II MAAILMA LÄHIAJALUGU (0)

II MAAILMA LÄHIAJALUGU
SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL
Kolmikliit
1879 . aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.
Entente Cordiale
Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904 . aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis suurriikide jagunemine lõpule. Nüüdsest seisid ühel pool Antat ja teisel Kolmikliit.
ESIMENE MAAILMASÕDA
Sõja põhjused

• Ei usutud sõja võimalikkusesse, ega pingutatud selle ärahoidmise nimel
  
• Saksamaa soovis iga hinna eest Euroopas juhtpositsiooni
  
• Sõdu romantiseeriti
  
• Rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid puudusid
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
  

Maailmasõja käik
Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.
Saksa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist läbi Belgia (välksõda) ja seejärel oma vägede paiskamist Venemaa vastu. See kukkus aga läbi, sest belglased pidasid oodatust palju kauem vastu.
Prantsuse strateegia oli tugevate kindlustuste rajamine Saksa-poolsele piirile.
Inglismaal enda sõjaplaan puudus, oldi vaid valmis toetama prantslasi.
Austria-Ungari valmistus võitlema mitmel rindel: lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Nad arvestasid Saksa toetusega.
Esimesest maailmasõjast kujunes pikk ja kurnav positsioonisõda.
29.septembril 1918 a. alustas Saksamaa rahuläbirääkimisi.
Tagajärjed
* Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks
* Lagunes Austria-Ungari impeerium
* Ulatuslikud muutused kaardil
Uued riigid : Eesti, Läti. Leedu, Poola, Soome, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria . Vt. kaart number .....
Rahvasteliit
Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri . See kavandati kõigi maailma riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning taltsutaks võimalikke agressoreid. Paraku jäid liidust välja mitmed maailma võimsamad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu juba eos ebatõhusaks organisatsiooniks.
Versailles ' süsteem
18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles lepingute allkirjastamiseks. Konverentsi tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping, mis allkirjastati Versailles' peeglisaalis 28. juunil 1919a . Sellega kehtestatavat korda nimetatakse ka Versailles's süsteemiks:
* Saksamaa loovutas Prantsusmaale Elsass -Lotringi piirkonna
* Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele
* Saksamaa kaotas oma kolooniad
* Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge
* Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele
* Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone
* Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks.
DIKTATUURID EUROOPAS
Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias . Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid:

• Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad.
  
• Pettumine Versailles' süsteemis
  
• Pettumine demokraatlikus riigikorralduses
  
• Majanduslikud raskused, mis lubati heastada
  

Itaalia
Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fašistide liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Tema õpetuses oli tähtsaim rahvuse heaolu. 1921.a. valimistel olid fašistid edukad . 1922. määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatia. Mussolinist sai duce .
Saksamaa
Saksamaal kerkis esile NSDAP, mida juhtis Adolf Hitler . Tema arvates tuli tühistada Versailles' rahu ning laiendada sakslaste eluruumi. Rõhutati "aaria rassi" tähtsust. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natside ja kommunistide vahel konflikt, mis tõi natsidele rahva hulgas populaarsuse. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Peagi sai Hitler kogu võimu enda kätte, lavastades kommuniste süüdi ja kasutades seda ettekäändena oma volituste laiendamiseks. Lõpuks kehtestati üheparteisüsteem, peale Hindenburgi surma uut presidenti ei valitud. Hitlerist sai füürer.
Saksamaal algas ka aktiivne juutide tagakiusamine . Hitleri tugisammasteks loodi SS ja Gestapo .
Hitler aga asus taastama Saksamaa sõjalist jõudu ning rikkuma Versailles' rahulepingu tingimusi.
NSVL
1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL -iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin , peale teda Jossif Stalin . Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus , ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus , range totalitaarne diktatuur ning repressioonid . Rajati vangilaagrite võrk GULAG.
TEINE MAAILMASÕDA
Versailles' süsteemi lagunemine
1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu, milles kehtestati Saksa laevastiku piirmäär. Samal, 1935a., astus Saksamaa ka Rahvasteliidust välja, ilmutades sellega kavatsust asuda revideerima Euroopa riikide piire . 1936.a. Viis Hitler oma väed Reini demilitariseeritud tsooni.
Lepituspoliitika
Lääneriikide tegevus, ehk lepituspoliitika, põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Saksamaal "lubati" Versailles' rahu rikkuda, kuna arvati, et siis ta sõda ei alusta. 1938 a. anšlussi küll tauniti, ent ka selle suhtes ei tehtud midagi. Usuti ka, et diktatuure on võimalik üksteise vastu mängida. Esialgu näis, et see poliitika on edukas – 1936a. Sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni -vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu, kommunismivastase katte varjus . Hiljem liitus sellega veel teisigi riike.
Müncheni kokkulepe
Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tš€hhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tšehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse.
Molotovi-Ribbentropi pakt
1939a. Olid kõik trumbid Stalini kätte kogunenud. NSVL-il oli maailma suurim armee . Liidust Staliniga olid huvitatud nii lääneriigid kui ka Saksamaa. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Suurbritannia ja Prantsusmaaga , luues samas salajasi kontakte Hitleriga. 23.augustil 1939a. Sõlmiti maailma üllatuseks Moskvas NSVL-Saksamaa mittekallaletungi- ja kaubandusleping, mis on ajalukku läinud kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lepingu osaks oli ka salajane protokoll , millega jaotati mõjusfäärid Euroopas. NSVLile pidi jääma Soome, Balti riigid, Bessaraabia ja Ida-Poola.
Ei NSVL ega ka Saksamaa ei kavatsenud seda lepingut pidada.
Sõdivad riigid
1.septembril 1939 rikkus Hitler MRP-d ja tungis kallale Poolale. Kaks päeva hiljem kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa, ent tegelik mobilisatsioon võttis aega. Aja jooksul sekkusid sõtta ka teised riigid.
Potsdami konverents
8.mail 1945 Saksamaa kapituleerus. 17.juulist 2. augustini toimus Potsdami konverents, milles osalesid võitjariigid. Seal kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-ile ning saksa elanike sundevakueerimine võitjariikidele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel. Võimu Saksamaal asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon, selle ülesandeks jäi ka sõjakohtu pidamine natsi-Saksamaa juhtide üle.
Sõja tagajärjed

• Teine maailmasõda põhjustas enneolematuid purustusi ja kaotusi. Hukkus väga palju tsiviilisikuid.
  
• Kasvas kommunistliku diktatuuri mõju. Tekkis nn. Teine Maailm, kommunistlik blokk.
  
• Maailm lõhestus, algas külm sõda.
  
• Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid
  
• USAst sai maailma võimsaim riik
  

DEMOKRAATLIKE RIIKIDE ARENG
Sisepoliitilised muutused
a) Suurbritannias:

• konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II
  
• vaheldumisi olid võimul konservatiivid ja leiboristid
  
• impeerium lagunes
  
• Põhja- Iirimaa tekitas tervaid konflikte
  

b) Prantsusmaal:

• 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik – presidentaalne
  
• 1947-ndani valitsuses ka kommunistid
  
• 1958 – V vabariik. Poolpresidentaalne.
  
• Impeerium lagunes
  
• 1968 noorterahutused
  

c) Saksamaa Liitvabariik

• 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik.
  
• Kahekojaline parlament : Bundestag ja Bundesrat
  
• Okupatsioonirežiim lõppes 1951
  
• 1955 liitus NATOga
  

Majanduslikud muutused
a) Suurbritannias

• Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele
  
• 1949 liituti Marshalli plaaniga
  
• 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega
  

b) Prantsusmaal

• 1948 liituti Marshalli plaaniga
  
• 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel
  
• 1960 suur majanduskasv
  

c) Saksa Liitvabariigis

• 1950-1969 suur majanduskasv
  
• Rakendati Marshalli plaan
  
• 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaliige
  

Koloniaalimpeeriumite lagunemine
II maailmasõja järel hakkasid senised impeeriumid lagunema ning kumbki külma sõja osapooltest üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid.
a) Suurbritannia:

• 1947 jäädi ilma Indiast
  
• 1948 Tseilon ja Birma iseseisvusid . Loobuti mandaadist Palestiinale.
  
