Nastik Sissejuhatus Nastik ehk harilik nastik on nastiku perekonda kuuluv maoliik. Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster.
NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid
Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik: Nastiku ladinakeelne nimetus on Natrix natrix. Nastiku kehapikkus võib ulatuda kuni 150 cm. Isased on emastest lühemad. Asustab kogu Euroopat. Eestis on rohkem levinud Lõuna-ja Lääne-Eestis. Nastik on tegelikult muutunud viimasel ajal üsna haruldaseks. Ta elab peamiselt niisketel aladel. Näiteks veekogude kallastel. Ta on päevase eluviisiga, kuid toitu püüab ta hommikul ja õhtul. Tema toiduks on väikesed konnad, konnakullesed, linnupojad jne. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais
levivaks loomaks. See näitab, et nii Eestis kui ka Soomes on vaskuss kohati leviv liik. [7] Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Joonis 6. näene harilikku nastikut (Natrix natrix, lühend: NATNAT), kes on tumehall ning valge kõhualusega. [12] Joonis 6. Nastik. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. [12] Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma
Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix persa) on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix helvetica) on külgedel tumedad põikitriibud. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil Natrix natrix astreptophora. Pea Mustjas pea eristub kerest selgesti. Pupillid on ümmargused nagu teistelgi nastiklastel. Pea
Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselghiire esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate. Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala.
See liik asustab Eestis eelkõige palumetsasid, mille sambalarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Vaskuss pole mürgine, kuid murrab enesekaitseks saba nagu teisedki sisalikud (autotoomia). Seepärast tasub tema kättevõtmisega ettevaatlik olla, et loomale mitte haiget teha. Video – vaskussi paljunemine http://www.arkive.org/slow-worm/anguis-fragilis/video-09a.html Maod Nastik: Veelembeline küllatki suur madu (täiskasvanud looma kehapikkus võib olla poolteist meetrit). Nastiku pea külgedel asuvad kollakad laigud. Nastik asustab niiskeid elupaiku ja on kohati tavaline. Nastik ei ole mürgine. Nastikud munevad oma munad näiteks kompostihunnikutesse, adruvallidesse jms kohtadesse, kus orgaanilise materjali lagunemisel tekib soojust. Video – nastik puu otsa ronimas http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06b.html Video – nastik maismaal ning vees http://www.arkive.org/grass-snake/natrix-natrix/video-06a.html Video – nastiku kestumine
Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad tavaliselt rannikute ääres elavatel täiskasvanud isenditel. Elupaik. Vaskussid eelistavad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Segamini võib ajada... Nastiku ja rästikuga. Roomajaid võib vaskussiga segamini ajada eemalt, kuid lähemal vaatlemisel on vaskuss selgelt äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga
Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all. Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks.
) · Sigimine Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emane niiskesse ja sooja kohta - langenud lehtede alla, samblasse, sõnnikuhunnikusse või vanadesse kändudesse - 6... 30 muna. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Muna läbimõõt on 18...27 mm. · Areng Inkubatsioon kestab 5...8 nädalat, pojad kooruvad augusti lõpus või septembris ning on koorudes 15...19 cm pikad. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastiku eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid. Rästik Vipera berus L. Rästik Vipera berus L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on 60...75 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euraasias Inglismaast Sahhalini saareni. Eestis esineb kõikjal. · Arvukus
sööki tehes tule piirile mitte tulle tulehaldjas on loomakujul kilk- ahjualune Esimene surnu: kui mees siis arvati et parem kui majahaldjas end näitas, ei tähendanud head, pidi kohe ohverdama matmiskoht- leealune, maeti maja alla (sümboolne osa- kont vms) toitmine (majahalda toitmine) ülesanded: valvamine(tule valvamine), varjamine (äikse eest), säilimine, tööde tegemine(siiski peamiselt kratt), nastiku haavamine- lehmad lähvad nirgi haavamine- hobused lähvad Vana Jüri Peko Majavaim LOENG 01.12.2011 VEEGA SEOTUD USKUMUSED Näkk- uppunud inimene muutub näkiks, need kelle keha pole kätte saanud ja mattusetoiminguid tehtud, näkk uputab inimesi, kui näkk saab kellegi enda asemele saab ta vabaks. Esinemiskuju: ilusa naisena kui mehi meelitada, kui naisi meelitada siis ehtena, lapsi meelitades- nt hobusena vms
..80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. 6 Eesti selgroogsed Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks
6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna. Kasutatud kirjandus: · ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat" · http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja
Okkaid 6000, vanal isasel 8000, mitte 16000 nagu varem väideti. Vastsündinul ainult sadakond. Okkas vahetuvad järk-järgult, täielik vahetus umbes aasta jooksul. Siilidele ei mõju mesilaste nõelamine. 10 Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Tõenoliselt ei tee siil nastiku ja rästiku vahel vahet ja kasutab mõlemaid oma toiduks! Rästik hammustab okkaid ja kulutab oma mürgi ära ning siil saab tast kergelt jagu. Samas kui rästik saab hammustada siili kärsast võib siil siiski surra. Väidetakse ka, et halvalõhnalist nastikut siil ei teha??! Kui palju peaks siil sööma, et ta kõht täis saaks? Keegi zooloog arvas, et üks
elupaigaks, vaid nad satuvad sinna enamasti toiduotsinguil. 14 Roomajad Rannaniitude roomajate fauna kohta on andmeid vähe. Ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel elab neil nastikut ja servaaladel ka arusisalikku. Nastik (Natrix natrix) Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid -
põhjapoolsemad alad; Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas elav alamliik on nüüd osutunud eraldi liigiks Natrix astreptophora) ja Aasias kuni Mongooliani. Ta on ainus roomaja hariliku rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis o Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on (eriti areaali lõunaosas) ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest on nastiku koljuluud omavahel liikuvalt ühendatud, mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Nastikud püüavad aktiivselt saaki hommikuti ja õhtuti, kasutates keelt ja ka Jacobsoni elundit.Saaklooma tunnevad nad ära põhiliselt liigutuste järgi. n ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni.
suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks
Eriti ohtlikuks peeti esmaspäeva ja reede sattumist 13. kuupäevale. Laupäeval või pühapäeval alustatud merereis pidavat aga õnnelikult lõppema Kuigi usuti kotermanni kaitset, viskas mõni kapten enne ookeani ületamist oma mütsi tuulepealsest pardast merre (arvat. kauge kajastus aegadest, mil tuulejumala soosingu saamiseks visati merre inimpea). Saarlased (ja ilmselt teisedki Läänemerel seilajad) võtsid keskajal laevale kaasa oma koduussi - nastiku (kodukaitsja ja varanduse valvaja) - või kuivatatud ussi kehatükke. Tuulevaikusest loodeti üle saada lausumise, vandumise või vilistamisega või sellega, et noor ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti
annaabi.ee 
