Järvekonn (0)

REFERAAT
Järvekonn
Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne .
Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik.
Järvekonn on suurt kasvu ( kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas , samuti mustalaiguline.
Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad.
Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena.
Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist.
Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5…10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena.
Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel.
Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt.
Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15…18 °C-ni.
Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80…90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid , muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed …9 cm pikkused, moondejärgne noor konn on aga kõigest 1,5…2,5 cm pikk. Eluiga ulatub 6…7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all.
Järvekonn elab seni teadaolevalt ainult Lõuna-Eestis.
Huvitavaid tähelepanekuid. Tegu Euroopa suurima pärismaise päriskonnalisega.
Kehamõõtmed
Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm.
Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist.
Arvukus
On väikesearvuline.
Elupaik ja -viis
Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga .
Toitumine
Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest - kalamaimudest, konnakullestest ja -poegadest, karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest.
Sigimine
Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui veetemperatuur on tõusnud 15…18 °C-ni. Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3…10 portsjonina 5…10 cm sügavusse vette. Kudemisel on muna läbimõõt 1,5…2 mm, hiljem 7…8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna.
Areng
Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7…16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80…90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5…6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed …9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5…2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2…3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal , kui kehapikkus isastel on 8…9, emastel 9…10 cm. Looduses elab 6…7 aastat vanaks .
Koht ökosüsteemis
Kullestest toituvad nastikud , kured , pardid , kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad , rebased , saarmad , kured, kaladest säga ja koha.
Ohustatus ja kaitse
Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Kasutatud materjal:
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=336
http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.ht m