valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine. · Meeletu armumine armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline külgetõmme,puuduvad hingeline lähedus ja puudub pühendumine. · Tühi armastus säilinud on ainult pühendumine,varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud. · Romantiline armastus kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita
perekonnasuhe(sugulus+pole vabatahtlik+ koduloomad) (family relationships) Lähisuhted- enamik paarissuhteid on lähisuhted, sõprussuhted ja perekonnasuhted võivad olla lähisuhted aga ei pruugi. Lähisuhe: Lähedased suhted on need suhted, mis mõjutavad inimest kõige enam ning vastastikuse tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid. 1.Subjektiivselt lähedased(intiimsed)- positiivsed tunded 2. Käitumuslik lähedus (kõrge vastastikune sõltuvus) (mõju on sage, mõju on mitmekesine (tegevus on mitmekesine, mitte ainult 1 sama tegevus), mõju on tugev, mõju on kestev) Konflikt paarisuhetes perekonnas- interpersonaalse konflikti olemus romantilistes suhetes Konflikt- lahkheli või vastuolu, mille tagajärjel tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Kus konflikte on: vastuolu enda sees , vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
Tegelikkuses aga puuduvad ühiskonnas tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. Kutsar rõhutab, et nii vaba kooselu kui ka abielu stabiilsus on tänapäeval vähem sõltuv välisest moraalikoodeksist ja rohkem määratletud vastastikuse pühendumise ja individuaalsete väärtustega. Lahku mineku otsust võib edasi lükata ja oluliselt keerulisemaks muuta kooselust sündinud ühine laps (Kasearu, K (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html). Registreeritud abielu Veel mõned aastad tagasi abielluti kindlasti ka muude väliste tegurite mõjul, kaasa arvatud põhjus oli, et saada pangast laenu. Perekonnaseaduse esimeses peatükis, milleks on abielu sätestab §1, et abielu sõlmitakse mehe
Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus PEREKOND Perekonna ajalugu Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooseluviise. Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on pakutud ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi suhteid, oli intsesti tabu, ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab oma tütrega lapse, siis
teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada 3. SUHE JA ARMASTUS 3.1. Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. Nendeks on: Füüsiline (ka ruumiline) lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus 3.2. Armastuse komponendid Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib olla sissejuhatuseks pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib nii esimesest silmapilgust kui ka pärast pikemajalist sõprust. Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav.
c. Kuni hirm meil elada laseb, ei ole häda midagi, kuid kui tugevneb, siis on vaja abi d. Hirm võib minna üle foobiaks e. Nt pimeduse-, kõrgusekartus jne f. Klaustorfoobikud kardavad väikest ruumi · Sundmõtted- nt kas ma jätsin kodus triikraua sisse; kas ma panin tule kustu; kas ma lukustasin ukse jne · Rituaalid- Tseremooniad, mida viiakse läbi; Kindlad tavad, mida tehakse tegevuste juures. Armastuse liigid · Eros o Erootiline armastus o Tugev kirg, tugev seksuaalne tõmme kellegi suhtes o Euroopalik kirjandus ja kunstikultuur tähtsustab väga erootilist armastust Romeo ja Julia Videvik o Kirg võib minna üle sõpruseks · Storge o Sarnaneb sõprusega o Aeglane kiindumus ja meenutab rohkem sõprust o Hinnatakse teineteist kui inimest · Ludus o Mänguline armastus/suhe
toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe .*meeletu armumine- tegu on kire ajal tekkinud tundega . seob füüsiline külgetõmme , puuduvad hingeline lähedus ja pühendumine. *tühi armastus-säilinud on ainult pühendumine, varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud . *romantiline armastus-Kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.*rumal
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada oma
Abielu/püsiva kooselu kujunemine - End kui abielupaari identifitseerimine - Pere ja abielu teemade määratlemine- kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine - Perekondlike rollide läbirääkimine - Abielusidemete määratlemine- päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, abikaasapoolse pere ja sõpradega suhtluse viisid, kaugus- lähedus jne - Majapidamise ja finantside haldamine - Abielu/kooselu emotsionnaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, nn seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Romantiline faas Tahetakse ollla palju koos Püütakse toimida teise soovide järele või vähemalt enda ettekujute kohaselt teiste soovidest Näidatakse enda kenamana , hoolivamana Perekonnapetus Argipäeva-faas - Võetakse oma „igapäevanägu“ - Paariline ei näigi enam nõnda eriline
Abielu/püsiva kooselu kujunemine - End kui abielupaari identifitseerimine - Pere ja abielu teemade määratlemine- kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine - Perekondlike rollide läbirääkimine - Abielusidemete määratlemine- päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, abikaasapoolse pere ja sõpradega suhtluse viisid, kaugus- lähedus jne - Majapidamise ja finantside haldamine - Abielu/kooselu emotsionnaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, nn seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Romantiline faas Tahetakse ollla palju koos Püütakse toimida teise soovide järele või vähemalt enda ettekujute kohaselt teiste soovidest Näidatakse enda kenamana , hoolivamana Perekonnapetus Argipäeva-faas - Võetakse oma ,,igapäevanägu" - Paariline ei näigi enam nõnda eriline
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOSELU AJALUGU Mehe ja naise koos
korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine 2. Perekonnatüübid: Tuumperekond- moodustavad mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last. Mittetäielik tuumperekond on ühe vanemaga perekond. Laindatud perekond e. Suurpere- lisaks tuumperele kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisuguluses , partnerlus- või hõimlussuhteis. Uuspere- moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähak
Mehe roll on instrumentaalne. Mees pidi tegutsema toitjana, hankijana distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Mehe seksuaalelu oli vaba. Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse.
