Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3.Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, no...
Bioloogia olümpiaad Viud Hiireviu tunneb enamasti hästi ära laia valge rinnavöödi e. Pudipõlle järgi. Herilaseviul on üks tume lai vööt saba tagumises otsas ning kaks esimeses. Taliviu saba on ühtlasem ja tagaosas üks tume vööt. Hiireviu on levinuim röövlind Eestis. Hiireviu pesitseb üsna varjamatult inimese naabruses, kuid saab hakkama ka mujal, veel ei leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel. Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning kärarikkalt paarilisi püüdma. Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd. Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit. Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel.
................................. 4 1. Aastalind 2015 Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada erinevaid linnuliike ning pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli ,,viiuu". Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter. Saba on lühike ja lai, jalad on kollased. Nokk on konksus ja tipust must. Emaslind on suurem kui isaslind, aga sulestik on neil samasugune. Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid
maini, 40- päevase tiinuse järel sünnib mai lõpul (-5. juuni Põhja-Eestis) 1-9 (12) poega, kesmiselt 4-5. Vastsündinu kaal 2,5 g. Nende silmad avanevad umbes 3-nädalaselt imetamine kestab umbes 5 nädalat. Noorte iseseisvus saabub sügisel. Sigima hakkavad järgmisel kevadel (suguküpsus saabub 1-aastaselt). (Kirk 1990) Pojad on sündides karvutud. Karvakate hakkab kasvama 14 päeva vanuses. Poegi hooldab ainult emasloom. (MacDonald, Barrett, 1993) Vaenlased. Rebane, kärplased, viud, kakud, ka metssiga. (Kirk, 1990) 3) Phylogeny välja täitma ei pea; 4) Distribution väljale sisestate info liigi leviku kohta Eestis; Mandri-Eestis tavaline, saartel puudub. (Kirk, 1990) 5) Remarks väljal kirjeldate milliste tööde põhjal te oma kirjelduse koostasite. 1. Anne Kirk ,,Eesti Imetajad", Tartu Ülikool 1990, lk 12-13, lk 70. 2. David W. MacDonald & Priscilla Barrett "Euroopa imetajad" 1993, tõlkinud M. Maran, Eesti Entüklopeediakirjastus, 2002. lk 41-44 3
.... 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... 10 ~2~ Sissejuhatus Röövlinnud võib jagada päevasteks ja öisteks lindudeks. Päevased röövlinnud on näiteks pistrikud, viud ja kotkad, sealhulgas ka raisakotkad, kes toituvad loomade korjustest ning öisteks röövlindudeks on kakud, nt. kassikakk, kodukakk, värbkakk ja loorkakk. Kokku teatakse umbes 130 liiki kakulisi. Miks röövlindude ja ka teiste lindude arvukus Eestis väheneb? Mida saab inimene lindude heaolu saavutamiseks parandada? Millised näevad välja röövlinnu nokk ja jalad? Kõige enam ohustatud lindudeks ongi just röövlinnud, kuna enamus liike on väljasuremisohus
on 29...38 mm pikkune. Vastsejärk kestab 60...70 päeva ning noored vesilikud väljuvad maismaale 32...36 mm pikkustena. Tähnikvesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal ning nende kasv aeglustub pidevalt, lõppedes 6...7 aasta vanuselt. · Koht ökosüsteemis Veekogus viibides hävitavad tähnikvesilikud suurtes kogustes sääsevastseid. Vaenlasteks on looduses nastikud ja rästikud, lindudest toonekured ja viud, kuid varjulise eluviisi tõttu on ta raskesti tabatav. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. · Kehamõõtmed Kehapikkus isastel 6...7 cm, emastel 10...11 cm. Eriti hiiglaslikke isendeid on leitud Saaremaalt, kus emasloomade pikkus võib ulatuda 14 (kohati ...17) cm-ni. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66
Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid. Küproselt leiad üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikult on leitud skelette, mis arvatakse kuuluvat kääbusjõehobule. Praeguseks on see loomaliik armutu kütimise tagajärjel kadunud. Linnud Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud, harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu- ja veelinnud. Üks meeldivamaid vaatepilte avaneb siis, kui parv flamingosid jääb soolajärve veerde talvituma. Viimastel aastatel on nende arvukus kahanenud kunagiselt 18 000-lt umbes 3000-ni. Põhjus on tõenäoliselt see, et soolajärved ei saa enam talviti täiendavat vett piisavalt ja jäävad tasapisi kuivaks Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas. Seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas
sisalikud, kilpkonnad, konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikul arvatakse elavat kääbusjõehobu, kuid liigse küttimise tagajärjel on see loomaliik kadunud. 13 9.4. Linnud Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud, harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu-ja veelinnud. Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas, seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Samuti võib kohata saarel ka raisakotkaid. 9.5. Kalad Väiksemates mägijõgedes kalu ei ole, kuid nendest võib leida mageveekrabisid. Sealsetes veehoidlates leidub mageveekalu, nagu karpi, jõeahvenat ja forelli.
suhteliselt kiiresti välja ja seejärel võib maiustamine alata. Et aga herilased selle peale sugugi hästi ei vaata ja koguni teda rünnata püüavad, on tal silmade kaitseks välja kujunenud tugev peast eemalehoidvate sulgede kogum; keha kaitseb lind seda pidevalt raputades ja tiibadega veheldes. Herilaseviu pesa paikneb tavaliselt kuuse või kase otsas ja see on okstest kokku pandud. Sageli kasutab ta ka vareste ja kullide vanu pesi, neid oma vajadustele ümber kohandades. Noored viud toituvad ainult herilaste vastsetest ja kuni lennuvõimestumiseni võib nende hulk ulatuda kuni 50 tuhandeni. Herilaseviu on meil küllaltki hõreda asustusega rändlind. Ta on looduskaitse all. Harakas Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind, kes on kindlasti igaühele tuntud. Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning
hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga. KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike- karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt
annaabi.ee 
