I A RÜHMA METALLID (1)

I A RÜHMA METALLID:
nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised . Leelismetallid on kõige
metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus . Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed . Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus - ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omadused: keemiliselt väga aktiivsed, sest nad reageerivad juba tavatingimustes väga kergelt ja energiliselt paljude lihtainete ja ühenditega. Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla.
Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis . Leekide värvused: Li - punane, Na – kollane, K- kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine.
NAATRIUM. Lisaks lampidele kasutatakse naatriumit ka katalüsaatorina. Na2O2 – naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses.reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks.
2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2
Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi:
Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2
Naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes , organismi veereziimi hoidmisel mõjutades südametegevust ja vererõhku, osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist.
LIITIUM: kasutatakse akudes ja minipatareides ehk nn liitiumpatareides, mis leidub mobiiltelefonides, sülearvutites ja teistes elektroonikaseadmetes. Li kuulub mitmete kergete, mehhaaniliselt tugevate ja plastiliste sulamite koostisesse, mida rakendatakse lennukiehituses
RUBIIDIUM : leiab rakendust rubiidiumauruna eriotstarbeliste valgustite valmistamisel. kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites , fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites,
päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes
KAALIUM: Metalset kaaliumi kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes. KO2 – kaaliumhüperoksiid on kollakasoranži värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus
K + O2 = KO2
Ta on tugev oksüdeerija . reageerivad hästi süsinikdioksiidiga.kasutatakse kaaliumhüperoksiidi õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga . 2KO2 + Na2O2 + 2CO2 = Na2CO3 + K2CO3 + 2O2
2KO2 + 2H2O = 2KOH + H2O2 + O2
Kaaliumioonid mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja
süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos
naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste
tasakaalu, stabiliseeri
TSEESIUM: kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes
Leelismetallide hüdroksiidid on kõik tugevad alused, kusjuures nende aluselised omadused tugevnevad liikudes rühmas ülevalt alla. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli.
Li2O +CO2 = Li2CO3 ; 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O
*NaOH – naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi. Ta on valge värvusega vees hästi lahustuv,tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel.
*KOH – kaaliumhüdroksiidi vananenud nimetus on sööbekaalium. Ta on valge, kristalne, väga hügroskoopne vees hästi lahustuv tahke aine. väga sööbiv, mis söövitab isegi klaasi. Teda kasutatakse samuti seepide valmistamisel, kuid kaaliumhüdroksiidi kasutamisel saadakse nn roheline seep , mis on tavatingimustel vedelas olekus. Lisaks leiab ta rakendust veel elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning mõnede gaaside kuivatamisel.
Leelismetallide soolad .
*NaCl – naatriumkloriid on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all.
*Na2CO3 – naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium - ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks.
*NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena.
*Na2SO4 – naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks. värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina.
*NaNO3 – naatriumnitraati ja KNO3 – kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tšiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati
hapniku.
*K2CO3 – kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides.
*KMnO4 – kaaliumpermanganaat
Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka
orgaanilistes lahustites ( metanool , atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt.