Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? (0)

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel?
Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare , kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi.
Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral.
Vabaabielu
Paarikümne aasta jooksul on oluliselt muutunud suhted perekonnas, sest eelistatakse erinevaid kooseluvorme. Vabaabielul on palju plusse ja miinuseid, üheks suureks plussiks on võimalus alati oma abielu registreerida ja muuta seaduslikuks, sest viimane tagaks materiaalse kindlustunde peale kooselu lõppu. Samuti on vabaabielu heaks küljeks ka see, et enne „jah“ sõna ütlemist, saab niiöelda proovida, kas tulevik oleks ka siis helge, sest paari-kolme aastaga õpitakse üksteist kindlasti paremini tundma ja nähakse ära kõik partneri head ja halvad küljed.
Eesti seadustes tunnustatakse vabaabielu vaid väga vähestel juhtudel, kuigi ühiskonnas valitsevad hoiakud tunnustavad nii vabaabielu kui abielu.
Abielul põhineva perekonnainstitutsiooni kõrvale on tekkinud alternatiiv registreerimata kooselu ehk vabaabielu näol. Morgani (2004) järgi nõrgeneb abielu institutsioon siis, kui ühiskonnas levib vabaabielu tunnustamine. Samas muutusi pereloomelises käitumises ei saa vaadelda eraldiseisva protsessina, vaid tegemist on kogu ühiskonda mõjutava laiema teisenemisega. Ühelt poolt perekonnaga toimunud muutused avaldavad mõju ühiskonnale, teisalt ühiskonna üldine transformatsioon mõjutab indiviidide isiklikke pereloomelisi otsuseid. Perekonna sündmuste muutuse dünaamikat ehk antud töös abielu kui institutsiooni nõrgenemist ei saa käsitleda isoleeritult. Pigem on tegemist üldise moderniseerumise tagajärjega. Lisaks üldisele moderniseerumisele on eesti ühiskond läbinud ka üleminekuperioodi ühest majanduslik-poliitilisest süsteemist teise, mistõttu on perekonnaga toimunud arengud mõjutatud mitmetest laiematest ühiskondlikest teguritest ( Kasearu , K, Abielul põhineva perekonna deinstitutsionaliseerumine, URL (viimati kasutatud juuni 2010), http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/5/kairi_kasearu.ht m ).
Vabaabielu üldine aktsepteerimine ühiskonnas on viinud selleni, et Eesti noorema põlvkonna seas on registreerimata kooselu enne abiellumist muutunud pigem normiks. Kutsar ja Tiit leiavad, et registreerimata kooselu alustamine Eestis ei ole seotud teadliku sooviga abielluda. Registreerimata kooselu alustamiseks puuduvad seadustest tulenevad barjäärid ja ka kooselu lõpetamiseks ei ole olulisi barjääre. Noored näevad kooselus sageli siiski pigem eelstaadiumit ja katseaega abiellumiseks ning abielu väärtustamine ja ootus ise kunagi abielluda on suhteliselt kõrge . Tegelikkuses aga puuduvad ühiskonnas tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. Kutsar rõhutab, et nii vaba kooselu kui ka abielu stabiilsus on tänapäeval vähem sõltuv välisest moraalikoodeksist ja rohkem määratletud vastastikuse pühendumise ja individuaalsete väärtustega. Lahku mineku otsust võib edasi lükata ja oluliselt keerulisemaks muuta kooselust sündinud ühine laps (Kasearu, K (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html ).
Registreeritud abielu
Veel mõned aastad tagasi abielluti kindlasti ka muude väliste tegurite mõjul, kaasa arvatud põhjus oli, et saada pangast laenu.
Perekonnaseaduse esimeses peatükis, milleks on abielu sätestab §1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ja õigusliku tähendusega on abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt, samuti on sätestatud, et abielu sõlmitakse avalduse alusel ja abielu sõlmitakse abiellujate vahel isiklikult üheaegselt kohal olles, abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud .
Abielu on riigi poolt registreeritud kooselu vorm. Ajalooliselt on inimeste kooselu registreerimine olnud vajalik, et anda uuest ühendusest selge märk teistele ühiskonna liikmetele , kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas ja fikseerida abielupoolte varalised õigused. Tänapäeval on paljud nende õigustest tagatud juba teiste seadustega ning seetõttu on registreeritud abielu kaotamas ka oma esialgset tähendust. Samas on abiellumise praktiline väärtus asendumas paljude uute ning vähemmateriaalsete motiividega.
Registreeritud abielu eelis vaba-abielu ees on peamiselt selles, et abikaasad ei pruugi hakata korraldama omavahelisi tsiviilõigussuhteid kokkulepetega – abielu on kui õiguslike lahenduste „ pakett “, kus abikaasade eest on teatud tüüpotsustused ära tehtud. Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad. Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel ka koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega. Õigus lapsendada sama last on üksnes registreeritud abikaasadel.
Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud (Abielu, Riigiportaal: (2009) URL (viimati kasutatud juuni 2010) www.eesti.ee/est/perekond/abielu/ ).
Kuidas mõjutab abielu naisi ja lapsi?
1980. aastate lõpust alates on vabaabieludesse järjest rohkem lapsi sündinud. Pöördepunktiks sai 1997. aasta, mil väljaspool abielu ilmale tulnud laste arv ületas seaduslikust abielust sündinud laste oma. Ja need polnud sugugi ainult n-ö prooviabielu viljad. Vabasuhetest sündis ka üle 40% pere teistest ja kolmandatest ning ligi pool neljandatest ja enamatest lastest. Seda käsitlevad peresotsioloogid kindla tõendina, et paljude perede silmis on vabaabielu kestev kooseluvorm.
Ene-Margit Tiit leiab siiski, et inimeste teadvuses pole abielu ja vabaabielu päris võrdsed. Kui rasedaks jäänud naine peab langetama otsuse, kas sünnitada või ei, on naise perekonnaseis selle otsuse juures üks tähtsamaid: seaduslikus abielus naise lapsel on üle 30 korra suurem šanss sündida. Vabaabielus naise lapsel vastavalt üle 10 korra suurem kui vallalise ja üksi elava naise lapsel (Jõesaar, A. [2002]. Vabaabielu seadustesse ei mahu, URL (kasutatud juuni 2010) http://naistemaailm.ee/?id=7259 )
Lahutuse korral tuleks lastele selgeks teha, et nemad ei ole süüdi vanemate muredes ja probleemides. Uuringutega on tõestatud, et vanematelt kanduvad lastele edasi hoiakud abielu suhtes. Vanemate abielu mõjutab laste tulevikku järgmiselt- hariduse, abiellumise ja laste saamise kohapealt ja eluplaanide tegemises.
Ühisvara
Ühisvara on: abielu kestel abikaasade omandatud vara, samuti võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara , mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
Lahusvara on: abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Samuti on lahusvaraks abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed.
Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Nad võivad teha seda kokkuleppel, vaidluse korral jagab ühisvara kohus ühe või mõlema abikaasa nõudel.
Vabaabielus poolte ühisvara ei teki. Vabaabielu korral puudub teisel vabaabikaasal automaatne õigus poolele omandist, ning omandisuhteid tuleb reguleerida vastavate lepingutega. Lahku minnes on vara jagamine tõendamise küsimus: kes mida endale soetas , kes mida ja kellele kinkis , samuti mille eest. Näiteks võib osutuda problemaatiliseks situatsioon, kus laen on võetud küll koos kui ühine kohustus, selle eest on ostetud korter või maja, ent kinnistusraamatus on omanikuna registreeritud vaid üks isik. Hiljem võib vaidluse lahendamine kujuneda väga keerukaks. Kindlasti on soovitav vabaabielus elavate isikute vahel sõlmida kirjalik leping, kuidas käituda varaga lahkumineku korral. Loomulikult võib see tekitada ka mõningaid komplikatsioone, kui heades suhetes inimesed arutlevad võimaliku lahkumineku üle ning sellega justkui näitavad üles umbusaldust oma kaaslase vastu, ent sellises situatsioonis on targem lähtuda tervest mõistusest ning parem karta kui kahetseda ( Elias , H. (2006) Vababielu juriidilised aspektid, URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.pulmad.ee/node/170 ).