• Kuni 60ndateni iseseisvusid peaaegu kõik Suurbritannia asumaad , kuid jäid valdavalt Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks.
  

b) Prantsusmaa:

• 1949 koloniaalsõda Indo-Hiinas lõppes prantslaste lüüasaamisega
  
• Alžeeria iseseisvus 1962 vabadusvõitluse järel
  
• 1956 iseseisvusid Tuneesia ja Maroko
  
• Paljud enised kolooniate elanikud asusid ümber Inglismaale
  

Euroopa integratsioon
a) ECSC – Euroopa Söe- ja Teraseühendus – riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1957. Seda ühendust peetakse ka Euroopa Liidu eelkäijaks.
b) EMÜ – Euroopa Majandusühendus – loodi 1957 sõlmitud Rooma kokkuleppe põhjal.

EURATOM – Euroopa Aatomienergiakoondis – Asutati 1958 Rooma kokkuleppe põhjal kui tuumaenergeetika arendamise keskus.
Nende koondiste ministrite nõukogud ühinesid 1967a Euroopa Ühenduste Ministrite Nõukoguks ja komisjonid Euroopa Komisjoniks.
Heaoluühiskonna areng
Arenenudlääneriigid hakkasid heaoluühiskonda jõudma 50ndate teisel poolel. Kasvasid sotsiaalne turvalisus ning hakati rääkima sotsiaalsest õiglusest. Ulatusliku majanduskasvu ja sotsiaaldemokraatliku poliitika tulemusel kasvas lihtinimeste ostujõud. Heaoluühiskondade areng viis massikultuuri tekkeni.
SLV – Saksa majandusime sai võimalikuks tänu väikestele kaitsekulutustele ning kõrgele töökultuurile. Valitsus toetas turumajandust ja eraettevõtteid.
Suurbritannia – Majanduse areng oli aeglasem kui SLV-l, kuna suur ülemereturg ei stimuleerinud arengut. Leibortistide võim aga tõi tervisekindlustussüsteemi ja abi vaestele, riigistati palju tööstusettevõtteid.
Prantsusmaa – 1960-ndail aastail toimus suur majanduskasv.
Demokraatliku ja totalitaarse ühiskonna võrdlus
DEMOKRAATLIK ÜHISKOND
TOTALITAARNE ÜHISKOND
Võimude lahusus
Võimude lahusus ei kehti
Vabad valimised
Võimule saadakse vägivaldselt või määratuna
Mitmeparteisüsteem
Kompartei ainuvõim
Rahva võim
Riigivõim on ühe isiku või grupi käes
Mitu ideoloogiat
Üks ideoloogia
Sõna- ja trükivabadus
Tsensuur
Võim baseerub põhiseadusel
Võimu aluseks diktaatori tahe
Juhikultus puudub
Juhikultus
Esikohal üksikinimene
Esikohal riik
Omaalgatuslike ühingute loomise võimalus
Rahvas ei saa ühinguid luua
Rahvas mõjutab võimulolijad
Rahva tahe ei mõjuta võimulolijaid
KÜLM SÕDA
Võidurelvastumine
Külma sõja üks olulisemaid tunnuseid oli lakkamatu võidurelvastumine. See toimus lääneriikide ja NSVL-i vahel, peamiselt oli sellest haaratud aga USA. Üksteist üritati üle trumbata relvade hulkadega, aga ka töötades välja uusi relvi ning uut tehnikat . See viis võistlemiseni tuumarelvade katsetamises ja täiustamises, kontinentidevaheliste rakettide tootmises.
Trumani doktriin
1947.aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja Trumani doktriini. See seadis USA poliitika eesmärgiks võitluse kommunismi leviku takistamiseks.
Marshalli plaan
Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abipaketi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Abipaketi tingimus oli, et selle vastuvõtnud riigid võitlevad kommunismi vastu, majandust ei riigistata ning kehtib rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle. Stalin keelas NSVL-i mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda. Seda keeldu eiras ainsana Jugoslaavia , kes ka Nõukogude Liiduga teravasse vastasseisu sattus.
Marshalli plaani mõjul kasvas abi vastuvõtnud riikide koguprodukt, see aitas stabiliseerida poliitilist olukorda ning inspireeris Euroopa riike ise hiljem arenguriikidele abi andma.
Külma sõja mõju Euroopa arengule
VÄLJUND
NÄITED
Luuretegevus
KGB vs CIA
Ideoloogiline võitlus ja propaganda
Kommunism vs. demokraatia
Võidurelvastumine
USA-l ülekaal tuumarelvastuses, NSVL-il tavarelvastuses. Üksteise võidu loodi sõjalisi organisatsioone: NATO vs. VLO
Konfliktid
Poola kriisid , Berliini kriis, Praha kevad jne.
Doktriinid
Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin, Eisenhoweri doktriin e tagasitõrjumisdoktriin,
Brežnevi doktriin (VLO lahkumise takistamine)
Võidujooks kosmoses
NSVL- esimene inimene kosmoses,
USA- esimene inimene Kuul
Konkurents
Moskva OM vs. Los Angelese OM
Berliini blokaad ja Berliini müüri rajamine
