Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiina ja Ameerika Konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Hiina ja Ameerika
Hiina
Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele . Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama.
Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri.
Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks.
221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim ka hiiglaslikule armeele , mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Kodusõja ajal kukutati ta järeltulija.
Sai alguse uus Hani dünastia. Kujunes välja võimustruktuur ja valitsus viis mis oli keisririigile omane.
Tänapäevani nim osad end hani rahvaks. Hiinas tekkisid Hiina heiroglüüfkiri u 1500ekr.See on kasutusel tänapäevani.
Hiina keiser oli jumaliku päritoluga piiramatu võimuga valitseja. Kelle võim tugines armeel ja õpetatud ametnikkonnal.
Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst.
Hiina pere oli patriarhaalne , nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele.
Hiinlaste arvates oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmeainsustest: taevas, maa, inimene.
Hiinlaste arvates oli maailm hingestatud e. animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Hingede austamisega oli seotud ka esivanemate kultus . Perekondadele rajati templeid.
Hiina filosoofia arenes kõige rohkem keisririigi eelsel ajal. Tähtsaimad oli konfutsiasism ja taoism .
Neile lisandus hani ajal budism . Konfutsiaism oli kõige tähtsam.
Selle rajas Konfutsius , ta tegutses VI ja V saj vahetusel ekr. Tema tähtsaim ül oli leida inimlikkus.
Tema arvates tähendas see teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. See oli isegi keisririigi ametlikuks ideoloogiaks. ‘

Taoism- keskne põhimõte on dao e. maailma pidev loomulik kulgemine. Kõik leiab oma koha maailmas.

Inimesedki peaksid end laskma daol juhtida.

Ameerika

Tsivilisatsioon tekkis eri aladel: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel.
Mehhiko alad sobisid põlluharimiseks vihmaperioodi ajal. Muul ajal oli vaja kunstliku niisutamis süsteem.
Väga levinud oli ale põllundus. Samuti olid levinud kunstpõllud- kuhjati jõe ja järve muda ning kõdunevaid taimejääke. Põlluharimine arenes ja oli põhiline elatusallikas III aastatuhandel ekr. Peamiselt kasvatati maisi.
Mehhikost Yucatani olid levinud olmeekide linnad. Nad ei osanud kasutada rauda. Nende linnad olid väikesed. Linnad olid usulised ja poliitilised keskused. Kirja nad ei tundnud . Neil ei tekkinud ühtset riiki ,vaid linn moodustas oma võimukeskuse.400ekr tabas neid langus ja linnad hävitati.Teotihucan on mehhiko kiltmaal. Selle keskel on surnute tänav, kus ääres on hauakambrid. Astmiktemplid seal olid kuupüramiidid. Ning suurim neist oli Päikesepüramiid .
Maiad elasid Yucatani ps vihmametsades. Püramiid templite ümber tekkisid linnad.
300-800pkr õppsid kasutama metalle. Valmistasid relvi ja ehteid . Tööriistad tehti kivist. Linnades olid kuningate residentsid ja templite kompleksid. Nende ühiskond oli kihistatud. Linnriike juhtisid kuningad keda seostati jumalategaja esivanematega , neil oli tähtis osa ka rituaalides. Tähtis oli ka jumalatele ohverdamine. Seal hulgas ohverdati ka inimesi. Maiade rituaalidel olid ka tähtsad pallimängud .
Neil olid rituaalid märgitud spetsiaalsesse kalendrisse ja nad järgisid seda.
Pärast Maiade lõppu said tähtsaks asteekide impeerium .Algselt elasid Texoco järve ümbruses, kuhu rajasid oma tulevase pealinna Tenochitlani. XV saj alistasid nad vallutusretkedega suured maavaldused. Nad võtsid omaks tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemid.Riiki juhtis kuningas kes oli piiramatu võimuga.
Pealinna elanike arv võis olla üle 200000. Linnas oli 40 püramiidtemplit. Neil oli vihmajumal Tlaloci ja sõjajumal Huitzilopochtli. Mõlemale toodi arvukalt inimohvreid. Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani.
Andide tsivilisatsioonid .
Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad . Ookeani kallas oli kalarohked.
Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul . Samuti kasvatasid nad laamasid.
Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja.

Inkad

Inka tähendab kuninglikku valitsejat, kuid selle terminiga tähistati kogu vallutajarahvast. Inkade impeerium ehk Nelja ilmakaare riik oli absoluutne monarhia. Riik kontrollis alamate elu täielikult. Piiramatu võimuga kuningat peeti jumala järeltuijaks, kõik temaga seaotud oli püha. Peale surma pärandas ta oma riigi pojale , kui riiki hakkasid juhtima sugulased. Riik jagunes 4 suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahvas pidi täitma töökohustusi.
Võeti kasutusele sõlmkiri, köiele järjestiku tehtud sõlmi loeti.
Kõik noored mehed olid allutatud sõjaväe kohustusele.
Riik ehitas teedevõrgu. Tagas hea kaubavahetuse. Ratasveokeid ei olnud neil. Inkad vallutati 1532-1538 hispaanlaste poolt. Kuid Ketšua rahvas elab siiamaani ja kasutab oma murdeid.
Hiina ja Ameerika Konspekt #1 Hiina ja Ameerika Konspekt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moto_kilu Õppematerjali autor
hiina ja ameerika

Sarnased õppematerjalid

Kauged tsvilisatsioonid
4
doc

Kauged tsvilisatsioonid

Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221

Ajalugu
India-Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu
3
docx

India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu

kogukonnad olid ühendatud preesterkonna alla. Sõjalise aristokraatia võimu kärpimine. valitsejate võim tugines ka sõjaväele (ülikud ja lihtsõdurid). kuningad rajasid suuri losse ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud. 1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast. Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis. Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid. ametisse pandi ametnikke hariduse mitte päritolu põhjal. pandi alus maksusüsteemile. Killustatus. Tehnoloogia : VII hakati töötlema rauda, malmivalu, Lisaks riisile levis ka tee-ja puuvillakasvatus, siidiussikasvatus ja puuvillakasvatus

Ajalugu
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused ­ kannatusi põhjustavad himud ­ kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes ­ himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3. RIIKLUS JA ÜHISKOND Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel ­ asulate ümber massiivsed muldkindlustused.

Ajalugu
Ajaloo tabel ja võrdlus
16
docx

Ajaloo tabel ja võrdlus

India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt

Ajalugu
Hiina referaat
6
odt

Hiina referaat

tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised üleujutused, mis sageli on äraarvamatud ja hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Pinnasest tingitult on seda läbiv jõgi iseloomulikku kollast värvi ja see on andnud Huang He´le ka nime (tõlkes Kollane Jõgi). Lõunapoolne Jangtse voolab aasta läbi märksa rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu tunduvalt vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Alles meie ajaarvamise algul, kui põlluharimised arenesid õpiti Jangtse jõgikonna klimaatilisi eeliseid täiel määral ära kasutama. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond. 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid Alates V aastatuhandest eKr tekkis Hunag He äärsetel küngastel põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi

Ajalugu
Hiina ja India Ajalugu
8
doc

Hiina ja India Ajalugu

INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism

Ajalugu
Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur
Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus
19
docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2. Sekundaarsed ehk need, mis on tekkinud olemasolevate tsivilisatsioonide mõjul. Primaarsed: 1. Mesopotaamia ja Egiptus. 2. Induse tsivilisatsioonid. 3 Hiina 4. Andide ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioon. 6. Joruba tsivilisatsioon aafrikas(Nigeeria aladel). Põlluharimisele üleminek peale jääaega(11 000). Toimus see viljakal poolkuul e alal Egiptuse ja Mesopotaamia vahel. Looduslikud olud põlluharimiseks soodsad(mitte nagu praegu), u 8000 ekr algas üleminek põlluharimisele ja karjakasvatamisele. Tuntumad asulad Jericho, Catal Hüyük-hiilgeaeg u 6000-7000 ekr. Tekkeajal polnud põllumehed vaid kütid, kes hakkasid loomi kodustama ja põldu harima

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun