Kahepaiksed roomajad (0)

Eesti loomastik
Kahepaiksed
 
 
•  Praeguseks  on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki 
ja 1 hübri dne vorm  kahepaikseid .
• Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed 
li gid, keda me madala arvukuse tõttu pole 
suutnud seni kindlaks teha või kes si n 
praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina 
bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja 
välekonn (Rana dalmatina).  
 
 
Harilik 
lehekonn
Punakõht-unk
 
 
Välekonn
Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik 
I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA
1.  sugukond : Salamanderlased, Salamandridae
1.   Harivesilik  Triturus cristatus Laurenti
2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris  L.
II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA
2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae
3.  Mudakonn  Pelobates fuscus Laurenti
3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae
4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L.
5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L.
6.  Juttselg -kärnkonn e. kõre Bufo calamita L.
4. sugukond: Konlased , Ranidae
7.  Rohukonn  Rana  temporaria  L.
8.  Rabakonn  Rana arvalis  Nilsson .
9.  Tiigikonn  Rana lessonae Camerano
 
10. Järvekonn   Rana ridibunda Pallas
11. Veekonn  Rana esculenta L.
 
• Silmatorkav on oma levila piiril asuvate liikide 
rohkus .  Selliseid li ke on meil 7: 
• harivesilik, juttselg-kärnkonn, 
rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn, 
veekonn, tiigikonn.  
• Neist 3 li ki (mudakonn, juttselg-
kärnkonn ja rohekärnkonn) asuvad 
Eestis oma levila absoluutsel põhjapiiril.  
 
 
• Meie saartel elutsevad kahepaiksed äratavad 
sageli tähelepanu oma isepärase välimuse ja 
mõõtmete poolest.  Ni  näiteks kohtab Saare 
ja Hi umaal sageli väga suuri (sageli üle 10, 
kohati aga kuni 16 cm pikkusi) harilikke 
kärnkonni.  Võimalik, ei kärnkonnade suurus 
on seotud elupaiga kuivusega: mida suurem 
loom, seda kuivema elupaiga asukas ta on. 
• Lõviosa kahepaiksete üldmahust ja 
elusmassist eri elupaikades langeb 
tähnikvesilikule, harilikule kärnkonnale, 
rohukonnale ja rabakonnale.  Seejuures 
kuivemates elupaikades valitsevad enamasti 
harilik kärnkonn ja rabakonn, niiskemates 
rohukonn ja tähnikvesilik.
 
 
Looduskaitsealused  kahepaiksed 
Eestis
I kategooria
II kategooria
III kategooria
• Kõre
•
•
Harivesilik
Harilik kärnkonn
•Järvekonn
• Rohe-
• Mudakonn
•Rabakonn
kärnkonn
•Rohukonn
•Tiigikonn
•Tähnikvesilik
•Veekonn
 
 
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 
 
 
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus  koos sabaga on 14…15 (…18) cm.  Emased  on  pikemad  
kui isased. 
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  kogu  Euroopas,  välja  arvatud  Pürenee  poolsaarel 
(Hispaanias  ja  Portugalis)  ja   Skandinaavia   põhjaosas.  Eestis  asub 
oma  levila  põhjapi ril,  esineb  rohkem  vabari gi  lõunaosas,  saartelt 
pole leitud.
• Arvukus
• Harivesilik on pi ratud levilaga liik, kes pole eriti arvukas
• Ohustatus ja kaitse
Harivesilikud taluvad halvasti saastunud veekogusid ja inimtekkelist 
maastikku. Kuulub kaitsealuste li  kide  II kategooriasse.
 
 
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 
• Elupaik ja -viis
Elupaikadeks on  metsad , pargid, põõsastikud, jõgede ja järvede 
kaldavööndid.  Kevadel  ja  suve  alguses  elab  veekogudes  - 
metsajärvedes,  jõesootides,  ti kides,  ka  soodes  ja  rabades  ja 
kraavides  (eelistab  suuri,  sügavamaid  (0,5…0,7  m)  ja 
jahedaveelisi  veekogusid).  Vees  on  akti vne  ööpäev  läbi, 
maismaal  ainult  öösel.  Päevaks  varjub  pehkinud  kändudesse, 
lehtedega   täidetud  aukudesse,  näriliste  urgudesse.  Oktoobrist 
aprillini    talvituvad   väikeste  gruppidena  (kuni  mõnikümmend 
isendit)   sambla   al ,  urgudes,  li vastes  aukudes,  pehkinud 
kändudes, 
kartulikeldrites. 
On 
vastupidav 
madalatele 
temperatuuridele (öökülmad ei tekita tal e kahju).
• Toitumine
Vees  toitub  veemardikatest  (ujurid,   kukrikud ),  limustest, 
sääsevastsetest, 
kalamarjast, 
konnakullestest 
ja 
teiste 
kahepaiksete  kudust.   Kuival   maal  toitub  harva,  sel  juhul 
vihmaussidest, nälkjatest ja putukavastsetest.
 
 
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 
•  Sigimine
Sigimine  algab  3…10  päeva  peale  vetteminekut.  Isastel  on 
silmapaistev   pulmarüü  -  kõrge  hari  seljal  ja  sabal.  Emane  koeb 
150…200  muna,  mis  kinnitatakse  ühe  või  2…3  kaupa 
veetaimede  lehtede  või  okste  alumisele  küljele.  Munad  on 
piklikud, 4…4,5 mm pikkused ja 2…2,5 mm  laiused .
• Areng
Embrüonaalne  areng  kestab  13…18  päeva  ning  see  sõltub 
veetemperatuurist - 25 °C juures on areng kuus korda ki rem kui 
10  °C  juures.  Kooruv   vastne   on  9…10  mm   pikkune .  Areng  on 
moondega ning  moone  lõpeb kui  isend  on 40…60 mm pikkune. 
Vastseiga kestab kokku 90 päeva. Harivesilik saab suguküpseks 
3   eluaastal ,  sigimises  osaleb  keskmiselt  2,5  aastat. 
Maksimaalseks  elueaks  on 14 aastat.
• Koht ökosüsteemis
Süües  suurel  hulgal  sääsevastseid  hoiavad  vaos  sääskede 
arvukust,  kuid  konnakul estest  toitudes  võivad  vähendada 
haruldaste  konnade   arvukust. Vaenlasteks võivad ol a  nastikud , 
  toonekured, erine  
vad röövlinnud.
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. 
 
