Kahepaiksed vaheeksami materjal (0)

Kordamisküsimused
1. Kahepaiksete/ roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne
2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud -talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut.
3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse.
Vastused
Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused:

• Kõigusoojased , kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida.
  
• Aeglased ja väheliikuvad loomad.
  
• Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha.
  
• Süda on kolmeosaline.
  
• Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas.
  
• Anamnioodid ( selgroogsed , kelle loodetel puudub sisemine lootekest – veekest ehk amnion ). Vajavad sigimiseks vett.
  
• Areng toimub moondega. Moonde käigus toimuvad paljud olulised muutused: lõpused asendatakse kopsudega, naha ehitus muutub; tekivad silmalaud , nägemiselund muutub maismaa jaoks sobivaks ; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba.
  
• Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised , enamasti poolveelise eluviisiga . Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga.
  
• Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena.
  

Roomajate iseloomulikud tunnused:

• Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida.
  
• Nahk on sarvestunud , kaetud soomuste ja kilbistega.
  
• Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised.
  
• Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline.
  
• Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion).
  
• Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga ( erandiks ovovivipaarsed ehk
  

munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik , arusisalik ).

• Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad ).
  

Kahepaiksete ja roomajate olulisus:

• Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena
  
• Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks
  
• Kahepaiksed – indikaatorliigid
  

Eesti kahepaiksete liiginimekiri:
Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris)
Harivesilik (Triturus cristatus)
Harilik kärnkonn (Bufo bufo)
Kõre e. juttselg -kärnkonn (Bufo/Epidalea calamita)
Rohekärnkonn (Bufo/Epidalea viridis)
Mudakonn (Pelobates fuscus)
Rohukonn (Rana temporaria )
Rabakonn (Rana arvalis)
Tiigikonn (Rana/ Pelophylax lessonae)
Veekonn (Rana kl. esculenta/ Pelophylax esculentus)
Järvekonn (Rana ridibunda/ Pelophylax ridibundus)
Sabakonnalised – vesilikud :
Vesilikud on veekogudes sigimisajal. Nad ei häälitse. Pärast sigimise lõppu toituvad ja talvituvad maismaal. Emasloomad mässivad munad taimelehtedesse. Isastel on pulmarüü – seljale kasvab hari ning keha muutub kirevamaks.
Tähnikvesilik on levinud üle kogu Eesti. Harivesilikku leidub Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Järva- ja Virumaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta veekogusid, kuhu on asustatud kalu.
Vesilikke saab eristada ka vastete järgi. Harivesiliku vastse saba tipus on iseloomulik niitjas jätke, sabauimel on mustad täpid . Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas.
Kärnkonnad:
Kärnkonnadele on iseloomulik sarvestunud nahk, kus on palju mürginäärmeid. Pea piirkonnas asuvad suured parotiidnäärmed. Peamiselt öösel tegutsevad loomad. Isased häälitsevad sigimise ajal, et emaseid meelitada. Kudu on nöörikujuline, kullesed tumedat värvi, lapiku kehakujuga. Talvituvad maismaal.
Eestis leidub kolm liiki kärnkonnasid. Harilik kärnkonn on levinud üle kogu Eesti. Kõre ehk juttselg-kärnkonn on levinud Lääne-Eestis ja rohekärnkonn Lõuna-ja Kagu-Eestis.
Video – isane harilik kärnkonn viljastab mune:
http://www.arkive.org/common-toad/bufo-bufo/video-09b.html
Mudakonn:
Mudakonn on Euroopa üks kõige ürgsemaid kahepaikseid. Meenutab känkonnasid, kuid liigub kiiremini hüpates. See liik koeb üleni vee all olles. Kudu on vorstikujuline, kulleste areng kestab pikka aega ning kullesed saavutavad väga suured mõõtmed (üle 10 cm). Täiskasvanud mudakonnad on öise eluviisiga ning päevase aja veedavad pinnasesse kaevunult. Talvituvad samuti pinnases. Levik on seotud liivaste muldadega. Tagumisel jalal tugev luustunud kühm , mida kasutab kaevumiseks.
Nõudlikud kudemisveekogude suhtes, vajavad läbipaistva veega, kalavabasid sügavamaid tiike. Levinud Virumaal, Lõuna- ja Kagu-Eestis. Tihti koevad harivesilikuga samades veekogudes.
Pruunid konnad – rohukonn ja rabakonn:
Elutsevad niitudel ja metsades. Rohukonn on suurem kui rabakonn. Need liigid on kevadel üheks esimesteks kudejateks, kudu on pallikujuline. Pärast kudemist tegutsetakse maismaal. Rohukonn ja rabakonn on Eestis väga laialt levinud.
Video - rohukonna kudu arenemine:
http://www.arkive.org/common-frog/rana-temporaria/video-09b.html
Rohelised konnad:
Keerukas taksonoomiline rühm. Nimelt on veekonna puhul tegemist juba pärast viimast jääaega tekkinud hübriidse vormiga , kelle tunnused on väga varieeruvad, sarnanedes kord ühele, kord teisele vanemliigile (tiigi- ja järvekonnale). Täpsemaks määramiseks peaks kasutama keha ja jalgade pikkuse suhtarve. Rohelistele konnadele on iseloomulik veeline eluviis. Isastel on välised kõlapõied. Koevad hilisemal ajal (mai lõpp-juuni), häälitsevad valjult. Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud , laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks.
Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´.
Eesti roomajate liiginimekiri:
Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara)
Kivisisalik (Lacerta agilis)
Vaskuss (Anguis fragilis)
Nastik (Natrix natrix)
Rästik (Vipera berus)
Sisalikud
Eestis leidub kolme liiki sisalikke. Nendest vaskuss on jalutu ning ülejäänud kaks liiki jalgadega sisalikud. Sisalike sigimine võib ka välimuselt sarnastel liikidel olla erinev ning mõjutada elupaigavalikut.
Arusisalik:
Pruunikat värvi väga tavaline sisalik, kes asustab rabaservasid, raiesmikke, niiskeid heinamaid, kuid võib elada ka inimeste läheduses. Arusisalik on ovovivipaarne ( elussünnitaja ) – munad kooruvad munemise käigus või kohe pärast seda.
Arusisalik on enamasti pruunikas, noortel loomadel on saba kerest tumedam . Pea- ja kõrvapiirkonna kilbiste paiknemine on kivisisalikust erinev.
Video – noor arusisalik
http://www.arkive.org/viviparous-lizard/lacerta-vivipara/video-09.html
Video – arusisalik joomas
http://www.arkive.org/viviparous-lizard/lacerta-vivipara/video-08b.html
Kivisisalik:
Pruunikas-rohekas sisalik, keda iseloomustavad tugevad kuklakilbised. Noorloomadel pole kunagi saba ja kere eri värvi. Kivisisalik muneb oma munad pinnasesse ja on seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, näiteks leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal , Koidula ümbruses, Harglas, Karulas.
Video – kivisisaliku munade koorumine
http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09b.html
Video – kivisisalike paaritumine
http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09a.html
Vaskuss:
Jalutu sisalik, kes on saanud nime läikiva keha järgi. Vaskuss on elussünnitaja, kes on kohati tavaline ( Setumaal , Hiiumaal). See liik asustab Eestis eelkõige palumetsasid, mille sambalarindes on arvukalt selgrootuid , millest toituda.
Vaskuss pole mürgine, kuid murrab enesekaitseks saba nagu teisedki sisalikud (autotoomia). Seepärast tasub tema kättevõtmisega ettevaatlik olla, et loomale mitte haiget teha.
Video – vaskussi paljunemine
http://www.arkive.org/slow-worm/anguis-fragilis/video-09a.html
Maod
Nastik:
Veelembeline küllatki suur madu (täiskasvanud looma kehapikkus võib olla poolteist meetrit). Nastiku pea külgedel asuvad kollakad laigud. Nastik asustab niiskeid elupaiku ja on kohati tavaline. Nastik ei ole mürgine. Nastikud munevad oma munad näiteks kompostihunnikutesse, adruvallidesse jms kohtadesse , kus orgaanilise materjali lagunemisel tekib soojust.
Video – nastik puu otsa ronimas
http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06b.html
Video – nastik maismaal ning vees
http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06a.html
Video – nastiku kestumine
http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-03.html
Video –nastik muneb
http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-09a.html
Rästik:
Väiksem (täiskasvanud looma kehapikkus umbes 70-80 cm) mürkmadu. Rästiku mürk on siiski küllatki leebe toimega ( lagundab punaseid vereliblesid). Peale hammustamist kulub mürgihulga taastumiseks umbes 2 nädalat. Rästikud asustavad erinevaid elupaiku, sh ka ökotone (koosluste piirialasid) näiteks heinamaa ja metsa piirialad, raiesmikud, võsastuvad alad. Rästik on Eestis kohati väga tavaline. Rästikud on elussünnitajad. Ka noored rästikud on mürgised.
Video – rästik sünnitab
http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09c.html
Video – rästikute paaritumine
http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-09b.html
Video – rästiku toitumine
http://www.arkive.org/adder/vipera-berus/video-08.html
Kahepaiksete ja roomajate kaitsest Eestis
Õiguslikud alused
Eesti liigikaitse põhineb Looduskaitseseadusel (kehtib alates maist ).
Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse, mille kinnitab Vabariigi valitsus (I, II kategooria) või keskkonna iniste (?) kategooria.
Kõik Eestis leiduvad kahepaiksed ja roomajad on kaitse all!
I kategooria liigid - vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid.
II kategooria liigid - väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.
III kategooria liigid - veel suhteliselt tavalised liigid, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
Kahepaiksete kaitsekategooriad:
I - kõre, rohekärnkonn
II – harivesilik, mudakonn,
III – tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn
Roomajate kaitsekategooriad:
II – kivisisalik
III - arusisalik, vaskuss, nastik, rästik.
Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule alla laaditavad keskkonnaministeeriumi kodulehelt).
Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks).
Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud , kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis sigiv isane kärnkonn ikkagi kaitse all.
Kaitse korraldamise põhimõtteid:

