Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IA rühma metallid-kokkuvõte (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1. I A RÜHMA METALLID
1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus
I A rühma metallideks on liitium , naatrium , kaalium , rubiidium , tseesium ja frantsium . I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende
metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla
lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised . Leelismetallid on kõige
metalsemad elemendid.
Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1
ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja
oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron , siis seetõttu
nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub,
seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja
keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise
tagajärjel muutuvad leelismetallide aatomid positiivseteks ioonideks. Iooni tekkel muutub
väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva
väärisgaasi konfiguratsioon.
Leelismetallide ja nende ühendite mõjul on võimalik muuta põleti leegi värvust järgmiselt:
Li - punane, Na ­ kollane, K ­ kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine.
Li Na K Rb Cs Liitiumi , naatriumi, kaaliumi , rubiidiumi, tseesiumi leekreaktsioonid (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 )
Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10
Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest.
Leegi värvuse muutumine on seletatav asjaoluga, et kuumutamisel ühendid lenduvad ja nende aatomid
ergastuvad. Ergastumise tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Selle
ülemineku momendil nad kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust.
1.2 Leelismetallide leidumine looduses
Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga
paljude ühendite koosseisus . Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline
radioaktivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito - ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid
Koostanud : Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
1 on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid ), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid.
Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal
kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et

Vasakule Paremale
IA rühma metallid-kokkuvõte #1 IA rühma metallid-kokkuvõte #2 IA rühma metallid-kokkuvõte #3 IA rühma metallid-kokkuvõte #4 IA rühma metallid-kokkuvõte #5 IA rühma metallid-kokkuvõte #6 IA rühma metallid-kokkuvõte #7 IA rühma metallid-kokkuvõte #8 IA rühma metallid-kokkuvõte #9 IA rühma metallid-kokkuvõte #10 IA rühma metallid-kokkuvõte #11 IA rühma metallid-kokkuvõte #12 IA rühma metallid-kokkuvõte #13 IA rühma metallid-kokkuvõte #14 IA rühma metallid-kokkuvõte #15 IA rühma metallid-kokkuvõte #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timotimo Õppematerjali autor
Keemia, palju pilte!

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pdf

Väävel

koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel. Väävel lihtainena ja allotroopia

Keemia
thumbnail
1
doc

I A RÜHMA METALLID

metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omadused: keemiliselt väga aktiivsed, sest nad

Keemia
thumbnail
16
pdf

Fosfor

FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest

Keemia
thumbnail
3
doc

I A rühma metallid

KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks

Keemia
thumbnail
3
docx

Leelised

Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit ­ naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. Leelismetallide füüsikalised omadused Leelismetallid on lihtainena kõige tüüpilisemad metallid. Leelismetallide elementide aatomitel on 1 2 6 väline (s ) ja eelviimaste elektronkihtide (s p ) konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel (v.a. Li) ühesugune. Sel põhjusel on nende elementide ja ka lihtainete omadused ligikaudselt ühesugused. Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on

Keemia
thumbnail
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

2C2H2 + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Õhus põleb etüün eteenist veelgi heledama ja tahmavama leegiga, kuna ta sisaldab eteenist veelgi rohkem süsinikku. 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Liitumisreaktsionide käigus tekivad alküünidest vastavad alkeenid ja nendest omakorda vastavad alkaanid. a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alküünide hüdrogeenimine toimuvad katalüsaatorite manulusel, milleks võivad olla nii plaatina metallid kui ka nikkel. b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Alates propüünist liituvad halogeeniaatomid selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem süsinik- süsinik sidemeid. c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alküüni liitumine vesinikhalogeenidega toimub Markovnikoni reegli kohaselt. d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine)

Keemia
thumbnail
3
doc

LEELISMETALLID. NAATRIUM

LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na ­ 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2

Keemia
thumbnail
3
doc

Leelismetallid

LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus  Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1.  Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na – 1e-  Na+).  Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased.  Väike elektronegatiivsus.  Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4).  Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt…).  Kõige levinumad on naatrium ja kaalium.  Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2

Orgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (6)

Nukuke93 profiilipilt
Nukuke93: Tõesti väga põhjalik ja kasulik materjal! :)
19:28 10-03-2009
Thatsright profiilipilt
Thatsright: Leidsin kõik mis vaja, väga super!
14:48 20-04-2011
Sisalikkk profiilipilt
Sisalikkk: Väga hea ja põhjalik materjal
08:16 21-11-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun