Euroopa 1900-1990 (2)

Suurriikide liidud 20.sajandi algul

• 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria – Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia – tekib nn kolmikliit
  
• 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria – Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama)
  
• 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud
  
• 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa)
  
• Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis
  

Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed
Põhjused:

• Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa vs Sb, Prantsusmaa
  

(Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ja maad oli võtmas veendumus, et selleks tuleb Prantsusmaa hävitada)
Balkanil põrkusid Venemaa ja Austria – Ungari huvid

• Sõja ohtu alahinnati – suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt
  
• Sõda romantiseeriti – levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav
  
• Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia – valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks
  
• Sõja ajendiks saab Austria – Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914
  

Tagajärjed:

• Inimkaotused ~ 10 miljonit
  
• Kokku varisevad Austria – Ungari, Venemaa, Saksamaa – nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike
  
• Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus
  
• Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema
  
• Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine
  

Muutused Euroopa poliitilisel kaardil

• Väheneb Venemaa territoorium – tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola – endise Venemaa territooriumile
  
• Austria – Ungari laguneb, tekivad: Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Rumeenia
  
• Türgi kaotab valdusi, tekivad: Iraak, Süüria – Liibanon
  
• Saksamaa kaotab valdusi
  

Rahvasteliit
Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA.See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma ülesandeid.
Versailles ` süsteem ja selle lagunemine

• 18. Jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võtsid osa 27 Saksamaa vastu sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud riiki
  
• Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ja keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele
  
• Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping , millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone
  
• 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see
  
• Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austia, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga
  
• Sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid uued pinged , mis viisid II MS-ini
  
• 1922 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles`i süsteemi vastase koostöölepingu – Saksamaa asub taas arendama sõjatööstust, armeed
  
• 1925 toimub Locarno konverents, millest võtab osa ka Saksamaa (võrdse partnerina) – konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versaille `s paika pandud läänepiiri
  
• Saksamaal hakkavad sõja tulemustega rahulolematud kogunema – kogunetakse Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse, üritatakse riigipööret kuid ebaõnnestunult ja Hitler saadetakse vangi
  
• Uus võimalus tekib majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritavad jõuga võimu haarata – natside löögirühmad koguvad populaarsust
  
• 1932 valimistel saab natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm
  
• 1933.aasta algul saab Hitler valitsuse etteotsa ja ta valitakse kantsleriks
  
• 1933.aasta märtsis võetakse hirmutamise ja terroriga vastu seadus, mis annab Hitlerile erakorralised volitused ja millega parlament loobub oma võimust – Hitlerist saab Saksamaa diktaator
  
• 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles` lepingu ning asus looma sõjaväge ja sõjatehnikat, mis senini oli keelatud, samuti astuti välja Rahvasteliidust ja keelduti täitmast Locarno lepingut
  
• 1936 viib Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni
  
• 1936 sõlmivad Jaapan ja Saksamaa komiterni vastase pakti, mis oli suunatud N.Liidu vastu
  
• Hitler asub Euroopat vallutama...
  

Järeleandmispoliitika, Müncheni konverents

• 13. Märts 1938 toimub Anšluss, lääneriigid ei söanda Austria maailmakaardilt kadumise pärast protesteerida
  
• Järgimiseks ohvriks valib Saksamaa Tšehoslovakkia, kellel oli kaitseleping Prantsusmaaga. September 1938 nõuab Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades vastasel korral sõjaga ( ettekäändeks sakslaste tagakiusamine ). Tšehhoslovakkia lükkab nõudmised tagasi, alustab mobilisatsiooni.
  
• 29. September 1938 sõlmitakse Münchenis kokkulepe (Sb peaminister Chamberlaine`i eestvedamisel), millega Tšehhoslovakkiat sunnitakse loobuma Sudeedimaast, kuid ülejäänud osa riigist jääb puutumata (alla kirjutasid: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa)
  
• 23.märts 1939 esitab Hitler Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedasse
  
• 14. Märts 1939 kuulutab Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja järgmisel päeval hõivavad Saksa-ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia
  
• Hitler sihib järgmisena Poolat (Danzigit)
  
• Sellega sain lääneriikide mõõt täis ja Poola iseseisvust lubatakse kaitsta
  

MRP
Hitler oli sattunud keerulisse olukorda – rünnates Poolat vajab ta kindlat seljatagust, mida võib pakkuda N.Liit, eesotsas Staliniga

• 23. August 1939 sõlmitakse Moskvas Saksamaa ja N.Liidu vahel mittekallaletungi leping, milles lubati teineteist 10 aastat mitte rünnata
  
• Lepingu lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks
  

Kuna Stalin tahtis korraldada kommunistliku maailmarevolutsiooni , mis rahutingimustes ei olnud võimalik, vajas ta uut maailmasõda. Teades aga, et kui Hitleril pole kindlat seljatagust ei söanda ta Poolat rünnata. Sellepärast otsustaski N.Liidu juht sõlmida Saksamaaga mittekallaletungi lepingu, millega jagati ära Ida-Euroopa ja kindlustati sõja puhkemine.

• MRP mõjusfäärid:
  

N.Liit – Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, pool Poolat
Saksamaa – Leedu (kuu aega hiljem läks ka N.Liidule), pool Poolat

• Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata
  

Teise maailmasõja sõdivad pooled

• 1.september 1939 ründas Hitler sõda kuulutamata Poolat
  
• 3.september 1939 kuulutavad Sb ja Prantsusmaa Saksamaale sõja
  
• 17.september 1939 tungib Poolale kallale N.Liit
  
• November 1939 ründab N.Liit Soomet
  
• 1940. Aastal võetakse Rumeenialt Bessaraabia (N.Liidu poolt)
  
• 1940. Aprill ründab Saksamaa Taanit ja Norrat
  
• 1940. Mai ründab Saksamaa Hollandit ja Belgiat
  

(22.juuni 1940 Prantsusmaa alistub)

• 1940. Oktoobris alustavab Itaalia rünnakuid Kreeka vastu
  
• 6.aprill 1940 ründab Saksamaa Jugoslaaviat
  
• 20. Mai 1941 ründavad sakslased Kreetat
  
• 1940. September alustab Itaalia Egiptuse vastu sõda
  
• 22. Juuni 1941 ründab Saksamaa N.Liitu
  
• 7.detsmber 1941 ründab Jaapan USA-d
  

Potsdami konverents

• 17. juuli – 2. August 1945 toimub Potsdamis võitjariikide vahel konverents, millega kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa loovutamine NSV Liidule ning Saksamaa elanike sundevakueerimine võitjariikidele antud territooriumitelt
  
• Saksamaa jaotati Sb, USA, NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel neljaks
  
• Kindlaks määrati Saksmaaa reparatsioonide maksmise kord
  
• Konverentsil arutati ka sõda Kaug-Idas ja Stalin lubas viivitamatult Jaapani vastu sõda alustada, kui ta saab selle eest valdusi (Sahhalini saare lõunaosa, Kuriili saared)
  

Teise maailmasõja tagajärjed

• Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ja kahjustusi
  
• Kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest
  
• Liberaalne läänedemokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid pidi läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule
  
• Balti riigid, Kesk– ja Ida Euroopa jäid NSV Liidu mõju alla, tekkin n-ö Teine Maailm
  
• Esialgu Euroopa ja pärast terve maailma lõhenemine, külma sõja algus
  

Külm sõda
NSV Liidu ja Lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Tuli välja, et Stalin tahab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle

• Külm sõda oli NSV Liidu ja lääneriikide ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil
  
• 1946 peab Stalin kõne, milles andis Stalin mõista, et sõjad on paratamatud ja NSV Liit on valmis sõjaliseks konfliktiks läänega
  
• Stalinile olidi sõja vältimiseks ulatuslikke järeleandmisi tegema
  
• 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan
  
• 1948. Juuni algab I Berliini blokaad – Stalini poolne katse vallutada Lääne-Berliin
  
• Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks
  
• Algab võidurelvastumine
  
• USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides
  
• 1949. aprillis luuakse NATO
  
• 1952. Loodi Euroopa söe- ja teraseühendus – majanduslik koostöö organistsioon, millest sai eelkäia EL-e
  
• 1949. Jaanuar loob NSV Liit Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN-i
  
• 1955. Aastal kui NATO liikmeks saab ka Saksamaa seob N.Liit oma satelliit riigid endaga ja moodustab Varssavi Lepingu Organisatsiooni VLO
  
• Hiina kodusõda lõppeb 1.oktoober 1949 kommunistide võiduga
  
• 1949 katsetab NSV Liit edukalt tuumapommi, hakatakse looma kontinentidevahelisi rakette
  
• Külm sõda lõppeb 1991. Aastal NSV Liidu lagunemisega
  

Trumani doktriin
1947. aastal USA presidendi Harry Trumani poolt välja kuulutatud doktriin, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu, selle all peeti silmas kommunistlike võimuhaaramiskatseid
Marshalli plaan
1947. aastal kuulutab USA riigisekretär Georg Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majandusarengle ja vähendada kommunistliku maailmavaate mõju.
1948-1952 andis USA Euroopas 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari eest majanduslikku ja tehnilist abi. See aitas tõsta nende rahvuslikku toodangut neljandiku võrra.
Stalin keelas NSV Liidu mõjusfääris olevatel riikidel USA abi vastu võtta. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia, kes sattus tänu sellele tulisesse vastuollu NSV Liiduga
Kriisid Külma sõja ajal
Berliini blokaad: 1948. Juuni algas Berliini blokaad, mille käigus lõikas N.Liit Lääne-Berliini ära ülejäänud maailmast s.t elektrist, kütusest, toiduainetest, lootes sellega linn põlvili suruda ja endaga liita.
USA suutis aga koos lääneliitlastega Lääne- Berliini õhusilla abil varustada ja 324 päeva pärast pidi N.Liit blokaadi lõpetama – külm sõda oli alanud
Korea sõda: Esimene suurem kokkupõrge külma sõja käigus. 1950 tungis kommunistlik Põhja- Korea (N.Liidu, Hiina toetusel) demokraatlikule lõunale kallale. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea agressoriks kuulutamist ja kuna NSV Liit koosolekuid boikoteeris õnnestus ka see läbi suruda.
ÜRO-d saadab sõjas edu, kuid Hiina vägede sekkudes sunnitakse ÜRO väed taganema ja hiinlaste edasitung pannakse seisma alles 38. Laiuskraadil, rinne püsib siin 2 aastat. 1953 sõlmitakse tänaseni kestev vaherahu
Sõjas kaotas kõige rohkem NSV Liit, kelle autoriteet vähenes nii Aasias kui Euroopas.
Berliini Kriis: NSV Liidus tekkinud segadused ja võimuvõitlus tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda . 1953. Toimub avalik vastuhakk
Juunis alustasid Ida-Berliini ehtustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Lääneriigid ei suuda aga adekvaatselt reageerida, lubades küll sõnalist abi ei ole nad tegelikult valmis sekkuma
Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiiresti maha suruda – välja kuulutati sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid . Meeleavaldajad aeti jõuga laiali, hukkus ligi 1000 inimest.
Kuuba Kriis: Kuubal haarab võimu enda kätte F. Castro , kes maa demokratiseerimise asemel kuulutab välja oma diktaruuri. USA on tegevusest häiritud, suhted halvenevad ja USA ei osta enam Kuuba käest suhkrut, mis võib riigile surmava hoovi anda – kuid NSV Liit lubab suhkru ise ära osta – USA lähedusse tekib N. Liidu satelliit riik.
USA kuulutab Kuubale välja majandusblokaadi. Hruštšov toob Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega raketid , mis võimuks hävitada suurema osa USA-st.
USA saav areofotodelt rakettide olemasolust teada ning J.F. Kennedy kehtestab merele kontrolljoone (22.oktoober 1962), millest ei lasta ühelgi laeval edasi sõita ja nõuab raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab...
Hruštšov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi Kuubat vallutada.
Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam , nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis
1957.a algab partisanisõda (vietkongid)
USA astub sõtta ametlikult 1964 –pommitatakse, aga sisse veel ei tungita. Põhjuseks Indo-Hiinasse minemisks oli hirm, et kui Lõuna-Vietnam langeb, jääb kogu Ida- Aasia Moskva mõju alla. Vietnami sõda on äärmiselt julm ja demoraliseeriv just USA sõdurite jaoks.
1968.a saab võimule Nixon, kes alustab sõjapidamise üle andmist Lõuna-Vietnami vägedele, lootuses, et USA relvade ja nõuannetega suudavad nad vastu panna.
1973. sõlmitakse Pariisis rahuleping, millega pidi sõjategevus lõppema ja USA väed lahkuma .
Kodusõda aga jätkub ja 1975. Langub Saigon ja Lõuna-Vietnamis kehtestatakse kommunistlik režiim. 1976. Ühendatakse kaks Vietnamit.
Kogu Ida-Aasia langeb kommunistliku võimu alla.
Võidurelvastumine ja desarmeerimine
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi võimsaid relvi, millega vastase rünnakut ära hoida.

