............................................................8 OHUSTATUS JA KAITSE........................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis
Surnut teesklev nastik keerab end pooleldi selili ja laseb lõdvaks, tõmbab pupillid sisse ja laseb keelel suust välja rippuda. Samuti paiskab ta häda korral pärakust haisvat kollakasvalget kloaaginäärme eritist. Nastikuhammustus Nastikud hammustavad inimest väga harva. Nende mürginääre eritab ainult lima. Nastikuhammustus on inimesele kahjutu. Enamasti nastik ainult lööb inimest peaga. http://et.wikipedia.org/wiki/ Rästik Siseehitus Luustik: rästiku kolju on selgrooga ühendatud mitme kaelalüli abil ja tänu sellele saab ta pead keha suhtes liigutada. Roided on tal kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Selgroog on väga painduv. Närvisüsteem: meeltest on tal kõige paremini välja arenenud haistmismeel. Nägemismeel on rästikul suhteliselt kehv ja seetõttu näeb ta ainult liikuvat saaki.
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel ...
Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike
päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, näiteks näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse kohtadesse pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist rästikute pulmatants on rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas ilmale tuleb umbes kümmekond väikest rästikut, kes saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt eluiga võib ulatuda 14-15 aastani rästik hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kui ta kätte võetakse rästik kuulub looduskaitse alla, sest kultuurmaastike pealetung vähendab neile sobivate elupaikade hulka
jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
Loodus ja Loomad Räägib loomahuviline Robin : Tere! Mina olen Robin. Täna räägime loomadest.Mõned loomad on väga ohtlikud ja mõned väga sõbralikud. Tänane loom on ohtlik. Räägime erinavatest madudest. Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai. Seevastu vaalhai, samuti tõeline hiiglane, on inimesele ohutu.
Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised: arusisalik ( Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised: nastik (Natrix natrix), rästik (Vipera berus). [10] Eestis on roomajate liigirikkus suurem kui Soomes. Eestis ja Soomes elavad samad
2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5. Mõlemal on kehaväline viljastamine, mõlemad saavad pojad vees
Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik: Nastiku ladinakeelne nimetus on Natrix natrix. Nastiku kehapikkus võib ulatuda kuni 150 cm. Isased on emastest lühemad. Asustab kogu Euroopat. Eestis on rohkem levinud Lõuna-ja Lääne-Eestis. Nastik on tegelikult muutunud viimasel ajal üsna haruldaseks. Ta elab peamiselt niisketel aladel. Näiteks veekogude kallastel. Ta on päevase eluviisiga, kuid toitu püüab ta hommikul ja õhtul. Tema toiduks on väikesed
Ikka oli voodi all nii tolmune, et koer ei näinud midagi. Pati vilistas, et Malle talle appi tuleks . Malle tuligi Patile appi. Nii suurt tolmu hunnikut nähes imestas Malle kõvasti “oi- oi-oi, oi-oi-oi” . Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna. Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni. Järsku kuulis Pati kivi all sisinat “ss-ss, ss-ss”. Kes see küll sisiseb nii “ss-ss, ss-ss”, imestas Malle. Kivi alt roomas välja rästik. Rästik ütles “ssss”. “Kes sa oled?”, küsis Malle“. “Mina olen uss”, vastas rästik. Meie sind ei sega, meie otsime seeni”, ütles Pati. Rästik hakkaski kivi alla tagasi roomama. Ta roomas vaikselt sisisedes uu-ss, aa-ss, uu-ss, aa-ss. Nüüd said sõbrad seeni edasi korjata. Lõpuks oli korv seeni päris täis. Malle ja Pati hakkasid koju minema. Nende kummikud sahisesid sambla sees vaikselt ii-ss, ää-ss, ii-ss, ää-ss. Järsku
Sissejuhatus Eestis on üldiselt ainult kaks liiki madusid. Üks nendest on harilik rästik, kes võib olla inimese salvamise korral isegi surmav, kuna rästiku hammustuse korral eritavad tema peas paiknevad näärmed mürki. Rästikuhammustuse korral on võimalik inimese tervis või elu päästa õige esmaabi pakkumise tagajärjel. Selleks tuleb kursis olla õigete nippidega, kuidas käituda salvata saanud inimesega. Esmaabi rästiku hammustuse korral Rästiku tunneb ära tema suhteliselt lühikesest, kuid jämedast kehaehitusest. Tema
● Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. ● Nastik on ilma mürgita Nastik madu. https://sites.google.com/site/roomajada nneklass/keda-nimetatakse-roomajateks/r aestik-ja-nastik Rästik ● Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. ● Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60…100 m Rästik raadiuses http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:R%C 3%A4stik.jpg Arusisalik ● Arusisalik on 10…16 cm
erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel! kahepaiksed Roomajad Munad hakkavad kohe vett
ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid,
toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel.
Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder Madalsoodes pesitseb ligi 100 Rukkirääk linnuliiki
Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris) Harivesilik (Triturus cristatus)
ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes · Teda võib kergesti pidada suureks koeraks.
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest
), kirjelda uurimist näite abil! Uurimisküsimuse esitamine Informatsiooni kogumine Hõpoteesi püstitamine Hüpoteesi kontrollimine Katseandmete kogumine ja analüüsimine Järelduste tegemine 10. Mille poolest erineb vaatlus ja katse? Näited! Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on, st. neid ei muudeta. Katse puhul uuritakse objekti teadlaste loodud tingimustes. Nt. Vaatlemise abil saab tead kuidas rästik elab ja mida ta sööb. Katse abil saab teada kas rästik on mürgine ja kui palju mõrki ta annab hammustuse ajal. 11. Mille poolest erinevad elusorganismid eluta loodusest? Näited! Nimeta eluavaldused e elusale iseloomulikud tunnused! Organismid koosnevad rakkudest ning kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Eluta loodusel neid kõiki tunnuseid pole.
Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka:
hakkama saama sellega mis tuleb ülalt Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Rästikuhammustus TÕ11 Olga Petserin Irina Jasjul Jelena Dolzikova Õppejõud: Mai Kuum Tallinn 2013 Harilik rästik Eesti looduses ainuke mürkmagu on harilik rästik (Vipera berus) Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. q Rästikumürk sisaldab mitmeid ensüüme. MÜRK Kliiniliselt olulisim on hemorragiin, mis
Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2…3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16… 18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14…15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla,
Levitavad haigusi rebane, kährik Annavad liha/toitu siga , veis Annab villa lammas 6. Sobita õigesti kokku kolmes tulbas olevad mõisted ja tunnused(4p). Kirjuta iga tähe järele õiged numbrid mille valid tabeli kahest tulbast. Moodusta iga(tähe ja numbri) kombinatsiooniga ühe bioloogiliselt õige lause ja kirjuta see punktiirile (4p) A rästik I luustikus on jäsemete alged 1.kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod C vaskuss III tugevad sarvkilbised 3.krokodillid D veekilpkonn IV 2 mürgihammast 4.sisalikud A: IV , 2 B: III , 3 C: I , 4 D: II , 1 A : Rästik on madu kellel on 2 mürgihammast millega ta salvab vaenlast. B : Niiluse krokodillil on tugevad sarvkilbised , seega on tal erakordne nahk.
ROOMAJAD ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. K...
mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib ka hunti, rebast, mäkra, karu, metssiga, metskitse. Roomajatest leidub kuivemates piirkondades arusisalikku, raba servaaladel võib kohata rästikut või vaskussi. Kahepaikseid (rohukonn, rabakonn, veekonn) elab rohkesti laugastes. Roomaja - rästik Putukad ja linnud Putukaid on väga palju erinevaid liike, kõige liigirikkam rühm on mardikalised. Rabas on väga palju liblikalisi ja kahetiivalisi, näiteks kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro hekärblane ja ka erinevaid liike parme. Ämblikud on võrreldes mujal paiknevate kooslustega rabas domineerivad. Rabas võib kohata väga paljusid linnuliike. Nendest enamlevinumad on rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik.
Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel
Eesti roomajad A Eesti Ladina Arusisalik Lacerta vivipara K Eesti Ladina Kivisisalik Lacerta agilis N Eesti Ladina Nastik Natrix natrix R Eesti Ladina Rästik Vipera berus V Eesti Ladina Vaskuss Anguis fragilis
VASTUSED Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6. KISKJALISED hunt, karu, kähri, rebane, ilves, saarmas 7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid. Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm) LOODUSKAITSE ALL OLEVAD IMETAJAD EESTIS I kategooria lendorav, euroopa-naarits II kategooria habelendlane, halljänes, kääbus-nahk-hiir, Nattereri lendlane, pargi- lendlane, põhja- nahkhiir, suurkõrv, suur-nahkhiir, suurvidevlane, tiigilendlane, tõmmulnedlane, veelendlane, viigerhüljes.
orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik. · Haruldased ei ole Eestis ka kivisisalik ning vaskuss. · Saartel on sagedamini kui mujal leitud melanootilisi roomajaid. Näiteks võib tuua mustad aruisalikud Sõrve säärel. Ka saarte nastikute seas on mustade loomade osatähtsus palju suurem kui mandril.
