KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG (0)

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
1946-1990(1991)
Usa ja NSVL +liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus)
KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS?

• USA asus demokraatliku lääne etteotsa
  
• NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega
  
• demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu
  
• 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna
  
• Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi)
  
• 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit " raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.)
  
• 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu
  
• Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike
  
• ( Jugoslaavia ja Moskva vastasseis)
  
• võidurelvastumine (USA ja NSVL)
  
• taheti võimu „3 Maailmas“
  
• Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?!
  

KUJUNEMISE KÄIK

• mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes
  
• Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad
  
• NL kehtestati kommunistlik diktatuur
  
• 1948. Berliini blokaad , kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta)
  

Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud.

• NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
  
• 1948 pandi Tšehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt.
  
• 1949. aprillis loodi NATO , kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.
  

BERLIINI BLOKAAD. SAKSAMAA LÕHENEMINE.

• Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform .
  
• Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.
  
• Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed.
  
• Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel.
  
• Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni.
  
• Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
  
• Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV.
  
• 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
  

Berliini kriis

• 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks.
  
• Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid).
  
• SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad.
  
• NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt.
  
• 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul.
  
• 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks.
  
• Berliini müür jäi püsima kuni 1961-1989.
  

LÄÄNE TSOON
SARNASUSED
NÕUKOGUDE TSOON
1. Taastatakse parteide tegevus
1. Demilitariseerimine,
demokratiserimine,
denatsifitreerimine,
demonteerimine.
1. Võim koondub kommunistliku partei kätte
2. Riikliku omandi vähendamine
2. Liitlaste nõukogu
2. Eraomandi kaotamine
3. Turumajandus
3. Plaanimajandus
4. Kuulutati väkja GERi liitvabariik (SLV)
1949. Oldi nõus, et Lääne-Berliin ei kuulu kellelegi
4. GERi demokraatlik vabariik (mis oli tegelikkuses kommunistlik ja vene võimu all) (SDV)
LÄÄNE TSOON
SARNASUSED
NÕUKOGUDE TSOON
5. Eraldi rahareform
5. Lääne-Berliini blokaad
KÜLMA SÕJA KRIISID

KOHT

AEG

OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad)

PÕHJUSED

SISULISED TULEMUSED
Korea sõda

Korea poolsaar

1950. juuni -1953

Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus)
Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus)

Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias)

Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka „unustatud sõda“. Sõja tulemusena NSVL autoriteet langes.
Tekkisid Põhja-Korea RahvademokraatlikVabariik ja Lõuna-Korea Vabariik.
Suessi kriis
1. Egiptus
2. 29. oktoober. 1956
3. Egiptus vs. FRA ja GBR
4. Nasser tuli Egiptuses võimule, kommunist , kes (riigistas) piirustas Suessi kanali .
5. Kanal jääb Egiptusele + FRA ja GBR mõju kanalile väheneb
(USA ja NSVL paluvad sõja lõpetada, sest mängus on oluline kaubateede kanal)
(IISRAELI toetab USA ja NSVL toetab ARAABIA riike. Tulemusena NSVL ja EGIPTUS tülis)
Ungari ülestõus

1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I. Nagy , kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud.

Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus.

USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud.
Berliini kriis

Berliin

1958-1961

SDemokraatlikV ( NSVL) ja SLiitV (FRA, GBR, USA)

Kumbki pool ei tunnistanud teineteist, NSVL tahtis kogu GERi aga ei saanud oma tahtmist.

Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989.
Kuuba kriis

Kuuba

1962

Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA ( Kennedy )

1959 . F. Castro tuli võimule, Castro kukutakse võimult pommidega (*film). USA sõjalaevad blokeerivad Kuuba, omakorda tuleb NSVL Hruštšov. Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle .

Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel . USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele. NSVL tunnustas USA kontrolljoont- lubas raketibaasid likvideerida- USA ei rünnanud Castro režiimi.
Vietnami sõda

Vietnam

1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975

kommunistlik Vietnami DV (NSVL + HIINA toetus) ja lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik

VDV tahab kogu Vietnami omale, USA sekkub, sest tahab kommunismi peatada.

1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks- kodusõja tulemusena. USA saab väga suurelt lüüa.
( partisan -vietkong- kellega Lõuna-Vietnam ei suutnud „sammu pidada“- USAst sai välisabi Lõunale-Vietnamile. Sõja pidi ära hoidma, sest muidu oleks NL julgust saanud ja ka teisi Aasia riike asunud vallutama. USAs võimule Nixon- sõlmiti Pariisi rahuleping , mille aluseks pidi sõda lõppema ja USA lahkuma , nii läks, kuid kodusüda kestis veel 1975 aastani (USA abita lõunavietnamlased said lüüa)
Praha kevad ja selle lämmatamine

Põhimõttetline tähtsus kuulus Tšehhoslovakkias toimunud sündmustele, mille mõju avaldus kogu sotsialismileeris.

Uueks presidendiks Dubček kuulutas välja nn. inimnäolise sotsialismi rajamise (kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve, paika pidid jääma sotsialismi alustalad, millele küll lisati ntks. väikeettevõtlus )
Brežnevi doktriin- NSVL Praha vabaduste mahasurumine jõuga (tankidega). NSVL näitas oma võimu püsivust ja pettumuse avalduseks oli dissidentluse (teisiti mõtlemise) tugevnemine.
KOLONIAALIMPEERIUMIDE LAGUNEMINE
Aafrikas ja Ladina- Ameerikas

• sõja lõpus vabaliikumine
  
• Jaapan ja GER olid nn. „tegijad“
  
• 1960. Aafrika aasta ( Araabia ja Ghana iseseisvumisest võttis eeskuju veel 17 Aafrika riiki, mis iseseisvusid , kümnendi jooksul iseseisvus kokku 31 riiki) – optimismiga arvati tollal, et noored entusiastlikud rahvad loovad kiiresti vaba ja õitsva Aafrika- 1963- aastal loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (peasekretariaat Etioopias – Addis Abebas)- peamine eesmärk- Aafrika riikide koostööarendamine ja riigipiiride muutumatuse järgimine.
  
