I A rühma metallid (0)

KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid
1)Selgita mõisteid:
* Leelismetall - I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise.
*Aktiivne metall - leelis - ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone
*Leekreaktsioon- reaktsioon , mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal.
*Leelis- tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca’st metallide hüdroksiidid
* Seebikivi - naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest
on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine.
* Antiseptiline omadus- baktereid ja mikroobe hävitavad omadused
*Must püssirohi- õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks
*Füsioloogiline lahus- 0,9 %-line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada
* Osteoporoos - luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas
*Ateroskleroos- veresoonte lupjumine,
2) Leelismetallide üldiseloomustus, miks annavad mõned metallid leekreaktsioone ja millised on tuntumate metallide leekreaktsioonide värvused.
Leekreaktsioonid:
*Li - punane
*Na - kollane
*K - kahvatulilla
*Rb - punakaslilla
*Cs - sinine
- piisab juba 10(astmel -10)g suurusest kogusest, et reaktsioon saaks toimuda - väga tundlik.
- kuumutamisel ühendid lenduvad ja aatomid ergastuvad. Selle tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Üleminekumomendil ühendid kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust.
3) Leelismetallide leidumine looduses, nende füüsikalised omadused, nende aktiivsuse võrdlus.
Lihtainena neid oma suure aktiivsuse tõttu looduses ei leidu. Küll aga esineb neid paljudes ühendites. Leelismetallide aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla.
Füüsikalised suurused:
- lihtsainena kõige tavalisemad.
- eelviimaste elektronkihtide konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel on ühesugune (v.a Li).
- metalse läikega; enamus on hõbevalged, tseesium on kuldkollane.
- madalamate sulamis- ja keemistemperatuuridega.
- pehmed , seega noaga suhteliset kergelt lõigatavad.
- kerged, head soojus - ja eletrijuhid.
4) Leelismetallide hoidmine ja ohutusnõuded leelismetallide käsitlemisel.
* Leelismetalle peab säilitama kas klaasampullis või ka suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all, vältimaks kokkupuudet õhu või veega.
* Tuleb olla äärmiselt ettevaalik ja kasutada kummikindaid, kaitseprille jms, sest nahale sattudes tekitavad sügavaid söövitushaavu.
* Kui leelismetall pintsettidega õli seest välja võetakse, siis õlitilkade eemaldamiseks kuivatatakse teda filterpaberil (enne katsete sooritamist).
* Metalli süttimisel ei tohi seda veega kustutada! Tuleb takistada õhuhapniku juurdepääs liiva peale viskamise või mõne muu alternatiivse moodusega.
* Kui katse käigus on jäänud osa metalli kasutamata, ei tohi seda ära visata , vaid tagasi anumasse panna.
5) Ohutusnõuded leelistega töötamisel.
Tuleb kasutada kaitseprille, kummikindaid ja muid kaitsevahendeid.
6) Leelismetallide kasutusalad.
.Kasutusalad.
* Lihtainetena kasutatakse harva. Kõige rohkem kasutatakse arvatavasti vaba metalset naatriumit auru kujul tänavavalgustuslampides (kollane valgus).
* Naatriumit kasutatakse ka katalüsaatorina (katalüsaator - aine, mis muudab reaktsiooni kiirust.) nt. tehiskautšuki tootmisel. (kautšuk - materjal, millest toodetakse vihmamantleid ja vettpidavaid jalatseid)
*Liitiumit on hakatud üha laialdasemalt kasutama akudes ja patareides - liitiumpatareides - mida leidub mobiiltelefonides, sülearvutites jm elektroonikaseadmetes.
* Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate, plastiliste sulamite hulka, mida rakendatakse näiteks lennukiehituses.
* Kaaliumi , rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel. (Fotoelektroonilistes seadmetes.)
7) Leelismetallide tuntumad ühendid (nende valemid, keemilised ja rahvapärased (kui on) nimetused, leidumine looduses, omadused, kasutusalad):
Na2O2 - naatriumperoksiid
Rahvapärane nimetus: pleegiti tekstiilitööstuses.
* kollakasvalge, tahke aine
* reageerib hästi CO2'ga, ühe saadusena eraldub O
* kasutatakse õhu ümbertöötamisseadmetes (CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks)
KO2 - kaaliumhüperoskiid/ kaaliumsuperoksiid
* kollakasoranž kristalne aine
* tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus
* tugev oksüdeerija
* kasutatakse õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides.
NaOH - naatriumhüdroksiid
Rahvapärane nimetus: sööbenaatrium/seebikivi
* valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke, kristalne ja väga sööbivate omadustega aine.
* kasutatakse toorainena keemiatööstuses; vedelkütuste töötlemisel ja seepide valmistamisel.
KOH - kaaliumhüdroksiid
Rahvapärane nimetus: sööbekaalium (vananenud)
* valge, kristalne, hügroskoopne(rõskuv, niiskuv), vees hästi lahustuv tahke aine.
* tehakse samuti seepi, kuid nn. "rohelist" ja tavatingimustes vedelat.
* leiab rakendust elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning gaaside (nt. NH3, N2O) kuivatamisel.
NaCl - naatriumkloriid
Rahvapärane nimetus: keedusool .
* valge, iooniliste sidemetega kristalne aine.
* vees hästi lahustuv.,
Na2CO3 - naatriumkarbonaat
Rahvapärane nimetus: sooda / pesusooda.
*valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline
NaHCO3 - naatriumvesinikkarbonaat
Rahvapärane nimetus: söögisooda.
* valge, vees hästi lahustuv tahke aine
* kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent)
* on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline.
Na2So4 - naatriumsulfaat
Rahvapärane nimetus: glaubrisool
* värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine.
* kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina.,
NaNo3 - naatriumnitraat
KNO3 - kaaliumnitraat
Rahvapärane nimetus: Tšiili ja India salpeeter .
* valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained.
* kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks.
K2CO3 - kaaliumkarbonaat
Rahvapärane nimetus: potas .
* valge, vees hästi lahustuv kristalne aine.
* sisaldub puutuhas
* kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides.
KMnO4 - kaaliumpermanganaat
* mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites ( metanool , atsetoon jms)
* kasutatakse kloori asemel veepuhastusjaamades; lahusena gaaside puhastamisel; kangaste pleegitamisel; antiseptikuna meditsiinis; fotograafias; keemiatööstuses.
KCLO3 - kaaliumkloraat
Rahvapärane nimetus: Berthollet ' sool
* valge värvusega, vees hästi lahustuv, kristalne aine.
* kasutatakse sõjanduses, pürotehnikas, tuletikkudes.
8) Naatriumi ja kaaliumi biotoimed (leidumine organismis, ülesanded, vaegusest ja üleküllusest tingitud tundemärgid-haigused ja tuntumad toiduallikad).
Kaalium :
a) ülesanded: mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste tasakaalu, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist, osalevad lihasmassi suurendamises.
b) vaegus : soodustab agressiivset käitumist, skisofreeniat, alkoholismi ja vaimuhaiguseid.
c) liig: peensooles tekivad haavandid , närvisüsteemi ja lihaste töö häirub, võib põhjustada südame seiskumist.
d) toiduallikad: peaaegu kõik toiduained.
Naatrium:
a) ülesanded: * naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes * organismi veerežiimi hoidmisel, mõjutades südametegevust ja vererõhku * osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös * stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. * hoiavad hapete-aluste tasakaalu * reguleerivad rakkude veesisaldust.
b) vaegus: kehakaalu langus, isutus , oksendamine, gaasi kuhjumine soolestikus , lihaskrambid, reumaatilised nähud.
c) liig: koormad neerusid, tekib veepuudus organismis, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi, ateroskleroosi, ajuinsulti ja tekitab turseid.
d) toiduallikad: soolaliha, soolakala, konservid, juustud , vorstid, valmistooted, friikartulid, kartlikrõpsud.