 
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus  koos  sabaga  on  8…11  cm,  saba            4…5,5  cm. 
Kehakaal 1,0…3,5 g.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  Prantsusmaast,  Inglismaast  ja  Lõuna-Rootsist  kuni 
Lääne-Siberini  (kaasa  arvatud).  Levila  põhjapiir  kulgeb  läbi           
Lõuna- Karjala ,  lõunapi r  alates  Mustast  merest.  Esineb  ka 
Balkani poolsaarel, Itaalias      ja Väike- Aasia  põhjaosas. Eestis 
on levinud igal pool.
• Arvukus
Tähnikvesilik on Eestis sage.
• Ohustatus ja kaitse
Et tähnikvesilik väldib avamaastikke,      si s mõjub talle halvasti 
metsade  pindala  vähenemine.  Palju  isendeid  hukkub  ka           
talvituspaikades  külmadel  ja  lumevaestel   talvedel .  Tähnikvesilik 
kuulub kaitsealuste      li kide III kategooriasse.
 
 
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. 
• Elupaik ja -viis
Elab leht- ja segametsades,  niisketes  ja      varjulistes paikades, 
avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise  eluviisiga , päevaks     
 varjub pehkinud puude koore al a ja kändudesse. Märtsi lõpust 
juuni  lõpuni  (sigimisperioodil)  elab  vees  -  väikestes  järvedes, 
ti kides,  kraavides  ja  ojades,            eelistab  väikesi,  madalaid  ja 
soojaveelisi  veekogusid.  Oktoobrist  april ini  talvituvad           
veekogude  lähedal  (mitte  kaugemal  kui  50…100  m) 
lehehunnikutes,  näriliste  urgudes,  vahel  ka  keldrites  ja 
kartulikoobastes  3…5  isendist  koosnevate  gruppidena.  On 
tundlik            kõrgete  temperatuuride  suhtes  (optimaalne  on  23,5 
°C), kuid talub võrdlemisi hästi madalaid temperatuure.
• Toitumine
Vees   elades   toitub  sääskede,  ki  lide   ja            ujurite  vastsetest, 
vähilaadsetest,  veelimustest,  kalamarjast  ja  konnakudust. 
Maismaal            elades  toitub  vihmaussidest,  putukatest, 
hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest.
 
 
Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. 
• Sigimine
Vesilikud  si rduvad  veekogudesse  mätsi      lõpul, kuid sigimine 
algab  kui   veetemperatuur   on  10  °C  ringis.  Paaritumisele 
eelnevad pulmamängud. Sigimisperioodi vältel  muneb       emane 
60…700  (keskmiselt  150)  muna,  mis  rul itakse  ühekapa 
veealuste taimede lehtede      sisse.
• Areng
Vastne  koorub  14…20 päeva pärast ning      on alguses 6,5 mm 
pikk. Areng on moondeline, moone toimub järk-järgult, kui vastne 
on            29…38  mm  pikkune.  Vastsejärk  kestab  60…70  päeva 
ning  noored  vesilikud  väljuvad            maismaale  32…36  mm 
pikkustena.  Tähnikvesilikud  saavad  suguküpseks  2.  -  3. 
eluaastal      ning nende kasv aeglustub pidevalt, lõppedes 6…7 
aasta vanuselt.
• Koht ökosüsteemis
Veekogus  viibides  hävitavad      tähnikvesilikud suurtes  kogustes  
sääsevastseid. Vaenlasteks on looduses nastikud ja      rästikud, 
lindudest   toonekured  ja   viud ,  kuid  varjulise  eluviisi  tõttu  on  ta 
  raskesti      tabata  v.
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 
 
 
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus  isastel  6…7  cm,  emastel  10…11  cm.  Eriti 
hiiglaslikke   isendeid  on  leitud  Saaremaalt,  kus  emasloomade 
pikkus võib  ulatuda  14 (kohati …17) cm-ni.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  Loode-Aafrikas,  Euroopas,  Siberis,  Kaug-Idas,  ka 
Koreas , Jaapanis ja Hi nas. Levila põhjapi r ulatub 66. (Soomes 
68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabari gi.
• Arvukus
On arvukas kogu Eestis.
• Elupaik ja -viis
Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on 
maismaalise  eluviisiga,  viibides  vees  vaid  kudemisperioodil. 
Oktoobrist  märtsi-april ini  kestva  talveune  veedab  pinnasesse 
kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. 
• Toitumine
Toitub putukatest ja limustest.  Kullesed  on  taimtoidulised .
 
 
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 
• Sigimine
Kudemisperiood  on  lühike,  kestes  6…8  päeva   ajavahemikus  
aprilli  lõpust  mai  keskpaigani.  Aastate  vältel  koeb  samas 
veekogus,  kudemiseks  otsib  sügavama  veega  (25…40  cm) 
kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, mil es on 
1000…7000  marjatera .
• Areng
Koorudes   on  vastne  1…1,3  mm  pikkune,  areng  moondeni 
kestab 2…3 kuud. Enne moonet on kulles umbes 2 cm pikkune. 
Suguküpseks saab 3…4 aasta vanuselt. Vangistuses on elanud 
36 aastaseks.
• Koht ökosüsteemis
Toob  kasu  limuste  ja  putukate  hävitajana,  vaenlasteks  on 
rebased , mägrad, si lid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.
• Ohustatus ja kaitse
Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt 
metsade   maharaiumine ,  samuti  kudemisveekogude  hävitamine. 
  Kuulub kaitsealust e li kide III kategooriasse.
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 
 
 
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on tavaliselt 8…10 cm, mõnikord 12…14 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
Levila ulatub Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni (Novosibirskini) 
ning  Põhja-Aafrikast  Põhja-Euroopani.  Eestis  on  rohekärnkonn 
oma  levila  põhjapiiril,  asustades  vaid   Peipsi -Pihkva  järve 
kaldapiirkonda või sinna suubuvate jõgede vesikondi. 
• Arvukus
On üsna vähearvukas ja  haruldane .
• Elupaik ja -viis
On valdavalt maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid lühikese 
kudemisperioodi  vältel.  Talub ka ri m-  ja soolast vett.  On  pigem 
avamaastiku  liik,  asustades  tihti  ka  põlde  või  aiamaid  ja  muid 
suhteliselt  kuivi  elupaiku,  mis  teistele  kahepaiksetele  on 
kättesaamatud. Septembrist märtsi-aprillini on  talveunes  näriliste 
urgudes või pinnasesse (10…12 cm sügavusele) kaevunult, kus 
talvitub   koos  3…4  isendit.  On  öise  või  videvikulise  eluviisiga, 
  kullesed on päeva  se eluviisiga.
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 
• Toitumine
Toitub  peamiselt  mardikatest,  röövikutest,  sihkti valistest  ja 
sipelgatest,  ka  tigudest.  Hangib  toitu  maast,   lendavaid   putukaid 
püüab harva. Kul  esed  on taimtoidulised, toitudes  vetikatest .
• Sigimine
Koeb  april is,  paarikaupa  või  väikeste  seltsingutena.  Kudu 
koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas. Üks 
emane koeb kuni 12800 1,0…1,5 mm läbimõõduga muna. 3…4 
m  pikkused  kudunöörid  paiknevad  veekogu  põhjas  või 
veetaimedele kinnitunult.
• Areng
Kui  veetemperatuur  on  23  °C,  kooruvad  6…7  mm  pikkused 
vastsed 5…6 päeva pärast. Sõltuvalt vee- temperatuurist kestab 
areng  noore  konnani  45…60fpäeva.   Moonde   läbinud  noored 
konnad   on  16  mm  pikkused,  sügiseks  20…26  mm  pikkused. 
Suguküpsuse saavutab 3…4 aasta vanuselt.
 
 
Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks  võivad  olla  rebased,  mägrad,  si lid,   kured   ja  teised 
kahepaiksetest toituvad  linnud .
• Ohustatus ja kaitse
On  ohustatud  kudemispaikade  hävimise  tõttu,  mida  põhjustab 
saastav  inimtegevus.  Võivad  hukkuda  ka  lumevaestel  ja 
külmadel talvedel. Kuulub kaitsealuste li kide II kategooriasse.
 
 
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 
 
 
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 
• Rahvapäraseid nimetusi
Hi rkonn
• Kehamõõtmed
Keha pikkus on tavaliselt 8…10 cm, mõnikord 12…14 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  peamiselt  Kesk-  ja  Lääne-Euroopas,  Skandinaavias 
vaid  Lõuna-Rootsis,  Norras  ja  Soomes  pole  kohatud,  lõunas 
ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on 
levila  põhjapi ril,  esinedes  vaid  Pärnu  lahe  rannikul,  vähe 
Matsalu   lahes  ja  väikestel  meresaartel  -  kõige   arvukamalt  
Manilaiul  ja  Ruhnus.  Elujõuline  asurkond  on  teada  ka  Tal inna 
lähistelt. Viimastel aastakümnetel on arvukus pidevalt langenud.
• Arvukus
On vähearvukas ja haruldane.
 
 
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 
• Elupaik ja -viis
Elupaigana  eelistab  li  vaste   ja  ni skete  muldadega  alasid,  nt. 
li vadüüne  ja  mererandu.  On  öise  eluviisiga,  päevaks  peitub 
niiskesse  pinnasesse  või  kivide  al a.  Talvel  on  talveunes, 
kaevudes pinnasesse.
• Toitumine
Toitub putukatest ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu üldse.
• Sigimine
Paaritumine  leiab  aset  mais  madalates  (kuni  35  cm)  ja 
taimestikuvaestes  ajutistes  veekogudes  ning  merelahtedes. 
Vi bivad vees vaid mõned päevad, seejärel  lahkuvad  veekogust. 
Kudu  paikneb  1,5…1,8  m  pikkuse  ja  4,55  mm  laiuse  nöörina, 
mil es  on  3000…4000  muna.  Kudunöör  asetatakse  veekogu 
põhjale.
 
 
Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 
• Areng
Inkubatsiooniperiood  kestab  3…7  päeva,   koorunud   vastsed  on 
7…8,5 mm pikkused. Vastse areng vältab 45…55 päeva (1…1,5 
kuud), vahetult enne moonet on kullesed 25…28 mm pikkused. 
Kul este  areng  võib  toimuda  ka  riimvees.  Kõred  saavutavad 
suguküpsuse 3…4 aasta vanuselt.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks  võivad  olla  rebased,  mägrad,   siilid   ja  teised 
kahepaiksetest toituvad loomad.
• Ohustatus ja kaitse
Elupaikade  hävimist  põhjustab  rannikualade  saastamine 
kemikaalidega,  mille  tagajärjel  kasvavad  kinni  kudemispaigad. 
Kuulub kaitstavate li kide II kategooriasse.
 
 
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 
 
 
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 7…8 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  Kesk-Euroopast  (Loode-Prantsusmaast  ja  Belgiast) 
Lääne-Siberi lõunaosani ja Araali mereni. Levila põhjapi r ulatub 
Peterburini,  lõunapi r  Krimmini.  Ei  leidu  Inglismaal  ja  Iirimaal. 
Eestis  asub  oma  levila  põhjapi ril,  elab  peamiselt  Kagu-  ja 
Lõuna-Eestis:  Setu-,  Võru-  ja  Valgamaal,  Lõuna- Tartumaal   ja 
Viljandi   maakonnas .  Mõned  reliktsed  asurkonnad  on  ka  Ida-
Virumaal.
• Arvukus
On vähearvukas ja haruldane.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukuse langust põhjustab  sobivate  kudemispaikade vähesus - 
tänapäeval  on  väikeste   tiikide   arvukus   maastikul   langenud. 
Hukutavalt mõjuvad ka lumeta  karmid   talved . Kuulub kaitstavate 
li kide II kategooriasse.
 
 
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 
• Elupaik ja -viis
Mudakonn on väga varjatud eluviisiga ning tegutseb vaid öösiti. 
Päeval  on  pinnasesse   kaevunud ,  seetõttu  väldib  kivist  pinnast 
ning elutseb vaid tasastel li v-, li vsavi- ja turbamuldadega aladel. 
On  veekogudega  vähe  seotud  ja  võib  hõivata  neist  kaugel 
asuvaid   alasid.  Mudakonnad  talvituvad  üksikult,  kuni  1,5  m 
sügavusele  pinnasesse  kaevunult  hi re-  ja  mutiurgudes, 
mahajäetud keldrites.
• Toitumine
Mudakonnad  otsivad  toitu  vaid  öösiti,  toiduks  on  igasugused 
selgrootud   (eeskätt   sipelgad ,  jooksiklased  ja  ämblikud). 
Lendavaid putukaid tarbib harva.
• Sigimine
Mudakonn koeb mai alguses madalates läbivooluta veekogudes 
- väikestes tiikides või järvekestes. Kudu on nöörikujuline ning on 
mässitud  ümber oksakeste ja veetaimede. Üks  emasloom  koeb 
1000…2500 1,5…2 mm läbimõõduga muna.
 
 
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 
• Areng
Koorunud  kullesed  arenevad  alguses  veekogu  põhjamudas, 
vastse staadium kestab 90…110 päeva. Mudakonna kullesed on 
erakordselt suurte mõõtmetega - augusti lõpuks on nad 15…17 
cm  pikkused.  Moone  toimub  sügisel,  enne  talvitumist.  Kui 
keskkonnatingimused  on ebasoodsad, ei jõua nad moonduda ja 
võivad  talvituda  ka  vastsejärgus.  Kul esed  elavad  vees  3…4 
kuud.
• Koht ökosüsteemis
Kul estele  on  vaenlasteks  ujurid,  noorloomadele  rohelised 
konnad  ja  nastikud,  täiskasvanud  mudakonnadele  mägrad, 
rebased, si lid,  mutid , erinevad linnud.
 
 
Rohukonn Rana temporaria L. 
 
 
Rohukonn Rana temporaria L. 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on kuni 10 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  kogu  Euroopas,  välja  arvatud  Pürenee  poolsaarel; 
idas  ulatub  levila   Uurali   taha,  põhjas  Põhja-Jäämereni,  lõuna 
pool leidub Prantsusmaa lõunaosas ja Itaalias.  Eestis elab vaid 
mandriosas, Saaremaalt pole leitud.
• Arvukus
Eesti mandriosas on arvukas, kuid arvukuse kõikumised võivad 
olla üsna suured.
 
 
Rohukonn Rana temporaria L. 
• Elupaik ja -viis
Elutseb  ni sketel   niitudel ,  põõsastikes,  lehtmetsades  ja 
kultuurmaastikul.  Kogu  suve  veedab  maismaal,   veekogudest  
üsna  kaugel.  On  öise  eluviisiga,  päevaks  varjub  põõsastesse, 
kivide  al a  jt.  ni skematesse  paikadesse.  Oktoobrist  märtsi-
aprillini  talvituvad  suurte  gruppidena  põhjani  mittekülmuvates 
veekogudes,  kus  veetemperatuur  ei  lange  alla  2,5  °C  - 
kaevudes,  kraavides,  ti kides,  järvedes;  kus  nad  poevad 
sügavale  mutta  või  peituvad  taimede  vahele  või  kaldamätaste 
alla.  Rohukonnad  sooritavad massilisi ühisrändeid (võivad kesta 
3…5  päeva),  si rdudes  sügisel  talvituspaikadesse  ning  kevadel 
talvituspaikadest kudemispaikadesse.
• Toitumine
Rohukonnad  toituvad  peamiselt  mardikatest,  kaheti valistest, 
nälkjatest  ja  sihkti valistest.  Kul esed  toituvad  peamiselt 
vetikatest, vahel ka surnud li gikaaslastest.
 
 
Rohukonn Rana temporaria L. 
• Sigimine
Koevad april i II poolel samas veekogus, kus on ise ilmale tulnud 
- kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga ti kides ja 
järvedes.  Ühte  kudemispaika  kogunevad  loomad  kogu 
ümbruskonnast  -  ligikaudu  1  km   raadiusega   territooriumilt 
(kudemisseltsingud  võivad  koosneda  isegi  kuni  700  isendist). 
Koevad madalas, 11…12 cm sügavuses vees 670…4000 muna, 
mil e  läbimõõt  on  2…3  mm.  Kudu  on  15…30  cm  läbimõõduga 
klompides,  mis  võivad  moodustada  paari  ruutmeetri   suuruseid  
kuduvälju.
• Areng
Embrüonaalne  areng  kestab  sõltuvalt  veetemperatuurist  5…16 
päeva. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm  pikkuseks . Moone 
toimub  65…75  päeva  peale  kudemist  ning  noored  konnad  on 
maismaale väljudes 8…17 mm pikkused, septembriks-oktoobriks 
kasvavad nad juba 26…33 mm pikkuseks. Arengu kestus kudust 
noore  konnani  võib  varieeruda  70…150  päevani.  Rohukonn 
saab  suguküpseks  teisel  eluaastal.  Looduses  on  keskmine 
eluiga 4…5 aastat, vangistuses on see ulatunud 18 aastani.
 
 
Rohukonn Rana temporaria L. 
• Koht ökosüsteemis
Rohukonnad  hoiavad  vaos  putukate  arvukust.  Looduses  on 
rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu  konnakotkad  
ja  kakud,  imetajatest  mägrad,  rebased,  si lid  jt.  Kudust  võib 
toituda  sinikael - part .
• Ohustatus ja kaitse
Peamiseks 
ohuteguriks 
on 
soodsate 
kudemispaikade 
vähenemine  ja  veekogude   reostumine   inimtegevuse  tagajärjel, 
samuti  hukkub  palju  rohukonni  meie  maanteedel  sügisel  ja 
kevadel  toimuvate  ulatuslike  rännete  ajal.  Rohukonn  kuulub 
kaitstavate li kide III kategooriasse.
 
 
Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 
 
 
Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 5…7 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
Rabakonna levila  ulatub Kirde-Prantsusmaast, Belgiast, Taanist 
ja Hol andist Jenissei jõeni. Levila põhjapi r läbib Lõuna-Rootsit, 
Soomet ja Karjalat. Eestis on levinud kõikjal.
• Arvukus
On hajusalt levinud, kuid paiguti võib olla arvukas.
• Elupaik ja -viis
Rabakonn  elutseb  kuivemates  elupaikades  kui  rohukonn.  Teda 
leidub  eeskätt  lehtmetsades,  jõgede-äärsetel  lamminiitudel, 
rannani tudel,  soode   servaaladel .  Veedab  maismaal  suurema 
osa  oma  elust,  talvituvad  maismaal  -  lehtedega  täidetud 
aukudes,  näriliste  urgudes,  haohunnikute  al   jne.  Talvituvad 
üksikult.  Talvituma  si rduvad  septembris.  Võivad  tegutseda  ni  
päeval  kui  öösel,  kuid  on  akti vsemad  õhtuti.  Päevaks  varjuvad 
ka  ni skematesse  paikadesse  -  mahalangenud  puude  al a, 
kändudesse jne. 
 
 
Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 
• Toitumine
Põhitoiduks  on   mardikad ,  vähem  ka  ämblikud,  rohutirtsud, 
lutikad , röövikud. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest, vahel ka 
surnud li gikaaslastest. 
• Sigimine
Rabakonnad 
eelistavad 
kudeda  
rohuse 
põhjaga 
metsaveekogudes,  turbaaukudes,  tiikides  ja  üleujutatud 
heinamaadel. Vee sügavus võib ol a üle 0,5 m.  Kudemine  algab 
aprilli  lõpupäevadel  ja  võib  kesta  mai  lõpuni.  Nad  alustavad 
kudemist 12…14,8 °C vees ning koevad portsjonite kaupa. Kudu 
paikneb  10…15  cm  läbimõõduga  klompides   veepinnal .  Üks 
emasloom  koeb  kokku  370…3000  1,5…2  mm  läbimõõduga 
muna (2…3 kuduklompi).
• Areng
Kul esed  kooruvad  8…10  päeva  peale  kudemist,  neli  päeva 
kestev  moone  toimub  60…65  (erandjuhtudel  kuni  120)  päeva 
pärast.  Moonde  eel  on  kullese  pikkus  35…45  mm.  Noored 
konnad  lahkuvad  veekogust  juunis-juulis  ning  on  12…23  mm 
pikkused. Suguküpsuse saavutab 3. eluaastal.
 
 
Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 
• Koht ökosüsteemis
Kul estele on vaenlasteks ujurid, ka harivesilikud, noorloomadele 
rohelised  konnad  ja  nastikud,  täiskasvanud  rabakonnadele 
mägrad, rebased, si lid, mutid, erinevad linnud. 
• Ohustatus ja kaitse
Rabakonna  kudu  ja  kul esed  on  tundlikud  saastatusele  ning 
hukkuvad mistahes reostusega veekogudes. Samal ajal lepib ta 
kultuurmaastikuga  paremini  kui  rohukonn.  Kuulub  kaitsealuste 
li kide III kategooriasse. 
 
 
Tiigikonn Rana lessonae Camerano 
 
 
Tiigikonn Rana lessonae Camerano 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus isastel kuni 6,5 cm, emastel kuni 7,5 cm. 
•  Kehamass
Isased kaaluvad kuni 31 g, emased kuni 38 g.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euroopas, Lõuna-Eestis on tavaline li k, Põhja-
Eestis leidub vaid üksikutes kohtades, saartel puudub täiesti.
• Arvukus
Arvukuse kohta andmed puuduvad.
• Elupaik ja -viis
Talvituvad maismaal, enda kaevatud urus.
• Toitumine
Toitu püüab peamiselt maismaal. Toituvad peamiselt putukatest 
- mardikatest ja kaheti valistest. 
 
 
Tiigikonn Rana lessonae Camerano 
• Sigimine
Täpsed andmed puuduvad, kuid üldjoontes on sigimine ja areng 
ti gikonnal ja veekonnal sarnased.
• Areng
Andmed tiigikonna arengu kohta on lünklikud, üldiselt sarnaneb 
see veekonna arengule.
• Koht ökosüsteemis
Kul estest 
toituvad 
nastikud, 
kured, 
pardid , 
kajakad ; 
täiskasvanud  loomadele  on  vaenlasteks  konnakotkad,  rebased, 
saarmad , kured, kaladest säga ja koha.
• Ohustatus ja kaitse
Ohustab sobivate elupaikade vähenemine või nende reostumine 
inimtegevuse tõttu. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
 
 
Järvekonn Rana ridibunda Pallas 
 
 
Järvekonn Rana ridibunda Pallas 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  kogu  Kagu-  ja  Kesk-Euroopas,  Skandinaavias  vaid 
Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on 
vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. 
• Arvukus
On väikesearvuline.
• Elupaik ja -viis
Järvekonn  veedab  kogu  elu  veekogus  või  selle  vahetus 
läheduses 
(kaldataimestikus), 
eelistab 
suuremaid  
taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On akti vsed ni  öösel kui 
päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste al  või 
veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga.
• Toitumine
Toitub  peamiselt  putukatest  (mardikatest,  kileti valistest, 
kahetiivalistest)  ja  vähilaadsetest,  ka  selgroogsetest  - 
kalamaimudest,  konnakullestest  ja  -poegadest,  karihi rtest  ja 
  linnupoegadest.   
Järvekonn Rana ridibunda Pallas 
• Sigimine
Koevad  kevadel,  kuni  kuu  aega  pärast  ärkamist,  kui 
veetemperatuur  on  tõusnud  15…18  °C-ni.  Kui  veetemperatuur 
langeb al a 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad 
ühe kämbuna või 3…10 portsjonina 5…10 cm sügavusse vette. 
Kudemisel  on  muna  läbimõõt  1,5…2  mm,  hiljem  7…8  mm,  üks 
emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. 
• Areng
Inkubatsioon   kestab  sõltuvalt  vee  temperatuurist  7…16  päeva. 
Vastsete  areng  5  päeva  moondeni  on  pikk,  kestes  80…90 
päeva.  Kui  vee  temperatuur  langeb  5…6  °  C-ni,  si s  kul este 
areng  peatub.  Enne  moonet  on  kullesed  …9  cm  pikkused, 
äsjamoondunud  noored  konnad  on  1,5…2,5  cm  pikkused, 
talvituma  minnes  on  nad  2…3  cm  pikkused.  Järvekonn  saab 
suguküpseks  3.  eluaastal,  kui  kehapikkus  isastel  on  8…9, 
emastel 9…10 cm. Looduses elab 6…7 aastat  vanaks . 
 
 
Järvekonn Rana ridibunda Pallas 
• Koht ökosüsteemis
Kul estest 
toituvad 
nastikud, 
kured, 
pardid, 
kajakad; 
täiskasvanud  loomadele  on  vaenlasteks  konnakotkad,  rebased, 
saarmad, kured, kaladest säga ja koha.
• Ohustatus ja kaitse
Ohustavalt  mõjub  elupaikade  hävimine  veekogude   reostumise  
tõttu  väetiste  ja  taimekaitsevahenditega.  Vee  kvaliteedi 
halvenemise  tõttu  kul este  arvukus  langeb.  Võivad  hukkuda  ka 
talvel,  kui  veekogud  põhjani  läbi  külmuvad.  Kuulub  kaitsealuste 
li kide III kategooriasse.
 
 
Veekonn Rana esculenta L. 
 
