Ajaloo tabel ja võrdlus (0)

India
Hiina
Araabia
 Ameerika põliskultuurid
Looduslikud olud
Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal.
Kaks suurt jõhe Indus ja Ganges ning mõlemad saavad alguse Himaalaja mäeahelikust.
Mõlemad jõed tõusevad suvel mägede lumesulavee tõttu üle kallaste . Sellest tekib suuri üleujutusi. Mägine pind. Gangese madalikul on aasta ringi sademeterohke troopiline kliima ja seega põlluharimiseks soodsad olud.
Induse tasandikul on sademeid suvel vähem ja põllud vajavad kuntstlikku niisutamist.
Tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäid Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas on Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestik.
Parim ühendustee Vaikse ookeani rannikuveed.
Kliima parasvöötmeline.
Huand Hes olid kevadise üleujutused, mis tõid kaasa palju probleeme.
Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul.
Kõrbete ja pool-kõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus vara- seimate
Tsivilisatsiooni- kollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses . Põlluharimine polnud peaaegu võimalik. Võimalik oli see väga vähestes piirkondades. Näiteks Jeemenis ja Punase mere rannikul. Keskpäeval võis seal olla isegi üle 50 kuumakraadi. Seevastu öösel võis olla alla nulli kraadi.
Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmae perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid . Talve-ja kevadkuud olid kuivad. Sel ajal oli vaja kunstlikku niisutamist.
Jõed ja järved võimaldasid rajada palju niisutuskanaleid.
Yucatani poolsaare madalikel ja neist lõunasse jäävate mägede jalamil laiuvates vihmametsades seevastu oli rohkemgi sademeid kui vaja.
Pikka aega oli väga levinud alepõllundus.
Tehti ka kunstpõlde. Sellise põllu äärtele istutatud pajuvõrestik hoidis pinnast laiali valgumast.
Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yauctanis peamiseks elatusallikaks.
Riiklus ja ühiskond
Suuremad ja tähtsamad linnad Harappa ja Mohendžo Daro.
Hoonestuse tiheduse ja asustusala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi tegeles põlluharimisega.
Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid.
Alguse sai ka puuvilla kasvatus: esmalt loomasöödaks ja hiljem sai sellest tekstiilitooraine.
Linn asus künkal ning seal oli ka loss, milles elas valitseja.
Lossil oli pühamu funktsioon.
Elamud olid ehitatud põletatud tellistest.
Jõukate inimeste elamud olid vähemalt kahe korruselised ja sisehooviga.
Induse kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani.
Kšatrijad ehk sõjamehed.
Vaišjad olid karjakasvatajad.
Šuudarad olid teenijad .
Huand He äärsetele küngastele tekkisid põlluharijate asulad ning kasvatati otra, nisu ja hirssi.
Aja jooksul sai alguse ka riisikasvatus.
Kogukondadevahelistest vaenutegevustest annavad tunnistust asulate ümber kerkinud massiivsed muldkindlustused.
Valitsesid kuningad, kes rajasid endale suurejoonelisi losse .
Esimene keiser 221-210 eKr. Tema ajal hakati rajama ka Hiina müüri.
Tema järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid see ei toonud kaasa keisririigi lagunemist. Riigi ühtluse kindlustas Hani dünastia. Hani dünastia tähtsus Hiina ajaloos on sedavõrd suur, et enamik hiinlasi nimetab end tänaseni hani rahvaks.Kehtis aristokraatia . Pandi alus kindlale maksusüsteemile, et finantseerida riiki.
Hani dünastiale järgnes killustatuse ajajärk.
Seadusandlik kogu.
Eunuhhid.
Piirkonnakohtunikud.
Hiina perekond oli patriarhaalne. Nooremad pidi kuuletuma vanematele ja naised meestele.
Üldiselt kehtis paarabielu.
Tähtsamaks peeti poegi.
Naiste ülesandeks peeti poegade sünnitamist.
Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid . Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu, kuid kaamelist hiljem.
Nagu mainitud , sai põldu harida Jeemenis. See oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse . Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur.
Beduiinid elasid telkides. Olid meeste telgipooled ja naiste telgipooled. Meeste poolele hoiti näiteks relvi ja padruneid, naiste poolel näiteks patju ja tekke.
Iga paari päeva tagant küpsetasid naised odraleiba ja kakukesi. Mehed ja naised sõid eraldi. Koos söömist ei peetud sündsaks. Kasvatati peale kaamelite ja hobuste veel kitsi ja eesleid. Beduiinide peamiseks riietusesemeks oli mantel ning peas oli kaamelikarvadest võru.
Poisse õpetati juba varases eas varastama. Vastupidiselt meie arusaamadele, oli araablastel varastamine auasi. Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum.
Araabia rikaste ning ülikute vahel toimusid tihti sisevõitlused ja ühes neist 8. saj. Kukutati Damaskuse kaliifide võim. Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat. Bagdadi kalifaati peetakse Araabia riigi hiilgeajaks. Kõige suuremad ja jõukamad linnad olid näiteks Aleksandria, Kairo , Damaskus. Seal edenes põllutöö, käsitöö, kaubandus. Araabia riik oli tol ajal palju jõukam kui palud Euroopa riigid.