• Külma sõja algul kuulus tavarelvastuse ülekaal N.Liidule kuid USA oli välja töötanud tuumapommi (1945)
  
• 1949 katsetas ka N.Liit edukalt oma tuumapommi
  
• 1952. Katsetas USA termotuumapommi , järgmine aasta tegi seda ka N.Liit
  
• 1950 hakati tootma kontinentidevahelisi rakette
  
• Nende tootmisega likvideeris N.Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastumises.
  
• Võidurelvastumise kõrvalt pööras lääs kõvasti tähelepanu ka oma kodanike heaolule, N.Liit seda aga ei teinud
  
• 1958 hakkasid üliriigid vahetama mõtteid relvastuse vähendamiseks
  
• 1969 algasid Helsingis läbirääkimised tuumarelvade piiramiseks (sõlmiti selleks 2 lepingut- raketikaitsesüsteemid ja külmutada tuumarelvade arv võrdsel tasemel)
  
• 1973. Algasid Viinis läbirääkimised relvastuse vähendamiseks Kesk-Euroopas, millega N.Liit nõustus ainult selleks, et lääneriike Helsingisse meelitada.
  
• Helsingis lõppaktile allakirjutamise järel loobus aga N.Liit desarmeerimise mõttest ja kõnelused jooksid liiva.
  
• 1985 taasalustati Genfis läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. Nõukogude Liit teatas, et katkestab keskmaarakettide paigutamise oma Euroopaosa territooriumile, kuna NATO viis oma keskmaarakette ka Kesk-Euroopasse
  
• 1987. aasta detsembris sõlmisid USA ja Nõukogude Liit kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta – üks tuumarelva liik likvideeriti täielikult
  

Helsingi protsess
Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku -ja koostöönõupidamine.

• Esmakordselt kutsus VLO lääneriike Euroopa julgeolekuprobleeme autama 1966, kuid siis lükkas lääs pakkumise tagasi
  
• 1973. Juulis algasid Helsingis läbirääkimised, millel oli kolm etappi
  

Esimesel etapil osalesid välisministrid
Teisel etapil, mis algas sama aasta septembris Genfis ja kestis 1975. Aastani, pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid .
(Otsused võeti vastu vaid siis, kui kõik osapooled olid nõus)

• Kolmas etapp toimus taas Helsingis (juuli-august) ja 1.august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamiste lõppdokumendi „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“
  

Osa: Euroopa riikide julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riigipiiride vääramatust

Osa: Pühendatud majandusliku, teaduse, keskkonna ja tehnika alasele koostööle

Osa: Humanitaaralad ja inimõiguste tagamine

• Lõppaktiga pandi algus OSCE –le (Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioonile)
  

Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel

• NSVL tegevus Afganistaanis mõistetakse hukka, olümpiamänge Moskvas boikoteeritakse (1980)
  
• USA president Ronald Reagan kuulutab NSVL ametlikult „ kurjuse impeeriumiks, mis on vaja ajaloo prügikasti visata .
  
• Reagani korraldusel töötatakse välja USA-s uued poliitilised alused, mille alusel peaks toetama võitlus kommunismi vastu kogu maailmas
  
• USA toetab Afganistaani ja Poolat ja avaldab Reaganiga eesotsas NSVL üha tugevamat survet
  
• Gorbatšoviga eesotsas toimub NSVL-s perestroika ja üritatakse parandada suhteid USA-ga
  
• Pärast Gorbatšovi ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigutamine NSV Liidu Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused, millega loodeti USA-lt välja meelitada lubadus loobuda tähtedesõja programmist, edutult
  
• Kokkuvõtteks läks järeleandmistele hoopis Gorbatšov, nõustudes 1987. Detsember alla kirjutama „kokkuleppele kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta“
  
• Gorbatšov tegi veel teisigi järeleandmisi: väed toodi Afganistaanist välja, terrorismi ei rahastatud enam, inimõiguste küsimustes tehti järeleandmisi.
  
• Hõlbustub läbikäimine NSV Liidu ja läänemaailma vahel, Gorbatšov muutub läänes populaarseks, aga kodumaal kaotab mainet.
  

Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine
Sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSV Liitu.

• Kuna palju NSV Liidu koosseisu kuulunud riigid (Eesti, Läti, Leedu) taotlesid iseseisvust, oli Gorbatšov sunnitud NSV Liidu püsimajäämiseks tegema järeleandmisi- pakuti välja uus liiduleping, millega balti riigid aga ei nõustunud
  
• Gorbatšov ähvardab majandussanktsioonidega, edutult
  
• Algavad ettevalmistused NSVL erakorralise olukorra kehtestamiseks
  
• Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisavad sõjaväelased, julgeolekuorganid ja NLKP, kes üritasid sellisel viisil ära hoida NSVL lagunemist
  
• Gorbatšov oli läinud Krimmi puhkama ja RESK (Riiklik erakorralise seisu kommitee) nägi selles võimalust riigipöörde korraldamiseks, eesotsas Janajeviga
  
• 18. August tehti Gorbatšovile ettepanek Erakorraline seisukord välja kuulutada, kuid viimane keeldus ja ta suleti koduaresti
  
• 19. August teatas RESK, et võim riigis on üle võetud ja Janajev asendab nüüdsest „haiget“ Gorbatšovi
  
• Riigipöörajatele hakkas vastu Venemaa president B. Jeltsin
  
• 20. August kuulutas Eesti ennast iseseisvaks ja B.Jeltsin Venemaa presidendina tunnustas riiki koheselt
  
• Moskvas algavad lahingud Venemaa ja RESK`i vägede vahel
  
• 21. Augusti hommikul saabuvad Jeltsinile ustavad väed ja RESK laguneb
  
• Gorbatšov pöördub Moskvasse tagasi, kuid tema võim on muutunud olematuks, riiki juhib nüüdsest Jeltsin
  
• Riigipöördekatse läbikukkumisega kuulutasid ennast iseseisvaks mitmed NSV Liidu osad
  
• 1991. Detsember saadab NSV Liit end laiali ja sellega on külm sõda lõppenud
  

Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil
NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991
Jugoslaavia lagunemine alates 1992 – Sloveenia, Horvaatia , Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia , Montenegro
Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia 1993 - sametlahutus