• Kõigusoojaste loomad jaoks on olulised head talvitumistingimused.
  
• Paljud liigid on seotud pärandkooslustega.
  
• Esmaseks looduskaitseliseks ülesandeks on isoleeritud asurkondade säilitamine ning ühenduskoridoride loomine nende vahele.
  
• Sigimisveekogude ja maismaaelupaikade taastamine, kaitse on kahepaiksete jaoks võrdse tähtsusega. See loomarühm vajab samavõrra mõlemat elupaika.
  

Kaitsetegevusi:

• Kõre kulleste kasvatamine ja reservasurkondade loomine.
  

Kõre elupaikade (rannaniitude) taastamine.

• Tiikide taastamine harivesilikule, mudakonnale ja kõrele.
  
• Kevadised kiiruspiirangud kahepaiksete rändeteedel.
  

Miks on kahepaiksed ohustatud?

• Väheliikuvad, looduses suhteliselt lühikese elueaga
  
• Läbilaskev nahk
  
• Õhukesed munakestad
  
• Kompleksne elupaiganõudlus – vajavad nii maismaa- kui vee-elupaika
  

Miks on roomajad ohustatud?

• Tabud ja hirmud (eelkõige madude puhul)
  
• Kompleksne ja eriline elupaiganõudlus
  
• Väheliikuvad (eriti kilpkonnad)
  

Ohutegurid:

• Elupaikade hävimine (kõre – rannaniidud, mudakonn – vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid).
  
• Võõrliigid – kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil). Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne
  
• Kaubandus ja tarvitamine toiduks
  
• Kliimamuutused
  
• Kõrge UV-B kiirguse tase
  
• Keskkonna reostumine ja hapestumine
  
• Haigused ja parasiidid
  
• Eri tegurite koosmõjud