Järvekonn (0)

Järvekonn
Rana ridibunda Pallas
Laura Kaseküli
Kehamõõtmed ja välimus
kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm
seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud
mustade või tumedate laikudega.
Kõht on hallikas või kollakas, samuti
mustalaiguline.
Levik Eestis ja maailmas
On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas.
Skandinaavias vaid Edela-Soomes.
Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist.
Elupaik ja -viis
Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle
vahetus läheduses (kaldataimestikus).
Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja
jõekääre.
On aktiivsed nii öösel kui päeval.
Talvel on talveunes veekogu põhjamudas,
kallaste all või veetaimede vahel.
Kullesed on päevase eluviisiga.
Toitumine
Toitub peamiselt putukatest (mardikatest,
kiletiivalistest, kahetiivalistest)
vähilaadsetest
selgroogsetest ­ kalamaimudest
konnakullestest
karihiirtest ja linnupoegadest.
Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja
rohevetikatest.
Sigimine
Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist,
kui veetemperatuur on tõusnud 15...18 °C-ni.
Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis
kudemine katkeb.
Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3...10
portsjonina 5...10 cm sügavusse vette.
Kudemisel on muna läbimõõt 1,5...2 mm, hiljem
7...8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000
muna.
Areng
Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7...16
päeva.
Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80...
90 päeva.
Kui vee temperatuur langeb 5...6 °C-ni, siis kulleste
areng peatub.
Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused,
äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm
pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused.
Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui
kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm.
Looduses elab 6...7 aastat vanaks.
Koht ökosüsteemis
Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid,
kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks
konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest
säga ja koha.
Ohustatus ja kaitse
Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude
reostumise tõttu väetiste ja
taimekaitsevahenditega.
Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus
langeb.
Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani
läbi külmuvad.
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Pildid