Hiina ja India Ajalugu (0)

INDIA
HIINA
1. kultuuri tärkamine
III aastatuhat e.Kr Induse kultuur (üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure)
IV aastatuhat e.Kr kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid.
2. usundid, religioon , õpetused
Hinduism , budism , džainism (kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku)
Taoism, konfutsianism , budism, chan-budism
3. arhitekti omapära
Monoliitsed Buddha mälestussambad, India templid, stuupad (poolkera kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks)
Arhitektuur ja skulptuur moodustavad omapärase terviku.
Arhitektuur on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Eriline katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis- monument Buddhale)
4. ehitusmaterjalid
Kiviblokid, põletatud tellis
Kivi, puu
5. arhitektuuri näited
Boroboduri tempel Jaava saarel, Angkor Vat Kambodžas
Suur Hiina müür
6. skulptuur
Dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja žestide mitmekesisus , painduvad kehad, ei peeta kinni proportsioonidest ja anatoomiast . Inimesed paljude käte, mitmete peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine.
Keraamika , kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus.
7. skulptuuri näited
Tantsiva Šiva pronkskujud.
Shi Huangdi hauast leitud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur .
8. maalikunst
Muinasjutulised miniatuurmaalid (pearõhk asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele.)
Kalligraafia tähtsus. Tuši- ja akvarellmaal paberil või siidil. Peen tehnika. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik . Maastikumaal . Rullformaat. Graafika varane areng.
9. ühised jooned
Budismi levik ning Buddha mälestusehitised. Kivi kasutamine ehituskunstis . Inimeste, loomade ja looduse kujutamine kunstis.
Budismi levik ning Buddha mälestusehitised. Kivi kasutamine ehituskunstis. Inimeste, loomade ja looduse kujutamine kunstis.
10. eripära
India loodus on kontrastne (kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas
Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Metallitöö, nikerdused , tikandid, email , lakk, portselan , graafika.

• Brahmanism - On aarjalaste varajane usk
  
• Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon
  
• Preestriteks olid brahmaanid
  
• Usk paljudesse jumalatesse
  
• Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil
  
• Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge
  

• Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi
  
• Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks
  
• Hinduism on India rahvuslik usund , sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga
  
• Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel)
  
• Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid
  
• Hinduism on brahmanismi edasiarendus
  
• Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias
  
• Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis
  

• India mitmepalgeline panteon , kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt
  
• Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud
  
• Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA , VISHNU ja SHIVA
  

Brahma

• On brahmanismi peajumal
  
• Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust
  
• Ta on ka tarkuse jumal
  
• Talle kuuluvad Veedad, tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks
  
• Neljas käsi on tõstetud, et kõiki õnnistada
  
• Üllataval kombel on Brahma hindude poolt väga vähesel määral kummardatud. Kogu India peale on ainult 2 templit, mis pühendatud Brahmale
  

Vishnu

• On kaitsja ja hoidja kehastuseks
  
• Ta on väga populaarne , omades kaastundlikku iseloomuomadust
  
• Vishnut kummardatakse kas eraldi või koos oma kaaslannaga, kes on heaolu (õnne ja rikkuse) jumalannaks
  
• Vishnu ülesandeks on hoida maailma hävimise eest
  

Shiva

• On väga populaarne jumalus
  
• Shiva esindab hävitamist, karmust ja elu kurjasid/pahatahtlikke jõude
  
• Shiva välimus ja olemus on aja jooksul muutunud. Koos hinduismi tulekuga sai temast kasutoov ja kaunis jumal, loomade isand ja küttide patroon. Ta nimi muutus Shivaks ja sellest ajast peale on ta hinduismi üks tähtsamaid jumalaid
  

Ta on muusika , grammatika ja tantsu looja,jooga leiutaja ning askeet
Budism

• Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele, silmapaistvamaks nende seas kujunes budism
  
• Budismile pani aluse kšatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama , kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas
  

