Hiina ja India Ajalugu (0)

INDIA
HIINA
1. kultuuri tärkamine
III aastatuhat e.Kr Induse kultuur (üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure)
IV aastatuhat e.Kr kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid.
2. usundid, religioon , õpetused
Hinduism , budism , džainism (kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku)
Taoism, konfutsianism , budism, chan-budism
3. arhitekti omapära
Monoliitsed Buddha mälestussambad, India templid, stuupad (poolkera kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks)
Arhitektuur ja skulptuur moodustavad omapärase terviku.
Arhitektuur on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Eriline katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis- monument Buddhale)
4. ehitusmaterjalid
Kiviblokid, põletatud tellis
Kivi, puu
5. arhitektuuri näited
Boroboduri tempel Jaava saarel, Angkor Vat Kambodžas
Suur Hiina müür
6. skulptuur
Dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja žestide mitmekesisus , painduvad kehad, ei peeta kinni proportsioonidest ja anatoomiast . Inimesed paljude käte, mitmete peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine.
Keraamika , kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus.
7. skulptuuri näited
Tantsiva Šiva pronkskujud.
Shi Huangdi hauast leitud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur .
8. maalikunst
Muinasjutulised miniatuurmaalid (pearõhk asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele.)
Kalligraafia tähtsus. Tuši- ja akvarellmaal paberil või siidil. Peen tehnika. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik . Maastikumaal . Rullformaat. Graafika varane areng.
9. ühised jooned
Budismi levik ning Buddha mälestusehitised. Kivi kasutamine ehituskunstis . Inimeste, loomade ja looduse kujutamine kunstis.
Budismi levik ning Buddha mälestusehitised. Kivi kasutamine ehituskunstis. Inimeste, loomade ja looduse kujutamine kunstis.
10. eripära
India loodus on kontrastne (kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas
Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Metallitöö, nikerdused , tikandid, email , lakk, portselan , graafika.

• Brahmanism - On aarjalaste varajane usk
  
• Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon
  
• Preestriteks olid brahmaanid
  
• Usk paljudesse jumalatesse
  
• Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil
  
• Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge
  

• Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi
  
• Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks
  
• Hinduism on India rahvuslik usund , sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga
  
• Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel)
  
• Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid
  
• Hinduism on brahmanismi edasiarendus
  
• Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias
  
• Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis
  

• India mitmepalgeline panteon , kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt
  
• Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud
  
• Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA , VISHNU ja SHIVA
  

Brahma

• On brahmanismi peajumal
  
• Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust
  
• Ta on ka tarkuse jumal
  
• Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks
  
• Neljas käsi on tõstetud, et kõiki õnnistada
  
• Üllataval kombel on Brahma hindude poolt väga vähesel määral kummardatud. Kogu India peale on ainult 2 templit, mis pühendatud Brahmale
  

Vishnu

• On kaitsja ja hoidja kehastuseks
  
• Ta on väga populaarne , omades kaastundlikku iseloomuomadust
  
• Vishnut kummardatakse kas eraldi või koos oma kaaslannaga, kes on heaolu (õnne ja rikkuse) jumalannaks
  
• Vishnu ülesandeks on hoida maailma hävimise eest
  

Shiva

• On väga populaarne jumalus
  
• Shiva esindab hävitamist, karmust ja elu kurjasid/pahatahtlikke jõude
  
• Shiva välimus ja olemus on aja jooksul muutunud. Koos hinduismi tulekuga sai temast kasutoov ja kaunis jumal, loomade isand ja küttide patroon. Ta nimi muutus Shivaks ja sellest ajast peale on ta hinduismi üks tähtsamaid jumalaid
  

Ta on muusika , grammatika ja tantsu looja,jooga leiutaja ning askeet
Budism

• Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele, silmapaistvamaks nende seas kujunes budism
  
• Budismile pani aluse kšatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama , kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas
  

I. INDIA
Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses – indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada .
1. RIIKLUS JA ÜHISKOND.
Induse tsivilisatsioon : Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendžo Daro . Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad.