Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad:
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26
Taliolümpiamängud Vancouver 2010 Ivo Rohula 10A Kullamaa Keskkool 2010 2010. aasta taliolümpiamängud 2010. aasta taliolümpiamängud on XXI taliolümpiamängud, mis toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROKi poolt 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (LõunaKorea) 53 häält. Teised kandideerinud linnad olid Andorra la Vella (Andorra), Bern (Sveits), Harbin (Hiina), Salzburg (Austria), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Taliolümpiamängud Esimesed taliolümpiamängud 1924 Chamonixis Prantsusmaal
Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni
naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü
puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)
Aastal kuberner John Graves Simcoe poolt. Linna algne nimi oli prints Frederici ja nimi muudeti Torontoks 1834. Aastal. Toronto on Kanada suurim ja Põhja-Ameerikas suuruselt neljas linn. Linnas asub ka üks maailma suurimaid torne, CN Tower(553m). Üks rohkem külastatud vaatamisväärsusi Torontos on Island park, kuhu pääseb praamiga. Vancouver Vancouver on Kanada suuruselt kaheksas linn, mis asub riigi loodeosas, British Columbias. Linnas elab umbes 630 000 inimest, kuid Vancouveri linnastus elab umbes 2,5 miljonit inimest, mis teeb sellest suuruselt kolmanda linnastu Kanadas. Vancouver on riigi tihedaimalt asustatud linn, asustustihedusega 5400 inimest ruutkilomeetri kohta, mis teeb sellest viienda tihedaima asustusega linna Põhja-Ameerikas. Tegu on ka riigi mitmekesiseima linnaga, kus vaid 52% inimestest räägib esimese keelena inglise keelt. Umbes 30% linna elanikest on pärit Hiinast. Vancouverit valitakse ka pidevalt maailma
Oluline on tähele panna, et lennuajagraafikud on alati kohaliku aja järgi. Et saada ülevaade, kuidas ajavahet arvutada, on järgnevalt toodud mõned näited. Näide 1: Madridis (+1) on 30. oktoobril kell 05:00. Mis on kuupäev ja kellaaeg Vancouveris (8) Kanadas? Lahendusvariant 1: kuna üks aeg on GMT ajast ees ja teine taga (üks positiivne ja teine negatiivne), siis liidame need kokku: 1+8=9 ehk ajavahe on 9 tundi. Seega on Vancouveri aeg Madridi ajast 9 tundi taga. 05:009 tundi=20:00 eelmisel päeval 29. oktoobril. Lahendusvariant 2: kui Madridi aeg on 1 tund ees, siis GMT aeg on 05:001=04:00 ja Vancouveri aeg 8 tundi GMT ajast taga ehk 04:008 tundi=20:00 eelmisel päeval 29. oktoobril. 1 Kumba lahendusvarianti kasutada, on igaühe enda otsustada. Näide 2: Santiagos Tsiilis (3) on kell 20:25 15. veebruaril. Mis on kellaaeg ja kuupäev Karchis (+5) Pakistanis?
Riigi Faktid Riigihümn O Canada Pealinn Ottawa Pindala 9 984 670 km2 Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur
Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a. Vancouveri linnas Kanadas. Kasutatud kirjandus: Internet: 1. http://www.team75plus.com/1206 2. http://www.ieg.ee/sport/ 3. http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=1085&Itemid=253 4. http://www.sportnet.ee/spordiala
o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) o 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) o 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada) o 19811983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada) o 19791981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New Jersey, USA) o 19741979 Columbia Ülikooli psühholoogia osakonna assistentuurija (USA) o Avaldanud o "Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 19862006". Varrak, 2006 Tallinn. o Artiklid Eesti jt riikide ajalehtedes ja ajakirjades
........................................................................................................ 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash
kui intensiivselt treenitakse. Paljud dopingainete kuritarvitajad kasutavad kesknärvisüsteemi mõjutavaid aineid nagu amfetamiin, et peletada tugeva treeningu tõttu tekkivat väsimust. Olümpia- ja spordiliikumise suurim vaenlane on doping. Selle valelikud kasutajad on alati pool sammu ees õigest meditsiinist. Kes aga jääb vahele, saab karistuse. Kuigi karistused peaksid olema praegustest julmemad ja meeldejäävamad. Vancouveri olümpia oli ajaloo puhtaim, sest vahele jäi vaid kaks inimest. Sportlase puhtust kontrollitakse uriiniproovi abil ja kui vaja siis tehakse veel vereproov. Peamised kes peavad proove andma on võitjad esi kolmikud. Dopingukontrolli kutsutakse ka need sporlased, keda võidakse kahtlustada selle kasutamises. Kui sportlane on kutsutud kontrolli, peab ta sinna ilmuma 60 minutit jooksul. Kuid sportlane keeldub uriiniproovi andmast, loetakse testi tulemus positiivseks.
Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. 2003a sündis neil tütar Kadri Keiu. Ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend.
kolmandikust ja kahest 15 minutilisest vaheajast. · Kui normaalaeg lõppeb viigiga, pikendadakse mängu veel ühe kolmandikuga kus mäng kestab esimese väravani. · Mõlemal võistkonnal on lubatud võtta üks 30 sekundiline aeg-maha. NHL · Loodi 1917. aastal kanadas. · NHL on maailma tuntuim ja kõrgetaseliseim jäähokiliiga maailmas. · Hõlmad kogu Põhja-Ameerikat. · Hetkel mängib NHL-is 30 klubi. · 1928-ndal liitusid NHL-iga ka USA meeskonnad. Rekordid · Vancouveri olümpia valikturniiril võitsi Slovakkia naiskond Bulgaariat 82-0. · Kanada väikelinnas Sherwood Parkis mängiti 241 tundi hokit. Mõlemal võistkonnal oli 20 mängijat. Seisuks kahe võistkonna vahel jäi 2250-2223 Autasud · Väravavaht Georges Vezina järgi antakse NHL- is parimatele väravavahtidele autasu Vezina Trophy. · Esimene Hart Memorial Trophy anti Frank Nighborile. Tuntud nimed jäähokis · Sidney Crosby · Wayne Gretsky · Gordie Howe · Mario Lemieux
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on
2010 Eesti Teatri Festival 2011 Tele2 Rahvusooper 1 veteran Ants Ilus 2007 Pronksiöö 2010 Vancouveri OM (Smigun- Vähi sai hõbemedali) Sonningi auhinna 2008 Eurovisioni lauluvõistlustel Estonia peasponsor
Company tehased Seattle´is), puidu-, paberi- ja toiduainetööstus ning laevaehitus. Hanforgis on suur tuumauurimiskeskus. Põllumajandusmaa hõlmab ligi poole osariigi pindalast. Tähtsaim teravili on nisu, kasvatatakse ka köögi- ja puuvilja (eriti õunu) ning sibullilli. Olulised on piimakarjandus ja linnukasvatus. Sisevetest püütakse rohkesti lõhet ja forelli, rannikuvetest peale kala ka molluskeid ja krabisid. Columbia jõgi on merelaevadele laevatatav Vancouveri linnani, Seattle on USA lääneranniku suurimaid sadamaid. Seattle´is ja Spokane´is on rahvusvaheline lennujaam. Kasutatud kirjandus: ,,Eesti entsüklopeedia 10" lk.240-241 ,,Eesti entsüklopeedia 8" lk.306 Internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Washingtoni_osariik http://et.wikipedia.org/wiki/Saint_Helens http://en.wikipedia.org/wiki/Seattle http://en.wikipedia.org/wiki/Olympia,_Washington Saint Helens Saint Helens on tegevvulkaan Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigis
Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabariigi välisminister, 1999 Riigikogu liige, 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige, 2004 Euroopa Parlamendi liige, 2006 Eesti Vabariigi president
suusaraja äärde, et parandada oma treeningutingimusi. Northugi anne sai selgeks varakult. Juba 2005. aasta novembris kirjutas Verdens Gang, et suusatootjad võitlevad Northugi nimel. Fischer võitis lepingu ja Northugist sai läbi aegade esimene murdmaasuusataja, kes juba juuniorina sõlminud suusatootjaga lepingu, mille kohaselt ettevõte talle palka maksab. Vastavalt lepingule suurenes Northugi palk 4 korda, kui ta järgmisel hooajal murdis end Norra A-koondisse. Meenutatakse kuidas ta Vancouveri taliolümpial teatesõidus jälitavatele konkurentidele üle õla käratas "Jääge minu selja taha!" ning kuidas ta 2008. aastal Gällivares esikohta võites finisijoonelt hüüdis:" KES ON SIIN KUNINGAS?!" Northugil on ka teine pale. Üksindust armastav, lausa eralik, distsiplineeritud ja läbinisti spordile pühendunud. Tema treeningpaiku hoitakse tihti saladuses ning väidetavalt veedab ta nädalaid vaiksetes paikades üksi trenni tehes. 2009
(Arnold Rüütel) Ilves Elulugu 26.12.1953-tänapäev Irene Ilves ja Endel Ilves 1972–1976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga Karjäär 1974–1979 Columbia Ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija 1979–1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor 1981–1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor 1984–1988 "Raadio Vaba Euroopa" uurimisinstituudi[3] teadur- analüütik[4],[5] 1988–1993 "Raadio Vaba Euroopa" Eesti toimetuse direktor 1993–1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos 1996–1998 ja 1999–2002 Eesti Vabariigi välisminister 1999 Riigikogu liige 2003 Euroopa Parlamendi vaatlejaliige 2004–2006 Euroopa Parlamendi liige alates 2006
......................................................................................12 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.
pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Smigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta näitas, et on võimalik kõike saavutada, kui väga tahta ja ka selle nimel pingutada. Mõnikord ei hooli inimesed endast ja nad ei oska olulisemat väärtustada. Niimoodi jäädakse kõigest ilma ja alles siis hakatakse kahetsema tehtud vigu. Siis on juba hilja ja enam ei saa midagi muuta
SKPsty ning pakub tööd üle 309.000dele inimesele. Huvipakkuvad kohad Vancouveris Capilano rippsild, 136m pikk sild mis on 70m kõrgusel Capilano jõest. Stanley Park, paksu metsaga kaetud park kesklinna lähedal. Kõige suurem linnale kuuluv park Kanadas ning aastas külastab parki umbes 8 miljonit inimest. Granville Island on väike saar kesklinna lähedal kus on suur avalik turg, jahtklubi, kaubanduskeskused ja palju teatreid. Muidugi külastatakse palju ka Vancouveri kunstimuuseumi ning Vancouveri meremuuseumi. Eesti kodanik Kanadasse Eesti kodanikel on võimalik Kanadas ilma viisata viibida kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve). Viisavabadus kehtib ainult juhul, kui reisi eesmärk on turism. Kanada külastamisel õppimise või töötamise eesmärgil, peab viisa või elamisloa taotlema eelnevalt Kanada välisesindusest. Eesti elanike elamislubasid ja viisasid menetleb Kanada Saatkond Poolas.
detsembril 1953 Stockholmis. Abielus Evelin Ilvesega. Kaks Tütart ja üks poiss. Luukas Kristjan sündinud 1987. aastal, Juulia Kristiine sündinud 1993. aastal ja Kadri Keiu sündinud 2003. aastal. Haridus 1976 Columbia ülikool (USA), BA psühholoogias; 1978 Pennsylvania ülikool (USA), MA psühholoogias. 1974-1979 Columbia ülikooli psühholoogia osakonna assistent-uurija (USA). 1979-1981 avatud hariduskeskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (USA). 1981-1983 Vancouveri kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada). 1983-1984 Simon Fraseri ülikooli eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud (Kanada). 1984-1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa). 1988-1993 Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse juhataja (Saksamaa). 1993-1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. 1996-1998 välisminister. 1998 Põhja-Atlandi instituudi nõukogu esimees. 1999-2002 välisminister.
Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir. Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m. Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimsid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia
(sealhulgas 17,000 km ekspressteed) ja 626,700 sillutamata. Lennutransport moodustab 9% kogu Kanada kohalikust transpordist. Suurim lennufirma on Air Canada. Suurimad lennuväljad asukoha järgi, reisijate arv ja aastane reisijate juurdekasv. Kanadas on kogupikkuses 72,131 km raudteed, millest 31 km on elektriraudtee. Linnadesisene raudteeliiklus on hääbunud ,kuid linnadevaheline raudteeliiklus on praegu veel üsna aktiivne. Aktiivseim sadam Kanadas on Vancouveri sadam. Sisemaa veeteed moodustavad 3000 km, sealjuures kaasates St. Lawrenci meretee. See meretee oli kunagi üks suuremaid ja tähtsamaid veekanaleid riigi sisekaubanduses. VANCOUVERI SADAM KANADAS Torutranspordi võrgustik on Kanadas laialdane, kasutatakse elektirenergia transportimiseks, maagaasi transportimiseks, vedelgaaside, nafta transportimiseks. Kanadas on 23,564 km torustikku nafta transportimiseks ja 74,980 km gaaside transportimiseks.
