ei tekkinud neil ühtset riiki, vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all. Umbes 400 a eKr tabas olmeeke tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Paljud teadlased peavad olmeeke kogu Kesk-Ameerika tsivilisatsioonile alusepanijaks.
Teotihuacanis (tõlgituna: „paik, kus loodi jumalad“) oli keskuseks põhjast lõunasse kulgev lai tänav, mida selle ääres paiknevate hauakambrite järgi nimetati Surnute tänavaks. Ka asus linnas kuupüramiid ja tänava keskpaigas päikesepüramiid.
Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr. Siis tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidi templite ümber koondunud linnad. Nagu teisedki toonased Kesk-Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Nad valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi , tööriistad ent olid ikka veel kivist. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust, mis moodustasid usulise liidu. Väiksemad linnad olid suuremate võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kiningate residentsid ja templikompleksid, mida ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad.
Maiad arendasid hieroglüüfkirja, mis olid juba enne maiade endi esiletõusu kasutusel. Maiade nagu teistegi Kesk-Ameerika rahvaste religioonis mängis muistest ajast peale tähtsat rolli jumalatele ohverdamine, sealhulgas ohverdati ka inimesi. Neil olid ka rituaalid, tähtsamail kohal pallimängud arvuka publiku ees. Kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriikide elurütmi määravad ritaalid olid korraldatud täpselt välja arvesatud kalendri järgi.
Maiade linnriike tabas 9. sajandil langus, millest saadi küll üle, ent juba 16. sajadil võitsid hispaanlasest maadeavastajad nende linnriike.
Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said Kesk-Ameerikas domineerivaks kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda oli eurooplaste maadeavastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium . Nende võimukeskuseks oli Tenochtitlan, kust valitsesid suurt osa Mehhiko kiltmaas. Asteekidel oli samuti religioon ja nende religioon oli tuntud rohkete inimohvrite järgi. Neile olid tähtsad vihmajumala Tlaloci tempel ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel. Just nendele jumalatele toodigi ohvreid. Ohverdamised olid jõhkrad. Aastatel 1519 – 1521 ootas Asteekide riiki samasugune lõpp nagu olmeekide linnriike, langeti Hispaania võimu alla.
Enamvähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud olid seal piirkonniti üsna erinevad. Kuivades kohtades tegi põlluharimise võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai kartul . Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvatus . Andide mägikarjamaadel olid kariloomad, eeskätt laamad . Nende villast hakati varakult kangast kuduma .
Esimesed suuremad asulad L-Am läänerannikul ja sisemaal tekkisid II aastatuhandel eKr. Siis kasutati ka juba laama villa kõrval puuvilla . Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annavad tunnistust sealse rahva religioonist. I aastatuhande algul pKr hakati ajama ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus ka põllundus. Andide ühiskonnakorralduse kohta ei teata midagi, sest nemad ei kasutanud traditsioonilist kirja.
I aastatuhandel eksisteeris juba ka rannikupiirkondades mitu suurt ja tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu sealse tsivilisatsiooniala oma võimu alla ja rajasid XV sajandil enneolematult ulatusliku suurriigi. Riik oli hierarhiliselt korraldatus absoluutne monarhia, kus kuningale omistati jumalikku päritolu. Kogu maa kuulus riigile ja templitele, lihtrahval lasus riiklik töökohustus. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas ehk köiele järjestikku tehtud sõlmedena. Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse , templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Riik pidi ühistööde ajal töötajaid toiduga varustama. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sojaväekohustusele. Ka abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata.
Inkade võimu all saavutas Andide tsivilisatsioon oma haripunkti . Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlase hästi toimiva kaubavahetuse ja positeeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Olid inimestest koormakandjad ja jooksjatest kullerid. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud.
Inkade riigi vallutasid aastatel 1532 -1538 hispaanlased. Nagu Kesk-Ameerikas, nii aitasid siingi vallutajaid vastuolud inkade seas, olid käimas ju kodusõjad. Kuigi Andide kõrgkultuur hävitati, räägib ketšua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, oma keelemurdeid ka tänapäev.
Triin Miilman
10. B