 
Veekonn Rana esculenta L. 
• Rahvapäraseid nimetusi
Vee-, ti gi-, rohe-, laulukonn.
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 9…11 cm. Emased on suuremad kui isased.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  Euroopas  (välja  arvatud  Pürenee  ps.,  Lõuna-
Prantsusmaa  ja  Balkani  ps.),  Skandinaavias  vaid  Rootsi 
lõunaosas.  Eestis  elusteb  Lõuna-  ja  Edela-Eestis,  üksikutes 
kohtades ka põhja pool (Põhja-Eesti rannikul Paldiskist Lahemaa 
Rahvuspargini). Saartel puudub täiesti. 
• Arvukus
Kohati võib ol a arvukas.
• Elupaik ja -viis
Elupaikadeks  on  leht-  ja  segametsade  veekogud  -  nii  jõed  kui 
järved,  kuid  ki ret  voolu  veekonnad  väldivad.  Veedavad  vees 
kogu oma elu. Kõige aktiivsemad on päeval kel a 12…16 ajal, mil 
konnad  on  massiliselt  veepinnal.  Ööseks  varjuvad  veekonnad 
veekogu  põhja.  Võivad  talvituda  maismaal  enda  kaevatud  urus 
  või veekogu põhja  mudas. Talvunest ärkavad april is. 
Veekonn Rana esculenta L. 
• Toitumine
Toitu  püüab  peamiselt  maismaal.  Suure  osa  toidust 
moodustavad  putukad  -  mardikad,   kahetiivalised ,  kiilid  ja 
sipelgad. 
• Sigimine
Veekonnad koevad mai II poolel, 2…3 nädalat peale  talveunest  
ärkamist. Emasloom koeb 2000…3000 1,5…2 mm läbimõõduga 
muna. Sigimisperiood venib pikale, sest koetakse mitu portsjonit. 
Munade arenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 °C.
• Areng
Kul este  areng  moondeni  võib  kesta  üle  nelja  kuu  (seetõttu 
võivad veekonnad esimesel aastal talvituda kul estena). Kul esed 
on suurt kasvu, võivad kasvada kuni 10 cm pikkuseks. Kasvavad 
väga  ki resti,  0,9  mm  päevas.  Suve  lõpuks  on  noored  konnad 
30…32 mm pikad ja kaaluvad 3,4 g. Suguküpseks saavad 3…5. 
eluaastal.
 
 
Veekonn Rana esculenta L. 
• Koht ökosüsteemis
Veekonnade 
kudu 
võib 
olla 
toiduks 
sinikael-pardile, 
täiskasvanutest  võivad  toituda  nastikud,  hüübid,  viud,  rebased, 
saarmad, kaladest säga ja koha.
• Ohustatus ja kaitse
Veelise  eluviisi  tõttu  ohustab  veekonni  veekogude  reostumine, 
väetiste  ja  putukamürkide  kasutamine.  Veekonnad  on  teistest 
rohelistest  konnadest  enam  võimelised  hõivama  uusi  ja 
inimtekkelisi  veekogusid.  Kuulub  kaitsealuste  li kide  III 
kategooriasse.
 
 
Eesti loomastik
Roomajad
 
 
Eesti  roomajate   liigiline  koosseis ja selle 
kujunemine 
• Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 li ki 
roomajaid. 
• Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed 
li gid, keda me madala arvukuse tõttu pole 
suutnud seni kindlaks teha või kes si n 
praegu puuduvad: silenastik (Coronella 
austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys 
orbicularis). 
 
 
Euroopa sookilpkonn
 
 
Silenastik
 
 
Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik 
Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA
I Alamselts sisalikulised
1. sugukond: Sisal  ased , Lacertidae
1.  Arusisalik  Lacerta vivipara (Jacquin)
2.  Kivisisalik  Lacerta  agilis  (L.)
2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae
3.  Vaskuss  Anguis fragilis L.
II Alamselts maolised
3. sugukond: Nastiklased, Colubridae
4.  Nastik  Natrix natrix (L.)
4. sugukond: Rästiklased, Viperidae
5. Rästik  Vipera  berus L.
 
 
 
• Roomajatest  on  Eestis  kõige  arvukamad 
arusisalik ja harilik rästik. 
• Lääne-Eestis  ja  läänesaartel,  aga  ka  Soome 
lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik. 
•  Haruldased   ei  ole  Eestis  ka  kivisisalik  ning 
vaskuss. 
• Saartel  on  sagedamini  kui  mujal  leitud 
melanootilisi  roomajaid.    Näiteks  võib  tuua 
mustad  aruisalikud  Sõrve  säärel.    Ka  saarte 
nastikute  seas  on  mustade  loomade 
osatähtsus palju suurem kui  mandril . 
 
 
• Roomajate  arvukus  on  otseses  sõltuvuses 
inimtegevusest.  Varjatud  eluviisiga  roomajad 
leiavad 
üha 
vähem 
inimtegevusest 
puutumata 
maastikke. 
Ühelaadsed 
kultuurmaastikud  
vähendavad 
roomajate 
li gilist  mitmekesisust.  Inimese  sagenenud 
li kumine  looduses  ohustab  inimpelglikku 
vaskussi ja rästikut.
• Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 
Nende  kohta  leiate  täpsemat  informatsiooni 
viida alt Looduskaitsealused roomajad Eestis.
 
 
Looduskaitsealused roomajad Eestis
 
II kategooria
III kategooria
Kivisisalik 
Arusisalik
Rästik
Nastik
Vaskuss
 
 
Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 
 
 
Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 
• Kehamõõtmed
Üldpikkus on 10…16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  kogu   Euraasias   Atlandi   ookeanist   Vaikse  ookeanini, 
Rootsis ja Norras ulatub levila põhjapiir Põhja-Jäämereni. Eestis 
esineb kõikjal.
• Arvukus
Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige  tavalisem   roomaja .
• Elupaik ja -viis
Elupaikadeks  on  märjemad  alad  -  niisked  heinamaad, 
võsastunud  oja-  ja  kraavikaldad,  tihti  ka   sood   ja  rabad.  Sageli 
võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel 
jne.  Varjepaikadena  kasutab  näriliste  urge  ja  õõnsusi  kändude 
ning  mahalangenud  puude  tüvede  koore  al .  On  päevase 
eluviisiga, talvel on talveunes.
• Toitumine
Toitub  mitmesugustest  putukatest,  ämblikest,  limustest  ja 
ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel.
 