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses. Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud. Monogaamia (ainuabielu) ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu. Bigaamia (kaksikabielu) ühe mehe või ühe naise samaaegne abielu kahe vastassoost isikuga. Polügaamia (mitmikabielu) mehe või naise samaae
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Rooma perekond......................................................................................................................4 3.1.Perekonna mõistest...........................................................................................................4 3.2.Perekonnaliikmed.........................................................
Armastust eristab sõprusest kirg ja see mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soovida endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Armastuse kolmnurkne mudel: intiimsus, kirg ja pühendumine. Eros armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. Keemia ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib enne kui emotsionaalne. Peale tunnete jahenemist pole suhte jätkamiseks potensiaali. Ludus mänguline. Vähene pühendumine suhtele. Mitme partneriga samaaegselt. Mania armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Veedab unetuid öid, tunneb tugevat armukadedust ja intensiivseid emotsioone. Probleemide korral tunneb armastaja end lausa haigena süda on paha ja kõhus keerab. Suhte lõppemist elab ta väga raskelt üle. Iseloomulik vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris.
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei alistanud naisi, v
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberit abielus
liikmetele kogu peres olemise ajal jooksul. See annab igale pereliikmele võimaluse areneda ja kasvada sellest perest välja, et juba ise luua oma pere. Loomulikult annavad selles peres tooni vanemad. Nemad on heaks rollimudeliks, mille alusel saab tegeliku käitumist õppida. Nad töötavad koos probleeme lahendades ja edastavad oma oskused järeltulevatele põlvkondadele. Kolm olulist pereväärtuste elementi on: 1. Ühtekuuluvus perekonnas tuleks ühtekuuluvust mõista kui tunnet, et sa oled armastatud ja kuulud sellesse gruppi ja sa kasvad seal üles. Ehkki lähedusel on oma oluline osa pereväärtustes, siiski peaks olema tasakaal sagedasel koosolemisel ja omaette olemisel. Liiga palju koos perega olles jääb välja arenemata oma individuaalsus. Pahatihti vanemad ei mõista seda ja üritavad lapsi hoida võimalikult enese lähedal, samas lämmatades nende iseseisvuspüüded. Siiski, üks väheseid asju,
Perekonnaõigus 14.02.2013 Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. K
Enamasti lõppevad sellised abielud lahutusega ja üks pool saab suurema vara endale. Tihti arvestatakse vara sisse ka laps, keda hakatakse mõtteliselt jagama. Aastatuhandete taha ulatub kannatusabielu ehk autokraatlikku-orjanduslikku abielu, mille naise roll oli olla eelkõige mehe saatja ja koduabiline. Tänapäeval esineb taolist tüüpi abielusid ka vastupidi, nt. kui naisel on kõrgharidus ja mees on töötu. Kannatusabielu alavorm on fanaatiline abielu ehk uskumine imedesse, kus neiu, abielludes alkohooliku või kurjategijaga, loodab temast parema inimese teha. Õnn on aga suhteline. Abielus võib elada ka kuude või isegi aastakümneid üksteisest eemal. Sellist abielu võib vaadelda kui kaugkestvat abielu, sest lahutus on üsna haruldane nähtus. Sageli puuduvad sellises abielus lapsed, sest nende soetamiseks ja kasvatamiseks napib aega. (Niiberg, Ivari, 2000: 61) 10 1.5 Hoiakud abielu suhtes 2006. aasta lõpus ja 2007
Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Kasvuperekonnas omandatakse eeskuju kaudu paljusid sotsiaalseid oskusi ja mitmetele rollidele vastavaid käitumismalle. Heal tasemel võivad selleks eeskuju anda vaid hästitoimivad perekonnad. Düsfunktsionaalses perekonnas kasvanud lapse võimalused omandada normaalseid sotsiaalseid oskusi, käitumismudeleid ja rolle on tunduvalt kesisemad. rolliootus on määratud inimese kohaga perekonnas. Puuduva vanema rolli oodatakse eelkõige täiskasvanut. Eeldatakse, et uus partner võtaks vastu ka selle rolli. Rollikujutlus on ettekujutus sellest, mil viisil rolli peaks täitma. Erinevatel pereliikmetel on tavaliselt (eriti noore pere puhul) mõnevõrra erinevad rollikujutlused Rolli omaksvõtt või selle eiramine sõltub sellest, kas perekonnas teatud kohal asuv pereliige soovib või ei soovi asuda ootuspärasesse rolli. Perekonfliktide põhjuseks on sageli asjaolu, et mõni pereliige ei võta omaks ootuspärast
oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ole veel kedagi armastanud, olen olnud ainult armunud ... Armastus on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu armastusele. Nii sügavat tunnet minul veel olnud ei ole." Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus-
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevates
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