• 2. MS lõppedes (1934-1945) elab kolooniates 50% inimestest, 1968. aga 1%.
  
• algab võitlus vabanenud riikide pärast
  
• Kolmas maailm- ei kommunistlik ega demokraatlik, vaid vähema arenenud riigid.
  

Suhted
Argentiinas-diktaator- 1955. kindralite võim vaheldus tsiviilvalitsuse omaga
Kuuba revolutsiooniks

Lõuna-Ameerika elatumine, millest?
Kuuba-suhkur
Kolumbia-kohv
Tšiili-vask
Venetsueela- Nafta

India
1950. blokiväliste maade liikumine (3. maailm)
demokraatia ja sotsialismi (kommunismi) liitmise võte- pigem demokraatia võit
avaliku elu ilmalikustamine
industrialiseerimine (USA ja NSVL abi)
kasti süsteem likvideeriti- kuid mitte täielikult
!!! usuline konflikt ( käigus olid relvad ja esines tapatalgusid)
majanduslikuks eesmärgiks oli saada tööstusriigiks

Indoneesia
suurim islamiusu riik
juhtiv demokraatia- kaasnes tohutu vägivald
(SUHTED-abiprogramm, et USA aitaks majanduslikke huve Lõuna-Ameerika vastu ja demokraatia kehtestamist)
TEINE MAAILM
Riigid, kus võimul kommunistid ja kommunistlikud parteid. (ka „sotsialistlikud riigid“)

RIIGID
NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia , SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia) (13).

ÜHISED TUNNUSED

• Ühe partei võim, kodanikel puudusid demoraatlikud vabadused ja õigused.
  
• Kultuurielu kommunistide võimu all, kontroll riigi üle samuti kommunistidel.
  
• Tohutu võim julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil.
  
• Majanduslik tööstus, kaubandus- valdavalt riigistatud käsumajandus.
  
• Sõjaväestatus suur- suured kulutused riigikaitsele- madal elatustase.
  

ORGANISATSIOONID
VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949)
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, mis asutati vastuseisuks NATOle 1955.aastal)

KRIISID (*üleval pool)

Berliini ülestõus 1953

• majanduslikud põhjused ja rahutused
  
• NSVL surus tankidega maha
  
• meeleavaldajaid uputati pea 1000 inimest merre
  

Ungari ülestõus 1956

• toetasid Poolat-avalik vastuhakk
  
• politsei avab tule-lahingud tänavatel
  
• taheti demokraatlikku ühiskonda
  
• NSVL surus 2500 tankiga maha, + osales 200 000 sõdurit
  
• u 180 000 ungarlast põgenes Austriasse
  

Tšehhoslovakkia (*)

Poola väljaastumised 1980-1981

• POL elu aktiviseeriumine
  
• POL kommunistliku juhtkonna oli kaotamas kontrolli toimuva üle
  
• solisdaarsuse võidukäigu jätk- Jaruzelsk kuulutas solidaarsuse tegevuse lõppenuks
  
• 10 000 ametiühingu aktivisti vangistati
  
• stiihilised streigid, mis suruti jõuga maha
  

PINGELÕDVENDUS

• Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul.
  Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina.
  
• 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga.
  Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
  
• Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada . Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas.
  
• Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis . Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.
  
• OSCE - Julgeoleku-ja koostööorganisatsioon
  

NSVL saavutused ja kaotused

• NSVL sisemine lammutus läänemaailma poolt
  
• repressorid teisitimõtlejate vastu pigem suurenesid
  
• turismi suurenemine
  
• majandusprobleemid
  

1980.aastad. Külma sõja lõpp.
1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailmarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord.
1985.a. tuli  NSV Liidus võimule M. Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a
UUT MOODI MÕTLEMINE
NSVL-Gorbatšov
USA- Ronald Reigan

• antikommunist
  
• muutuste põhjuseks võidurelvastumine
  
• suurim riigivõlg USAs just Reigani ajal
  

• Majanduslik võistlus
  
• USA laenab Kuweidilt ja mõjutab Saudi-Araabiat, et toodaks rohkem, sest siis nafta hind langeb. NLKP müüb naftat, mille hinnalanguse tõttu on müük oluliselt raskem.
  
• Gorbatšov paneb võimule grusiini, kes muutub demokraadist kommunistiks .
  
• Gorbatšov alustab lõpetamist, et NL jääks püsima.
  

Algavad tippkohtumised

Islandil
Gorbatšov tahab kaotada tuumarelvad.
Sõlmitakse SRP1
Üks relvaliik likvideeritakse
1989. lubab Gorbatšov väed välja tuua nii Afganistaainst kui ka Mongooliast.
Läänes lõpetatakse kodusõjad (kokkulepe EE mehe poolt)

Brežnevi doktriin asendub Sinatra doktriiniga
Brežnevi- meil on õigus kaitsta kommunimi
Sinatra- me ei sekku, elagu kuidas tahetakse
Samet revolutsioon - ida euroopa vabanemine .