Ameerika põliskultuurid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kauged tsvilisatsioonid

Seejuures oligi ülimaks eemärgiks taassünniahelast pääsemine. Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone.  Ameerika põliskultuurid Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus.

Ajalugu

16

pptx

Ameerika põliskultuurid ja Maiad

Ameerika põliskultuurid  Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke.  Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik.  Olmeegid Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks ­ nad leiutasid Uue Maailma

Ajalugu

8

doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templei

Ajalugu

2

docx

Arutle ja analüüsi: Lõuna-Ameerika iidsed tsivilsatsioonid

Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. II aastatuhandeks eKr oli mõlemas alguse saanud põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Kiri tekkis Ameerikas suhteliselt hilja võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega

Ajalugu

21

doc

Ameerika põliskultuurid

Juh. Õp: Sirje Promet  Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2  Sissejuhatuseks Ameerika 1500 ­ 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika.

Ajalugu

16

doc

Ameerika põliskultuurid

.........13 Inkade kultuur ................................................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE

Ajalugu

1

odt

Kesk-Ameerika analüüs

oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja

Ajalugu

2

doc

Hiina ja Ameerika Konspekt

Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He

Ajalugu

Kommentaarid (2)