Esimene külma sõja kriis Euroopas oli Berliini blokaad aastatel 1948-1949. See seisnes selles, et NSVL pani kinni ala, mis viis teistesse okupatsioonitsoonidesse kuuluvatesse Berliini osadesse. Lääneriigid aga transportisid varustust ja toitu lennukitega, ning blokaad kukkus läbi. See lõppes aga Saksamaa lõhestamisega – idaosast sai sotsialistliku korraga Saksa Demokraatlik Vabariik, lääneosast Saksa Liitvabariik.
Aastatel 1949-1961 põgenes Ida-Saksamaalt 2,7 miljonit inimest. See probleem "lahendati" Berliini müüri rajamisega kahe korra vahele. Müür lammutati alles 1989.a. perestroika käigus. Berliini müürist aga sai Euroopa ja ka kogu maailma pooldumise sümbol.
Korea sõda
Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja raames oli Korea sõda aastatel 1950-1953. 1950. tungis sotsialistlik Põhja-Korea Hiina ja NSVL toetusel kallale Lõuna-Koreale. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Korea mõlemast osast sai lõpuks lihtsalt ÜRO – Hiina sõjatanner, kusjuures vastased olid tasavägised. 1953a. tehti vaherahu, kuid rahulepingut pole tänaseni sõlmitud.
Kuuba kriis
1. jaanuaril 1959 võitis Kuubas rahvarevolutsioon, mida juhtis Fidel Castro. Kuubal hakati ehitama sotsialismi. Ettevõtted natsionaliseeriti, aga s.h. ka mitmed USA kapitalistide ettevõtted. USA saatis 1961 Kuuba vastu pagulasüksused, mis aga purustati. Kuuba pöördus abipalvega NSVL poole, kes hakkas 1962 paigutama Kuubale oma keskmaarakette. Selle peale teatas Kennedy , et kui NSVL oma rakette Kuubalt ei korista, USA ründab. NSVL andis Kolmanda maailmasõja puhkemise hirmus järele ning kõrvaldas raketid .
Vietnami sõda
Vietnam jagunes sarnaselt Koreaga: sotsialistlik Põhja-Vietnam ja USA mõjualune Lõuna-Vietnam. Paraku oli ka Lõuna-Vietnam küllaltki ebademokraatlik. 1957 algas seal partisanisõda, mille selja taga seisid nii Põhja-Vietnam, Hiina kui ka Moskva. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA sõtta 1964a. Kardeti, et Moskva mõju alla läheb kogu Ida- Aasia . Sõda aga kujunes väga ulatuslikuks ja veriseks, just USA vägede poolt. Nii maailma kui ka nende oma avalikkus nõudis sõja lõpetamist. Ameeriklased lahkusid, ent sõjategevus kestis. Saigon alistus ning 1976a. Vietnami kaks poolt ühendati range kommunistliku režiimi alla.
Külma sõja lõpp ja desarmeerimine
50-ndate teises pooles hakkasid pinged järele andma seoses glasnostiga NSVL-is. Viimane püüdis suhteid Läänega parandada. 1959. toimus Hruštšovi visiit USA-sse, mis parandas oluliselt kahe suurriigi suhteid.
Maailmas otsustati alusatada desarmeerimist rahvusvaheliste lepingute kaudu. 60-ndatel otsustati piirata tuumakatsetusi ning hiljem ka tuumarelvade levikut (kes sees, kes väljas). 70-ndatel asuti piirama strateegilist relvastust.
1985. a. algas NSVL-is Gorbatšovi võimuletulekuga perestroika. Reagan ja Gorbatšov kirjutasid alla kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingule. Kehtestati vastastikkune kontroll.
1989 eemaldas NSVL oma väed Afghanistanist, USA loobus Tähesõdade programmist, lõhuti Berliini müür, loobuti Brežnevi doktriinist. 1990a. Pariisi tippkohtumisel loeti külm sõda lõppenuks.
Helsingi protsess
70-ndatel alanud pingelanguses hakati ettevalmistama suurt riikidevahelist nõupidamist. Selleks moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõukogu. Esimene etapp viidi läbi Viinis 1973a, kus osalesid riikide välisministrid. Samal aastal kohtusid diplomaadid ja eksperdid . Juuli lõpul 1975 tuli Helsingis kokku tippnõupidamine, mida nimetatakse Helsingi protsessiks. Osalesid kõik Euroopa riigid, v.a. Albaania ja Andorra , osa võtsid väljastpoolt USA ja Kanada . Helsingi lõppakt kandis nimetust "Rahu, Julgeoleku ja Koostöö nimel." See koosnes kolmest osast: Euroopa julgeolek, majandus-, kultuuri-, teadus- ja keskkonnakoostöö, inimõigused. Helsingi protsessi lõpptulemusena moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Nõupidamiste tulemusi peeti lahenduseks II maailmasõja tagajärjel tekkinud probleemidele. Idabloki maad aga ei kavatsenudki kolmanda osa tingimusi täita.
SOTSIALISMILEER
Leeri kujunemine
Moskva toel aidati kommunistid järk-järgult võimule Rumeenias , Bulgaarias, Poolas, Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laienes võim ka Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamis ja Põhja- Koreas . Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid maid rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need maad sotsialismileeri.
Ühendused