Araablased võtsid alistatud rahavastelt nii mõndagi üle. Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri imetataksegi kokku araabia kultuuriks.
Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus.
Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.
Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad.
Mošeed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid .
Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid.
Bagdadis rajati tarkuse maja. See oli nii raamatukogu kui ka observatoorium. Araablased õppisid palju ning võtsid üle vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgitigi araabia keelde. Kõige kõrgemalt hinnati Vana-Kreeka filosoofi Aristotelest.
Üks Araabia kuulus õpetlane Ibn Rud, kes oli pärit Hispaanist, pühendas oma elu Aristotelese teoste uurimisele. Teda nimetatakse Euroopa päraselt Averroeseks.
Ka araablastel endil oli silmapaistvaid saavutusi mitmetes teadusharudes. Nad tegelesid veel ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas.
Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu „Arstiteaduse kaanon“. Veel sajandeid hiljem kasutati seda raamatut.
Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu „ Tuhat ja üks ööd“ Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad.
Eelkõige tegeleti põlluharimisega.
Tehnoloogiliselt olid nende elanikud kiviaja tasemel: metalli kasutatada ei osatud. Tekkisid olmeekide linnad.
Olmeegi linnad olid väikesed. Elnike arv linnas ei ulatanud üle tuhande. Linnad olid ennekõike poliitilised ja usulised keskused.
Kirja olmeegid ei tundnud . Teadlased arvavad , et olmeekidel ei tekkinud ühtset riiki, vaid iga linn moodustas omaette võimukeskuse kohaliku valitseja ja preesterkonna võimu all.
Umbes 400 eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus. Paljud teadlased peavad olmeeke kogu Kesk-Ameerika tsivilisatsioonile alusepanijaks.
Maiad elasid Yucatani poolsaarel juba 1. aastatuhandel eKr. Siis tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nad õppisid kasutama metalle .
Nad valmistasid ehteid ja relvi nii vasest, kui ka väärismetallidest.
Ühtset riiki maiadel ei tekkinud ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Neid ümbritsesid elukvartalid ja ja põlluharijate kompleksid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud.
Linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalate ja esivanematega. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfikirja ja pidas arvat kalendri üle. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kelle sotsiaalne ja õiguslik seisund pole täpselt teada.
Tähtsat osas mängis nende elus usk.
Asteekid oli pärimuse järgi rännanud Mehhiko kiltmaale põhjapoolestest mägedest.
Texoco järve äärde rajasid nad oma tulevase pealinna Tenochtitlani.
Võtsid omaks Kesk-Ameerika kõrgkultuuri. Elanikud olid allutatud rangele ja kurnavale andamiskohustusele.
Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Tegelikult aga päris valitseja võimu vanemalt vennalt, isalt või onult. Kitsale ülikkonnale lisaks olid asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus sõjas tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Kasutati ka orjatööd.
Elanike arv võis olla umbes 200000. Jumalatele toodi inimohvreid. Aastatel 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased.
  Religioon ja kultuur
Ohverdati. Veedad on nende usu aluseks.
Varajane usk- brahmanism .
Hinduism kujunes kujunes 500 eKr - 500 pKr.
Olulist rolli rituaalidel mängis rituaalne tuli, mida kujutati jumal Agnina . Tulerituaal muutus aja jooksul olulisemakski kui jumalad.
Jumal Brahamat peavad hindud loojaks ja universumi juhtajaks. Usuti , et inimese saatuse pärast surma määravad tema eluviis ja teod. Usuti taassündi.
Jumalad: Indra, Višnu, Krišna ja Šiva.
Kangelaseepikad: Mahabharata ja Ramajana .
Valgustatu ehk Buddha .
Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendvatest suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Hing oli ka kõigil loodusobjektidel.
Hingede austamisega seondus esivanemate kultus.
Kaks kõige tähtsamat Hiina mõttemaailma suunda olid- konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus neile Indiast budism . Konfutsianismi rajaja Konfutsius.
Ta püüdis leida võimalusi lõpetada segadused riigis ning peatada nendega kaasnev moraalilangus.
Selleks tuli tema arvates taasatada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Taoismi alusepanija Laozi.
Pani kirja õpetussõnu, millest sai kirja pandult taoismi peateos. Kulgemise väe raamat.
Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine.
Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka . Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka kaupmeestel.
Usuti jumalaid ning neile toodi ohvreid, isegi inimohvreid. Jumalad olid tähtsal kohal . Korraldati mitmeid rituaale. Rituaalid leidsid aset väga täpsetel aegadel ning jälgiti kalendrit. Aset leidsid ka pallimängud arvuka publiku ees selleks spetsiaalselt rajatud väljakutel.
Rajati kujusid , mis kujutasid jumalaid ning valitsejaid. Kõik rahvad kirja ei tundnud.