4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). 1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega.
aastal lõpetas New Yorgis asuva Columbia ülikooli ja 1978. aastal sai Pennsylvania ülikoolis psühholoogia erialal magistrikraadi. 2. Ametikohad 1974–1979 töötas Toomas Hendrik Ilves Columbia Ülikoolis psühholoogiaosakonna assistent-uurijana. 1979–1981 sai temast New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor. 1981–1982 oli ta Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor. 1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja. Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse
1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees 19961998 Eesti Vabariigi välisminister 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada) 19811983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada) 19791981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New Jersey, USA) 19741979 Columbia Ülikooli psühholoogia osakonna assistentuurija (USA) http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Rein Taagepera "Millisena näen ma rahvussuhteid tuleviku Eestis?Arvan, et 30 aasta pärast on olukord küllaltki praeguse soome moodi
laiendada parki plaaniga mille nad pealkirjastasid greenward plan'na. Ehitus algas samal aastal, jätkus pärast Ameerika kodusõda ja viidi lõpule 1873. (Viide 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Park, mida külastab umbes 35 000 000 inimest aastas on kõige suurema külastatavusega park Ameerika Ühendriikides. Selle suurus ja kultuuriline positsioon on olnud eeskujuks paljudele linna parkidele, sealhulgas San Francisco Golden Gate park, Tokyo Ueno park ja Vancouveri Stanley park. (Viide 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Joonis 2 Joonis 3 Kuigi taimed ja maavorm pargis paistab loomulik on see peaaegu täielikult haljastatud. Pargis on mitu loomulikku järve ja tiiki, mis on loodud kunstlikult, ulatuslikud jalutusrajad, kaks uisutamiseks mõeldud jäähalli, loomaaed, konservatooriumi aed, suur ala looduslikele
Väravavahi tõrjekinda mõõtmed: pikkus on 41 cm ja laius 21 cm. T-kujulisel kottkindal on maksimaalne diagonaalmõõt 48 cm ning ümbermõõt 122 cm. Väravavaht on kohustatud kandma hokikiivri külge kinnitatud näomaski. Täisnäomask on selline, et sealt ei mahu läbi ei litter ega hokikepi laba. Väravavahi säärekaitsmed ei tohi olla laiemad kui 30,5 cm. 1.3 Võistlusmäärused Meeskondade võistlus Vancouveri olümpiamängudel kasutati meeste jäähokis senisest erinevat võistlusformaati. Eelringis jagati 12 meeskonda kõigepealt kolme alagruppi, kus mängiti kokku 18 mängu. Eelringi järel reastati meeskonnad nn „D“ ränkinguga, mida kasutati kvalifikatsiooniringi paaride loosimisel. Parim meeskond sai asetuse 1D ja nõrgim 12D. Meeskonnad 1D-4D (iga alagrupi võitja ja parim teise koha omanik) said otse veerandfinaali.