• Sotsialistlik sõprusühendus – Termin, millega Moskva eristas ustavaid liitlasi probleemsetest. Sõprusühendusse kuulusid riigid, mis kuulusid VMN-i ja VLO-sse. Ühendusse ei kuulunud Jugoslaavia, Albaania, Hiina.
  
• Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu – Loomise ajendiks oli Marshalli plaan. Eesmärk oli korraldada liikmesmaade plaanipärast majanduslikku ja teaduslikku koostööd.
  
• Varsaavi Lepingu Organisatsioon – Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon , mis loodi vastusena Lääne-Saksamaa võtmisele NATO-sse.
  

Poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu
Sotsialistlikud riigid erinesid oma varasema poliitilise süsteemi ja majandusliku arengutaseme poolest. NSVL hakkas seda ühtlustama. Neile said iseloomulikuks:

• dikatuurirežiimid
  
• tsensuur
  
• propaganda
  
• valimiste võltsimised
  
• kompartei kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle
  
• plaanimajandus
  
• kultuur ideologiseeriti
  
• ühiskonna kõrge sõjaväestatus
  

SOTSIALISMILEERI LAGUNEMINE
Idabloki lagunemise põhjused
Välised põhjused:

• läänemaailma toetus lagunemisele
  
• Brežnevi doktriinist loobumine
  

Sisemised põhjused:

• rahvas oli rahulolematu kehtiva korraga
  
• plaanimajandus oli end ammendanud
  
• tekkisid uued läänemeelsed juhid
  
• idablokk oli muust maailmast maha jäänud
  

Ungari ülestõus
1956-ndal aastal puhkes Ungari pealinnas Budapestis suurem kommunismivastane väljaastumine. See algas üliõpilaste meeleavaldusega, kes nõudsid Ungaris demokraatia kehtestamist. Nendega liitusid Ungari sõjaväelased, kes andsid üliõpilastele relvi. Rahumeelne meeleavaldus kasvas seega relvastatud ülestõusuks. Seda väljaastumist toetas ka Ungari liider Imre Nagy . Ülestõus suruti VLO vägede poolt maha, Imre Nagy lasti maha. Sotsialism jäi Ungaris püsima, ent tehti järeleandmisi. Lubati väikesed eraettevõtted , osaline turumajandus .
Praha kevad
1968a. Toimusid ärevad sündmused Tšehhoslovakkias, mis on ajalukku läinud kui "Praha kevad". Tšehhi liider Alexander Dubćek läbi viima "inimnäolist sotsialismi". Moskva keelas selle ära ning sellest tekkisid rahvarahutused, mille VLO maha surus.
Poola kriisid
Kogu sotsialismi kehtimise ajal oli üks rahutumaid piirkondi Poola. See oli ka üks vaesemaid riike. 50-ndatel, 70-80-ndatel olid seal pidevad rahutused. Populaarsus kogus ametiühing " Solidaarsus " ja esimees Lech Waleśa. Liikumine viis sotsialismi lagunemiseni Poolas.
Brežnevi doktriin
Peale Praha Kevadet teatas NSVL keskvalitsus Moskvas, et tal on õigus ja kohustus maha suruda kõik sotsialismivastased väljaastumised maailmas. Kuna sel ajal oli partei peasekretäriks Leonid Brežnev, nimetataksegi seda seisukohta Brežnevi doktriiniks.
Rahvusvahelised suhted 80-ndatel. Perestroika.
NSVL – USA suhted olid juba Hruštšovi ajal soojenenud. 1985 aastal võimule saanud Mihhail Gorbatšov parandas olukorda veelgi. Tema oli veendunud, et NSVL tuleb koos hoida, ent see vajab "demokratiseerimist", ümberkorraldusi, käsumajanduse päästmist. Reagan aga nägi, et taktika annab tulemusi, Lääs suurendas toetust vastupanuliikumistele Kesk- ja Ida-Euroopas ning survestas NSVLi.
Perestroikaga käis kaasas ka glasnost ehk avalikustamine , mis pidi panema Kremli tahtma tõtt kuulda ja kõnelda. Tsensuuri lõdvendati, massiteabevahendite roll suurenes.
1988a. juunis surus Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsuse kehtestamist. Ometigi keelatud olid poliitilised erakonnad ning kolmandiku kongressi esindajatest määras ikkagi NLKP.
Nõukogude Liidu lagunemine
Brežnevi doktriinist loobumine tugevdas opositsiooniliikumisi. Üksteise järel langes kommunism Poolas, Ungaris, siis Tšehhis, Bulgaarias. 1989 langes Berliini müür, aasta hiljem Saksamaa taasühines.
See andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. Ja tõsi – 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Eesti ja Läti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks. Baltimaade eeskujul aga hakkasid liiduvabariigid üksteise järel endid suveräänseks kuulutama. Moskva kavandas sõjalise operatsiooni liidu kooshoidmiseks iga hinna eest. Maailm reageeris aga nendele veristele sündmustele teravalt – nii Euroopa kui ka Ühendriigid ähvardasid NSVLile abi andmise peatada. Rahulolematus toimunuga puhkes ka Venemaal. Välja astus Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Boriss Jeltsin , kes valiti 1991 Venemaa presidendiks. Ta andis korralduse lõpetada kommunistlike parteide tegevus.
Viimane katse liidu säilitamiseks tehti 19.augustil 1991 sõjaväelise riigipöördekatsega. Erakorraline Komitee pani Gorbatšovi koduaresti, kuulutati välja sõjaseisukord ning kavatseti lämmatada liidu äärealade vabaduspüüdlused. Riigipöörajate vastu aga astuti jõuliselt välja. Jeltsin kuultas RESK-i tegevuse kuritegelikuks, ning teatas, et võim kuulub Vene NSFV-i presidendile , s.o. Jeltsinile endale. Suurim liidumaa Vene Föderatsioon astus Nõukogude Liidust välja.

detsembril 1991 saadeti Nõukogude Liit ametlikult laiali.
Nõukogude Liidu lagunemise põhjused
* plaanimajandus oli end ammendanud
* kerkisid esile uued, rahvameelsed juhid
* NSVL ei suutnud lääneriikidega võistelda ning oli end võidurelvastumisel liialt nõrgestanud
* perestroikapoliitika
* iseseisvusliikumiste teke liiduvabariikides