I. INDIA
Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses – indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada .
1. RIIKLUS JA ÜHISKOND.
Induse tsivilisatsioon : Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendžo Daro . Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus : esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine.
Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades , jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon , turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse.
Kiri – linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral dešifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid.
Umbes 1700 eKr – Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata.
Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad . Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt.
U 800 eKr algas Indias rauaaeg . Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri.
Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. („Rigveda”- kõige esimene veeda).
Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radždade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel.
Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud.
Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna . Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest.
1. Braahmanid – preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest.
2.Kšatrijad – sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda.
3.Vaišjad – kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega.
4.Šuudrad – teenijad , kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast.
Kuningriigid : VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik – eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart.
Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
Poliitiline killustatus – paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid . Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse.
2. RELIGIOON JA KULTUUR
Brahmanism & hinduism. Õpetus hinge taassünnist : Veedad kajastavad aarjalaste usku mitmetesse jumalatesse, näitavad ohverdamise tähtsust ja rõhutavad braahmanite osa riitusel. Viimasest tingituna on aarjalaste varane usk brahmanismi nimega. Hindudel tänapäeval veedad usu alusteks + muud sissekanded, mis veedade õpetust edasi arendanud. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade = kokku hinduism, mis kujunes järk-järgult 500 eKr – 500 pKr ja on Indias tänapäeval kõige levinum religioon.
Hinduism – brahmanismi edasiarendus. Jumalad kaitsevad ja hoiavad maailmakorda maa peal, õhus, taevas. Selleks võitlevad nad pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes tahava lisaks maailmakorrale hävitada ka inimkonda. Et jumalatel jõudu oleks, tuleb neile tuua ohvreid. Braahmanitel keerukad ohvrirituaalid. Oluline roll tulel.
aja jooksul tule roll kahanes ja hakati uskuma, et inimese saatuse pärast surma määrab tema eluviis ja teod. Nii kujunes hiljemalt 6 sajandiks eKr usk, et inimene ei pääse surma järel taevasse , vaid on sunnitud taas sündima üha uues ja uues kehas. Eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma määrab, millisesse kehasse ta sünnib, kui naudiav ja kui pikk on see elu. Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud, mistõttu sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus.
Ülim hüve mis võib hingele osaks saada on pääsemine taassündide ahelast taevasesse õnnistusse. Osade arust tuli pühenduda joogale ( meditatsioon + kehalised haarjutused) teised rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda , nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem.
Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda.
Jumalad: Indra – Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga.
Višnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi.
Krišna – Višnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust.
Šiva – jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle.
Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed „ Mahabharata ” ja „Ramajana”. Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr – 500 pKr.
Mahabharata – 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias.
Ramajana – lugu Krišna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest.
Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja kšatria seisusest tüüp) –ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha. Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost.
Õpetuse 4 suurt tõde :
Elu ja surmaga kaasnevad kannatused – kannatusi põhjustavad himud – kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes – himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral.
Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana , see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks.
II. HIINA
Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel.
3. RIIKLUS JA ÜHISKOND
Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus . Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel – asulate ümber massiivsed muldkindlustused.
U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla – nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele – kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes , tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks.
Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr – võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi.
Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks.
Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr – 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile.
Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna.
Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama . Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi).
Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine.
Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu. Viimane tõi kaasa tulirelvade kasutuselevõtu ( pommid , rakettnooled, püssid ja kahurid). Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta.
Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel.
Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklik eksamitesüsteem.
Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Esialgne eunuhhide ül oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest.
Riigielu valdkondade korraldamisega (ametnike valimise, maksude ja rahaasjade, rituaalide, sõjaväe, kohtumõistmise jms) tegeles kuus spetsiaalset nõukogu.
Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud.
Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed , käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms.
Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes . Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi.
Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga . See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi.
4. RELIGIOON JA KULTUUR
Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi.
Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul oli koht,kuhu naasta, ei teinud ta halba).
Hingede austamisega kujunes esivanemate kultus (mis oli ka märk üldisest vanemate austamisest perekonnas). Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitlused.
Yin ja Yang: suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks lahutamatut põhimõistet – yin ja yang. Tähistavad tumedat ja heledat, ninisket ja kuiva, muutuvat ja püsivat. Vastandlikkuses täiendavad nad teineteist – kumbki ei saa teiseta eksisteerida.
Tähtsamad õpetused: Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse erioodi. Kujunesid 2 hiina tähtsaimat suunda – konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus budism. Eriti suur mõju on olnud konfutsianismil.
Konfutsianism: Rajaja konfutsius, tegutses 6 ja 5 sajandi vahetusel eKr. Püüdis leida võimalusi lõpetada riigis segadused ja peatada moraalilangus. Tema arvates tuli taastada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Inimlikkus tähendas konfutsiusele eeskätt teistega arvestamist, armastust, lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja kohusetundlik, vanemad aga kandku tema eest armastusega hoolt. Samalaadne suhe ka mehe ja naise ning valitseja ja alama vahel. Inimlikkusein jõuad sisemise täiustamise kui ka kommete ja väliste käitumisreeglite õppimise teel. Suur tähtsus isiklikul eeskujul. Ka riik peab põhinema inimlikkusel mitte vägivallal.
Konfutsianistlikust kirjavarast sai hariduse alus (ametnike eksamitel nõuti sellest suure osa tundmist ja kommenteerimist). Hani dünastia ajal sai sellest keisririigi ametlik ideoloogia.
Taoism: Aluse taiosmile pani Laozi oli konfutsiuse vanem kaasaegne. Heitis konfutsiusele ette liigset tahet ühiskonda muuta. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Dao ei tee midagi ja siiski saab kõik tehtud. Inimesed peaksid laskma end daol kaasa viia, püüdmata midagi sihipäraselt ümber korraldada, võib ajsade korraldusele ainult kahjuks tulla. Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemisest. Taoistlike õpetlaste seas olid lisaks meestele sageli tähtsatel kohtadel ka naised. Paljusid inimesi köitis taoismi surematuseõpetus – selle järgi on võimalik mõtiskluse ja daod järgiva toimimatusega hoida alal keha „elujõudu” ja „vaimu”. Parimal juhul sai vananemisest tuleneva hääbumise koguni ümber pöörata.