Kokkuvõte
Paaride abiellumist mõjutavad elulised aspektid, eelkõige sõltub abiellumist nende vanus, eelnevad abielud ja lahutused ja materiaalne olukord. Kindlasti mõjutab inimeste otsust, kas registreerida abielu või mitte ka õigussuhted, mis valitsevad kahte poolt. Lahkuminek on mõlema eluviisi hingepiinasid tekitav ja muudab eluharjumusi. Kõik inimesed ei ole loodud abielluma, osad inimesed lihtsalt eelistavad „vaba“ elustiili, kus on rohkem võimalusi proovida kooselu erinevate partneritega, sest see tagab neile kindlustunde, et alati saab edasi liikuda . Samas on osade inimeste valik olla vaba kohustustest teise inimese ees ja nii on ka lihtsam konflikte vältida ja samuti on kergem vältida ka pärast lahutusega tekkivaid probleeme, kui ei olda abielus.
Naistele avaldab abielu mõju negatiivselt ja positiivselt, lapsed mõjutavad naiste tööhõivet. Erinevad uuringud on näidanud, et naised eelistavad registreeritud abielu, kuna see tagab neile materiaalse kindlustunde. Kindlasti võib vabaabielu aidata varem lagunenud perekonnal püsima jääda, sest kaasnev kohustuste pagas ei ole takistuseks ja kui mõlemal suhtepoolel on seljataga mitmeid lagunenud abielusid, siis vabaabielu võib jääda püsima. Teiseks jääb osapooltele isiklik vabadus ja koos ollakse vaid paari omavahelisel ja sobival kokkuleppel, nt. suhtega ei kaasne mingeid täiendavaid kohustusi. Paari lahkumineku korral, kui on olemas laps, siis saab üks vanematest ka vallasvanema toetust, samas abielus olles võib juhtuda see, et ühe vanema materiaalne olukord ei võimalda toetada lapse kasvatamist ja see garanteerib ka selle, et jääb ära riigi toetus. Vabaabielus elamine ei ole kindel ja ei pruugi kesta pikaajaliselt, sest võivad tekkida probleemid, millele ei ole seatud kindlaid piire , mida järgida. Oma kaaslast tuleb usaldada kõigis erinevates abielu vormides , sest seadustega ei saa paika panna suhte erinevaid külgi. Noorte jaoks on samas vabaabielu parim lahendus, kuna see ei kohusta millekski ja alati saab lahku minna. Suhte arenedes võib pere suureneda, pere järeltuleva põlve jaoks on parem variant kindlasti registeeritud abielu, kuna lapsed vajavad stabiilsust ja parimat elukeskkonda, mida on vanematel võimalik pakkuda ja samuti on oluline kindlustunde olemasolu. Mõlemat poolt mõjutab abielus ka materiaalne kindlustatus ja selle tagamine ka lahkumineku korral, sest mitte keegi ei taha jääda ilma enne abielu või siis vabaabielu soetatud varast. Kui on kooselu jooksul sündinud ka lapsed, siis peab ka nende tulevikku rahaliselt kindlustama ja selle eest vastutama, viimane kehtib mõlemale vanemale. Kindlasti mõjutab ka vanemate kooselu laste tulevast abielu. Samuti ei ole Eestis eelised registreeritud abielu ja vabaabielu ees, kuna kõik hüvitised on indiviidipõhised.
Kasutatud kirjandus
1. Abielu, Riigiportaal: (2009) URL (viimati kasutatud juuni 2010) www.eesti.ee/est/perekond/abielu/
2. Elias, H. (2006) Vababielu juriidilised aspektid, URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.pulmad.ee/node/170
3. Jõesaar, A. [2002]. Vabaabielu seadustesse ei mahu, URL (kasutatud juuni 2010) http://naistemaailm.ee/?id=7259
4. Kasearu, K, Abielul põhineva perekonna deinstitutsionaliseerumine, URL (viimati kasutatud juuni 2010), http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/5/kairi_kasearu.ht m
5. Kasearu, K (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html
6. Perekonnaseadus, Elektrooniline Riigi Teataja , URL (kasutatud juuni 2010), https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249859