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-...
Mis saab viljastatud munarakust? Viljastumisega algab uue organismi areng. Viljastatud organismist areneb loode . Kehasisese viljastamise korral areneb loode emaslooma kehas või väljaspool seda munas. Muna iseloomustus Roomakatel on nahkne kest va krokodillid ja kilpkonnad , lindudel lubiainest koor Mõlemad mjnevad maismaale Rästik ei mune. Keedetud muna keerleb, toores ei keerle Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru ...
Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Harilik kärnkonn Bufo bufo Kuni 15 cm Rohe-kärnkonn Bufo viridis Kuni 10 cm Juttselg-kärnkonn e kõre Bufo calamita Kuni 10 cm Mudakonn Pelobates fuscus Kuni 8 cm Rohelised konnad (kes suurem, kes väiksem)
Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD Otsene areng Moondega Vaegmoone Täismoone Rästik Rohukonn Prussakas Kapsaliblikas 29. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook. 1) Ainevahetus 2) Loote varustamine antikehadega 3) Toodab hormoone 30. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut.
Kas rästikuid ja nastikuid leidus metsas? Võtsin uurimisobjektiks ussid. Soovisin teada, kas metsades leidub septebrikuu lõpuks rästikuid ja nastikuid, kelle pärast peavad seenelised valvel olema. Uurisin inetrnetist rästiku elupaiga kohta. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel,
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6
Kärbsed, keda leidub rabades palju on huulheinale sobivaks toiduks. Hunt ja jänes Jänes on hundile tavaline saakloom, nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi. Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane, kellele sobivaks toiduks nad on. Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks. konkurents Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad, kes konkureerivad toidu ja
Tambet üritas nooruses Leemeti emale muljet avaldada puuotsast toodud meekärjega. Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet. 10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et Hiietark ütles, et hundid magavad selleks, et mitte haldjaid äratada. Hiietark ja Tambet ei taibanud, et huntidele lausuti ussisõnu. Tänu sellele said Hiie ja Leemet ringi hulkuda. Hiie veeti endaga külla kaasa, eelmisest korrast oli 5 aastat möödas. Magdalena oli ilusaks kasvanud nad asusid tuppa. Magdalena kiljatas ja
Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Harilik rästik (Vipera berus) Täiskasvanud rästik on 60-85cm pikk. Värvuse poolest on nad kas mustad, hallid või pruunikad. Neid tunneb ära seljal lookleva musta sakilise vöödi järgi, kuid piirkonniti leidub ka triibuga isendeid. Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest, konnadest ja putukatest. Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel ka elamute ja asulate läheduses.
Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed Rebane Rohukurvit
Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008) u 200 liiki on Eestis regulaarsed haudelinnud u 35 liiki on regulaarsed läbirändajad · Eesti rannikumeri on tähtis veelindude pesitsusala (Matsalu, Puhtu, Vilsandi) Linnud siniraag jäälind vaenukägu peoleo Linnud soopart sarvikpütt järvekaur tutkas Linnud
II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik) III-kategooriasse kuulub 4 liiki (Nastik, Rästik, Vaskuss ja Arusisalik) Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Sookoll oli armas laiade kõrvade, karvase keha ja hea südamega mehike.Tal oli rabas oma maja. Ta oli hea koll ja tal oli palju sõpru. Sookured, rabakukk, rabakana, rästik ja konn olid tema parimad sõbrad. Neid ta hoidis väga.Tema kõige südamelähedasem asi oli sisaliku saba ja roopill. Roopilli mängis ta igatsusest ja sisaliku saba oli ta kogemata metsas sisalikult ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu terven...
Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits on Eestisse sisse toodud ja kaks kobras ning euroopa hirv on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ...elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana hal...
Mürgised maod 7a Mürgiste madude tunnused: Mööda keha kulgev sik-sak triip Ülelõua esimesed hambad on mürgihambad,need on suured ja varustatud mürgikanaliga Pea on kolmnurkne Fakte mürgistest madudest: Eestist elavatest madudest on mürgine rästik. Kõige mürgisem madu maailmas on kuningkobra( kuni 4 meetrit pikk) Mürgised maod on veel näiteks: mustkaelkobra, prillkobra ja kaljumaod. On olemas veel lõgismaod ja korallmaod. Korallmaod Korallmaod on levinud Ameerikas.Neid on umbes 40 liiki.Nad on kuni 80 cm pikad.Korallmaod toituvad väikestest ussidest ja sisalikudest. Korallmadudel on lühikesed mürgised hambad suu eesosas ning ülejäänud hambad ei ole mürgised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