 
Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 
• Sigimine
Arusisalikud  paarituvad  april is,  10…14  päeva  peale  talveunest 
ärkamist.  Pojad  (3…10)  sünnivad  juulis  või  augustis.  Arusisalik 
on  eluspoegija  -  munad  arenevad   emaslooma   sees  ja  pojad 
kooruvad munemise hetkel.
• Areng
Vastsündinud  järglased  on  34…40  mm  pikkused,  suve  lõpuks 
kasvavad  nad  50…55  mm  pikkuseks.  Suguküpseks  saavad 
arusisalikud  2…3.  eluaastal,  kui  loom  on  75…80  mm  pikkune. 
Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlaseks on rästik, nastik.
• Ohustatus ja kaitse
Kuulub kaitstavate li kide III kategooriasse.
 
 
Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 
 
 
Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 
• Rahvapäraseid nimetusi
Nõmmekärp, palukärp
• Kehamõõtmed
Üldpikkus on 16…18 (…22) cm, kere pikkus 9 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
Levila  ulatub  Inglismaast  ja  Prantsusmaa  idaosast  Baikalini. 
Eestis  asub  oma  levila  põhjapiiril  ning  on  levinud  vaid  kohati 
Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud.
• Arvukus
Kivisisalik on võrdlemisi haruldane.
• Elupaik ja -viis
On  seotud  kuivade  aladega  -  eriti  tüüpiliseks   elupaigaks   on 
li vased  ja  luitelised  männikud,  tihti  elab  ka  nõmmedel, 
teepervedel, 
kuivematel 
puisni tudel 
ja 
metsaservades. 
Varjepaikadeks  on  hi re-  ja  mutiurud.  Elab  üksikult  ning  haldab 
kindlat  territooriumi,  tegutsedes  maksimaalselt  30  m  raadiuses. 
On akti vne ainult päeval ega li gu oma  urust  kuigi kaugele.
 
 
Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 
• Toitumine
Toitub  mardikatest,  rohutirtsudest,  röövikutest,  ussidest, 
ämblikest  ja  teistest  väikestest  selgrootutest.  Suuremat  kasvu 
isasloomad  võivad  süüa  ka  nooremaid  li gikaaslasi  ja  emaste 
poolt  munetud  mune.
• Sigimine
Sigimine leiab aset taimestikuvabadel ja li vastel aladel mais või 
juunis.  Sel  ajal  jaotuvad  sisalikud  paaridesse  ning  asuvad  ühte 
urgu elama. Mai lõpus või juuni alguses muneb emasloom 6…16 
muna  ning   kaevab   need  madalasse   auku .  Munad  arenevad 
temperatuuril 22…30 ° C ning mida soojem on suvi, seda ki rem 
on areng (võib kesta 40…90 päeva).
• Areng
Pojad  kooruvad  munadest  juulis  või  augustis.  Noored  hõivavad 
peagi  sobivad  vabad   elupaigad   emalooma  territooriumi 
naabruses .  Kivisisalikud  saavad  suguküpseks  1,5…2  aasta 
vanuses ning eluiga võib ulatuda 5 aastani. 
 
 
Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks  on  rästik  ja  nastik.  Putuktoidulisena  pi rab 
herbivooride liigset levikut.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukusele mõjuvad negati vselt külmad lumevaesed talved ning 
sobivate  elupaikade  pindala  vähenemine  inimtegevuse  tõttu. 
Kriitiliseks  perioodiks  on  ka  vihmased  ja  jahedad   suved ,  mil 
hukkub  suur  hulk  mune,  noorte  kivisisalike  jaoks  on  ohtlik  ka 
varajaste 
öökülmadega 
sügis. 
Kivisisalik 
kuulub 
looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. 
 
 
Vaskuss Anguis fragilis L. 
 
 
Vaskuss Anguis fragilis L. 
• Kehamõõtmed
Kasvab kuni 60 cm pikkuseks, sel est poole moodustab saba.
• Levik Eestis ja maailmas
On  levinud  kogu  Euroopas  (paiguti  kuni  põhjapolaarjooneni), 
Loode-Aafrikas,   Kaukaasias ,  Väike-Aasias  ja  Põhja- Iraanis . 
Eestis  on  hajusalt  levinud  üle  kogu  vabari gi,  sagedam  on 
Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses.
• Arvukus
Erinevates kohtades on erineva arvukusega.
• Elupaik ja -viis
Elutseb  ni   niisketel  kui  kuivadel  aladel,  enamasti  laialehistes  ja 
segametsades,  aasadel,  põldudel  ja  aedades.  Varjepaikadena 
kasutab  kõdunenud  kände,  sipelgapesi,  poeb  kivide  al a  või 
uuristab   pehmesse  pinnasesse  omale  ise  uru.  Vaskussid  on 
videviku-  või  ööloomad.  Talvel  on  talveunes,  mis  algab 
septembri  lõpus  või   oktoobris ,  talvituvad  näriliste  urgudes  või 
kõdunenud  kändudes,  kuhu  kogunevad  20…30  isendi  kaupa 
kokku.
 
 
Vaskuss Anguis fragilis L. 
• Toitumine
Toiduks  on  aeglaselt  liikuvad  loomad  -  vihmaussid, 
maismaateod, putukavastsed, hulkjalgsed jne. 
• Sigimine
Paaritumine toimub maikuus. Vaskuss on elussünnitaja - munad 
arenevad lõpuni emaslooma kehas, pojad sünnivad läbipaistvas 
munakestas, mis kohe puruks rebitakse.
• Areng
Pojad  sünnivad  2,5…3  kuud  peale  paaritumist.  Vastsündinud 
vaskusside,  keda  on  5…26,  pikkus  on  …10  cm.  Vaskusside 
eluiga võib  vangistuse  ulatuda 20…30 (isegi 50) aastani.
• Koht ökosüsteemis
Vaskuss  on  aeglane  ja  kaitsetu  loom  ning  langeb  kergesti 
saagiks   vaenlastele,  kelle  käest  aitab  pääseda  pikk  ja  kergesti 
murduv  saba.   Vaenlasi   on  ohtralt  -  rästikud,  madukotkad, 
toonekured, rebased, nugised jne.
• Ohustatus ja kaitse
Kuulub kaitsealuste li kide III kategooriasse. 
 
 
Nastik Natrix natrix (L.) 
 
 
Nastik Natrix natrix (L.) 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus  võib  ulatuda  150  cm-ni,  isased  on  emastest 
tunduvalt lühemad (kuni 70 cm).
• Levik Eestis ja maailmas
Asustab  kogu  Euroopat  (välja  arvatud  kõige  põhjapoolsemad 
alad)  ja  Aasiat  kuni  Mongooliani.  Eestis  on  levinud  rohkem 
Lõuna-  ja  Lääne-Eestis,  saartel  ja  rannikul  kuni   Pirita   jõeni. 
Kirde-, Põhja- ja Kesk-Eestis on haruldasem. 
• Arvukus
Soodsates  elupaikades  võib  olla  sage,  kuid  viimasel  ajal  on 
muutunud haruldasemaks.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukust vähendavaks faktoriks on loodusmaastike vähenemine 
seoses 
inimtegevusega. 
Kuulub 
kaitstavate 
li kide 
III 
kategooriasse. 
 
 
Nastik Natrix natrix (L.) 
• Elupaik ja -viis
On seotud peamiselt  niiskete  aladega - jõgede, järvede ja tiikide 
kallastega, ni skete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis ka 
mererandades.  Tihti  elab  aedades  ja  võib   tungida   ka 
hoonetesse.  Nastikud  varjuvad  puujuurte  alla,  kivihunnikutesse, 
näriliste  urgudesse  ja  sõnnikuhunnikutesse,  kuid  võivad 
metsakõdusse  ka  ise  käike  rajada.  Nastik  võib   ujuda   vees  ja 
sukelduda  mitmekümneks  minutiks.  Oktoobrist  märtsi-aprillini 
talvituvad  näriliste  urgudes  või  kändude  al   kas  üksikult  või 
mitmekesi  koos.  On  päevase  eluviisiga,  kuid  toitu  püüab 
hommikul  ja õhtul.
• Toitumine
Toitub  väikestest  konnadest  ja  konnakul estest,  ka  sisalikest 
väikestest  lindudest  ja  nende  poegadest,  mügri  ja   ondatra  
vastsündinud  poegadest.  Noored  nastikud  püüavad  ka 
maapinnal liikuvaid putukaid. Väikesi kalu söövad harva. 
 
 
Nastik Natrix natrix (L.) 
• Sigimine
Paaritumine  leiab  aset aprilli  lõpus  või  mais. Juulis või augustis 
muneb emane niiskesse ja sooja kohta - langenud lehtede al a, 
samblasse, sõnnikuhunnikusse või vanadesse kändudesse - 6…
30 muna. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Muna 
läbimõõt on 18…27 mm. 
• Areng
Inkubatsioon kestab 5…8 nädalat, pojad kooruvad augusti lõpus 
või  septembris  ning  on  koorudes  15…19  cm  pikad.  Nad 
roomavad  kohe  laiali  ja alustavad  iseseisvat  elu.  Nastiku  eluiga 
võib ulatuda 16 aastani.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks  on  madukotkad,  toonekured,  rebased,  nugised, 
kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada  rotid . 
 
 
Rästik Vipera berus L. 
 
 
Rästik Vipera berus L. 
• Kehamõõtmed
Kehapikkus on 60…75 cm.
• Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Euraasias Inglismaast Sahhalini saareni. Eestis 
esineb kõikjal.
• Arvukus
Eestis  on  tavaline,  kuid  paiguti  võib  olla  ka  haruldane  või 
puududa  hoopis.  Rästikud  on  ebaühtlaselt  jaotunud  -  sobivates 
kohtades  moodustavad  suuri  kogumeid,  ning  võivad  puududa 
suurtel aladel ümberringi.
• Ohustatus ja kaitse
Arvukust  vähendab  inimtegevusest  tingitud  kultuurmaastiku 
pealetung ,  sest  sel ega  seoses  väheneb  rästikule  sobivate 
elupaikade pindala. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. 
 
 
Rästik Vipera berus L. 
• Elupaik ja -viis
Eelistatult  asustab  rohuseid  segametsi  ja  metsaservi, 
raiesmikke,   soid ,  jõgede  ja  järvede  kaldapi rkondi,  vähem  elab 
niitudel ja  kuivades  männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja 
elavad  kogu  elu  samal  territooriumil,  li kudes  elu  jooksul  vaid 
60…100 m raadiuses. Rästikud talvituvad septembrist-oktoobrist 
aprillini,  allpool  läbikülmuvaid  pinnasekihte,  40  cm…2  m 
sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2…4 ° C - näriliste või 
muttide  urgudes,  pehkinud  kändude  juurekäikudes  jne.  Sageli 
talvituvad  2…5  isendist  koosnevate  gruppidena,  ka  koos 
vaskussidega.  Sama  talvituskohta  kasutatakse  aastaid.  Suvel 
varjuvad  urgudes,  kändudes,  põõsastikes.  On  aktiivsed 
videvikus  ja  öö  esimesel  poolel,  kuid  ka  päeval  väljuvad 
korduvalt peidupaigast.
• Toitumine
Toidust  moodustavad  põhiosa  hi red,   raba -  ja  rohukonnad, 
maapinnal  pesitsevate  lindude  äsjakoorunud  pojad,  sisalikud  ja 
vaskussid.  Noored  rästikud  söövad  ka  putukaid  (tirtse, 
mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid), nälkjaid ja vihmausse.
 
 
Rästik Vipera berus L. 
• Sigimine
Rästikud  paarituvad  2…3  nädalat  kuni  kuu  aega  peale 
talveunest  ärkamist  -  mai  keskpaigast  juuni   alguseni .  Rästik  on 
elussünnitaja  -  munad  arenevad  ja  pojad  kooruvad 
emasorganismis.  Isasloomad   sigivad   igal  aastal,  emasloomad 
üle 1 või 2 aasta.
• Areng
Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8…
12 järglast. Munade areng kestab  ligi  3  kuud ja  pojad sünnivad 
augustis ning on alguses 16…18 cm pikkused. Emased saavad 
suguküpseks  5  aasta  vanuselt,  kui  üldpikkus  on  üle  50  cm, 
isased  4  aastaselt,  45  cm  pikkuselt.  Eluiga  ulatub  14…15 
aastani.
• Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks on mägrad, rebased,  tuhkrud , ka mõned linnud, nt. 
madukotkad ja rätsud.
 
 

Document Outline

• Eesti loomastik
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis
• Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Eesti roomajate liigiline koosseis ja selle kujunemine 
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Slide 60
• Slide 61
• Slide 62
• Slide 63
• Slide 64
• Slide 65
• Slide 66
• Slide 67
• Slide 68
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Slide 72
• Slide 73
• Slide 74
• Slide 75
• Slide 76