II Kategooria looma- ja taimeliigid Sissejuhatus Võeti vastu 1994 aasta määrusega vabariigi valitsuse poolt. 2004 aastal seda täiendati. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.
Pärandkooslused ja nende kaitse. Pärandkooslused ja nende kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide s...
ROOMAJAD madu sisalik krokodill kilpkonn LISA PILT Välimus (kirjelda eraldi igat rühma): Sisalikud Maod Krokodillid Kilpkonnad Tunnused Jäsemed, Kuiv nahk, Teravad hambad Selgroog külge jäsemete küljes vahetab nahka kinnitatud kilp on küünised iga aasta Nahk kuiv Kaetud Kuiv Kuiv soomustega Jäsemed Neli Puuduvad Asutavad küljel Neli jäsemed silmad Suu ja hambad Teravad, ...
1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus 2004. aastal hakkas kehtima Looduskaitseseadus Looduskaitse all olevad liigid Eestis Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sellesse kategooriasse on arvatud 259 liiki. Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Kokku on selliseid liike 245. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 00045 000 taime, seene ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud
kategooriatesse? Kui suur osa leiukohtadest ja elupaikadest võetakse iga kategooria puhul kaitse alla? Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja
Siin asub rohkem kui 200 puhtaveelist rabalaugast. Raba on ümbritsevast maastikust kuni kolm meetrit kõrgem. Selle keskosas asub kuni kaheksa meetri paksune turbakiht. Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv. Rabivere rabas ja seda ümbritsevates metsades kasvavad mitmed looduskaitsealused taimed. Neist on kõige haruldasem Eesti soojumikas. Soodes kasvavatest käpalistest on kõige tavalisem soo-neiuvaip. Sood ümbritsevates hõredates lehtmetsades õitseb juuni alguses kauni õiega kuldking, varjulisemates kohtades pruunikas pesajuur. Enamik soolindudest elab selle kõige lagedamas ja niiskemas osas. Rabivere rabas pesitsevad kaitsealustest lindudest sookurg, teder ning rüüt.
kohati aga kuni 16 cm pikkusi) harilikke kärnkonni. Võimalik, ei kärnkonnade suurus on seotud elupaiga kuivusega: mida suurem loom, seda kuivema elupaiga asukas ta on. · Lõviosa kahepaiksete üldmahust ja elusmassist eri elupaikades langeb tähnikvesilikule, harilikule kärnkonnale, rohukonnale ja rabakonnale. Seejuures kuivemates elupaikades valitsevad enamasti harilik kärnkonn ja rabakonn, niiskemates rohukonn ja tähnikvesilik. Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis I kategooria II kategooria III kategooria ·Harilik kärnkonn · Kõre · Harivesilik ·Järvekonn · Rohe- · Mudakonn ·Rabakonn kärnkonn ·Rohukonn ·Tiigikonn ·Tähnikvesilik ·Veekonn Harivesilik Triturus cristatus Laurenti
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4 Dendraarium......
üle nende pea lendas, samas ka kisendas: «Türiii, türiii!» Saanudki kirik ja koht endale nimeks Türi. Türi vald paistab silma kauni looduse, arenenud põllumajanduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik, veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad ning Euroopa suurimad piimakarjad, mustakirjud seljad maaliliselt maanteel kulgejale paistmas. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv Eestimaa kõige rohelisem linn Türi. Türi linna teatakse tänu raudteele, keskkonnasäästlikule mõtteviisile, liigirohketele parkidele, kaunitele koduaedadele ja laadatraditsioonidele. Üldise tuntuse sai linn aga juba 1937
puud, millel on loomade pidevaid tegevusjälgi (pesapuu, sepikoda, märgistamispuu). · Laialehelised puuliigid, nagu tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn. ( vt. joon. 1) · Põlengujälgedega tüükad ning puud. · Hästiarenenud tugijuurtega puud. · Ajutised liigveed, mida näitavad kõrged tüvemättad ja vallidesse kuhjunud varis. · Tormiheide, tuulemurd, rohke varis, metsakuiv ja mitmetes kõdunemisastmetes lamapuit. · Looduskaitsealused ja Punase Raamatu liigid. Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad. · Ebatavalise kasvuvormiga vanad puud( kõverad, lookas, mitmetüvelised). Samuti
Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat, safloori jt. 2.2 Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas süstemaatikaosakonna kõrval. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Siin kasvab ligikaudu 300 liiki ehk ligi 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Kõige uhkem on orhideede hulka kuuluv kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), samuti kuulub kaitstavate hulka harilik jugapuu (Taxus baccata). Osakond täieneb igal aastal uute liikidega. 5 Foto 1: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) 2.3 Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks: Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika.
Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Ka intensiivselt majandatavatel maastikel võib leiduda kahepaiksetele häid elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6...1 km. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis. Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline
Toiduvaestel paksu lumekoorikuga talvedel on aeg-ajalt tegeletud ka metsloomade (metskits, punahirv, metssiga) lisatoitmisega. Suurte põlismetsade vähenemine Eestis on kaasa toonud mõnede imetajaliikide katastroofilise vähenemise (lagrits, lendorav). Ulatuslikud kuivendustööd on oluliselt vähendanud naaritsa ja saarma arvukust. Eestis on 21 imetajate liiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused imetajad Eestis. MILLISED TALVITUSVIISID ON ISELOOMULIKUD EESTIS ELAVATELE IMETAJATELE? Mõned imetajad magavad talvel talveund ( nt. siil, nahkhiir). Osa imetajaid teeb aga talveuinakut (nt. karu, mäger, kährikkoer). Mõned imetajad muudavad talveks oma värvi ( nt. nirk, jänes). Hiired ning rotid aga tulevad inimeste juurde. Palju imetajaid veedavad talve karjas (nt. hunt, sõralised, metssiga). Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese hoole all
2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid ajalugu 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad 12) esitab käesoleva lõike punktides 111 nimetatud reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava (NATURA 2000). teabe kokkuvõtte; mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud 13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud KMH Ajalugu
Eestis reguleerib halduskorralduse seadus 6. Keskkonnamõju hindamise põhietapid. 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab Arendaja, reaalselt aga ekspert. Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded. KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 1) Preambula 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid. 3) Potentsiaalselt mõjutatava keskkonna seisund, eriti looduskaitsealused objektid ja tähtsad elupaigad (NATURA 2000). 4) Kavandatav tegevus (tehnoloogia, materjalid, mahud jne.), võimalikud alternatiivlahendused (kogu tegevusele või selle osadele). Tingimata 0alternatiiv (tegevust ei toimu). 1 5) Tõenäosed keskkonnamõjud, nende olulisus (mõju suurus, kestvus, taastuvus jne
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas. Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud, rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue- Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? 28 Loodusparki jääb ainuke Brauni astelsõnajala (Polystichum braunii) leiukoht
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