Harilik ebatsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii)
1998 Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees 19961998 Eesti Vabariigi välisminister 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud - interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada) 19811983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada) 19791981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New Jersey, USA) 19741979 Columbia Ülikooli psühholoogia osakonna assistent-uurija (USA) Toomas Hendrik Ilves valdab eesti, inglise, saksa ja hispaania keelt. Ilves on Eesti Vabariigi praegune president. Tema abikaasa on Evelin Ilves. Konstantin Päts Lennart Georg Meri Arnold Rüütel Toomas Hendrik Ilves
Afiksaal- ehk aglutineeriv keel kirundi keel (nigeri-kongo kk) Yabiguriye abãna. Y- a- bi- gur- i- ye C1 PST C8.them buy APPL ASP abãna. C2.children Ta ostis need lastele. Fusiivne ehk flekteeriv keel • nt slaavi ja germaani keeled • vene (idaslaavi) sobaka ‘koer’ sobak ‘koer, pl, genitiiv’ sobak-am ‘koer – pl, daativ’ Polüsünteetiline keel kwakiutli (kõneldakse Vancouveri saarel; Itkonen 1996: 64, 68) kwixidiqs kwi- xid- i- q- s lööma pret tema obj instr 'Ta lõi teda sellega.' łałalamadziłəlaənλaxa wats'i ła- łal- amadz- ił- red surnud.olema kaus põrandal əla- ənλa- x- a wats'i kont mina obj det koer 'Olen korduvalt üritanud tappa põrandal olevat koera.' Keelekontaktid • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene
igalpoole ette ja taha igasuguseid grammatilisi tunnuseid. Fusiivne ehk flekteeriv keel: slaavi ja germaani keeled, nt vene(idaslaavi), kõik omadused sulavad grammatiliselt kokku ühte vormi. Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge- de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad. Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu. Nt kwakiutli keel(Vancouveri saarelt), ka eskimo ja grööni keeled põhjapool. Sarnane eestikeele liitsõna moodustusele, aga veel samm kõrgemal sellest. 3) Areaalne liigitus keeleliidud, Nt Balkani keeleliit(kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev. Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse.
Kuna ma elan Kanada suuruselt teises linnas, siis on suhteliselt raske tööd saada. Kui tugevalt on maailma majanduskriis mõjutanud Kanadat ja seal elavaid inimesi? Väga palju, USA on meie number 1 kauplemispartner ja just eriti selle tõttu oleme väga mõjutatud. Ma arvan, et umbes 100 000 inimest on kaotanud oma töö, seega on meil majanduslangus. Töökaotuste tõttu on ka kuritegevuse arv tõusnud kordi. Mida te ütleksid põnevat oma kodulinna Vancouveri kohta ja kas te oled põnevil järgmisel aastal toimuvate Taliolümpiamängude toimumise pärast? Vancouver on väga mitmekülgne ja siin on väga palju kultuuri. Sa saad teha peaaegu kõike Vancouveris ja meil on ka ilus ilm. Samuti on palju filmid ja telesarjad tehtud siin linnas. Ma olen väga põnevil 2010 aasta olümpiamängude pärast, aga kahjuks võtab see ka väga palju raha meie eelarvetest. Kas teile meeldib elada Kanadas ja mis on selle juures parim osa?
kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. 1.3.2 Kliima Kanada põhjapool paikneb jahedas polaarses ja lähistroopilises, lõunapool jaheda kliimavöötmes. Sisemaal on talv külmem ja pikem kui rannikul, temperatuur on tunduvalt alla 0°C, lumikate on paks; suvi on soojem. Vaikse ookeani rannikul Vancouveri ümbruses on talv kõige soojem, vaid harva langeb temperatuur alla 0°C. Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes. Seetõttu on ka tempe- ratuurid riigi erinevates piirkondades väga erinevad. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on
aastal 1978. Toomas Hendrik Ilves omandas hariduse Ameerika Ühendriikides: 1976. aastal lõpetas New Yorgis asuva Columbia ülikooli ja 1978. aastal sai Pennsylvania ülikoolis psühholoogia erialal magistrikraadi. 1974–1979 töötas Toomas Hendrik Ilves Columbia Ülikoolis psühholoogiaosakonna assistent- uurijana. 1979–1981 sai temast New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor. 1981–1982 oli ta Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor. 1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja. Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse
Selle klubi liige on lion (tsitaatsõnana), mitmuses lion'id. Mugandit ,,laion" me ei soovita. Õige on Gouda juust (nimi on suure tähega). Olen panga kuldklient. Viimane sõna on väiketähega. Kirjutage Tai stiilis (toit). Korrektne on Sõime Cambozola juustu ~ Cambozolat. Ühend Eesti noored tähendab 'Eestis elavad v Eestist pärit noored' ja eesti noored 'eesti rahvusest noored'. Tallinnas Vabaduse väljakul on Vabadussõja võidusammas. Sõna olümpiamängud on väikese tähega: Vancouveri olümpiamängud, Vancouveri taliolümpiamängud, XXI taliolümpiamängud. Õige on e-raamatukogu (väikese algustähega), aga lause alguses E-raamatukogu (suure algustähega). Kas (UEFA) Meistrite Liiga, Meistrite liiga või meistrite liiga? Sobib meistrite liiga (ladusamalt meistriliiga), sest see ei ole asutus ega organisatsioon, nn ametlikkussuurtähte ei saa kasutada. Kirjutage Euroopa-keskne (sidekriipsuga). Ühend Dijoni sinep on lahku.
Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Talle anti 2006 aastal Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt aunimetus Sportstar. Autasu anti üle ROK-i peakontoris. Seda ülekannet edastas telekanal eurosport. Nüüd elab ta Otepääl. Ta on suusatamisega tegelenud kogu elu. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Smigun 21. septembril 2009, et soovib karjääri jätkata. Pärast 2010 Vancouveri olümpia hõbemedalivõitu otsustas ta karjääri lõpetada ja pühendada aja oma tütrele. Praeguseks on tal kaks last, üks tütar ja üks poeg. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)21 Joonis 12. Kristin Smigun-Vähi (vancouver.eok.ee/361551) 4.5.1. Sporlikud saavutused Kristina Smigun-Vähi on saanud kaks olümpiavõitu aastal 2006 Torino olümpiamängudelt ja ühe hõbeda Vancouverist aastal 2010. Maailmameistrivõistlustelt on võitnud ühe kulla, kolm hõbedat ja kaks pronksi
väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja- ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). • 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale’i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid).
väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. · Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja- ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). · 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale'i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid).
Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19.sajandil. Sellele näib viitavat ka eskimote "külalislahkus" külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. Indiaani hõimude salajased tseremooniad tänapäeval Kwagu'l'i 735liikmeline Kanadas Vancouveri saarel elav hõim, kes avastati 1792. aastal. Potlach'i käigus tuleb hõimupealikul oma külalistele ja esinejatele jagada kingitusi ja raha. Nimepanemistseremooniat peetakse lapse kümnenda elukuu järel. Hõimu rahvast hoiavad koos ühised traditsioonid, rituaalsed tantsu ja laulupeod. Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma hõimu lastele indiaani nimed anda ning neile iidseid laule ja tantse õpetada. Lastevahetus hõimude vahel
paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19.sajandil. Sellele näib viitavat ka eskimote “külalislahkus” - külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist. Indiaani hõimude salajased tseremooniad tänapäeval Kwagu’l’i –735-liikmeline Kanadas Vancouveri saarel elav hõim, kes avastati 1792. aastal. Potlach’i käigus tuleb hõimupealikul oma külalistele ja esinejatele jagada kingitusi ja raha. Nimepanemistseremooniat peetakse lapse kümnenda elukuu järel. Hõimu rahvast hoiavad koos ühised traditsioonid, rituaalsed tantsu- ja laulupeod. Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma hõimu lastele indiaani nimed anda ning neile iidseid laule ja tantse õpetada. Lastevahetus hõimude vahel
o Roman Jakobson (1896-1982) o Nikolai Trubezkoy (1890-1938) raamat ,,Fonoloogia alused" on üks väljapaistvamaid raamatuid 20.sajandi keeleteaduses. o Jan Mukarovsky (1891-1975) o Jerzy Kuryovicz (1895-1978) o Karl Bühler (1879-1963) · Glossemaatika · Ameerika strukturalism · Pariisi koolkond · Moskva ingvistide ring Ameerika Strukturalism Franz Boas (1858-1942) Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on
kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. • Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski nootkasid uurimas (Vancouveri saar). • Töötas Chicago ja Yale’i ülikoolides. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid majanduslikult rasked ja need jäid suures osas realiseerimata. Suri 1939. • Sapiri näide kivi langemisest: inglise keeles the stone falls, nootka keeles aga puudub verb kukkuma ja see lause on tegelikult ainult üks sõna, verb, mis võiks tähendada to stone Benjamin Lee Whorf • Whorf (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956)
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 18 Harilik ebatsuuga on üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60%. On männiliste sugukonna kõrgeim ja suurima tüvemahuga liik. Hariliku ebatsuuga suurim tüvediameeter on olnud 5,18 m (USA Washingtoni osariik). Suurim tüvemaht 515 m3. Vanima puu eluiga on ulatunud üle 1400 a. Kõrgeim puu 128 m langetati 1895.a. (Kanada Briti Columbia, Vancouveri saar). Harilik ebatsuuga on USA Oregoni osariigi puu. Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun (sarnane männipuidule), tihedus 510...590 kg/m3. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks.
annaabi.ee 
