Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fosfor (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja)
(Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG )
Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud
element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200
fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu
näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega,
sisaldab 5 - 35% P2O5) jt.
Apatiit Fosforiit
(Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg )
Koostanud : Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured
(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse
Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud
käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis
sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti
hetkel ei kaevandata.
(Pildiallikas: http://www.ut.ee/BGGM//maavara/fosforiit.html )
Fosfor on tähtis bioelement , kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat
andvasse ATP ( adenosiintrifosfaat ) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja
hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja
viljumist.
Avastamine
Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi,
elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Tarkade kivi abil loodeti
väheväärtuslikest metallidest saada väärismetalle näiteks kulda. Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat ja pliid , sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega.
Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et
tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669 . aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning
sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning
kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta
avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab . Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest,
nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas
ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma.
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 Ainuüksi selle nähtuse demonstreerimisega
teenis Brand hulga raha ja sai hinnalisi kingitusi
Vasakule Paremale
Fosfor #1 Fosfor #2 Fosfor #3 Fosfor #4 Fosfor #5 Fosfor #6 Fosfor #7 Fosfor #8 Fosfor #9 Fosfor #10 Fosfor #11 Fosfor #12 Fosfor #13 Fosfor #14 Fosfor #15 Fosfor #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timotimo Õppematerjali autor
hea kokkuvõte!Palju pilte!

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Keemia - FOSFOR

FOSFOR ­ P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes

Keemia
thumbnail
4
doc

FOSFOR referaat

fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva

Keemia
thumbnail
14
doc

Keemia referaat fosforist

Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ...................................................

Keemia
thumbnail
2
docx

Ettekanne fosforist

Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Füüsikalisi omadusi valge vahataoline aine, vees tumepunane tahke aine, ei ei lahustu, lahustub hästi lahustu vees ega orgaanilistes mõnedes orgaanilistes ainetes lahustites

Keemia
thumbnail
12
odp

Forfor

Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on tä ie st i vär vuse tud, lä bipa ist va d ja mur ra vad hä st i va lgusk iiri. Va lguse käe s lä he va d nad k iire st i kolla sek se k s ja kaota kaotavad vad lä bipa ist vuse . Se e epä pä ra st on fosfor

Keemia
thumbnail
18
pptx

LÄMMASTIK JA FOSFOR

LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on ­III(nt NH3) ja (nt HNO3

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
22
pdf

FOSFOR

11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 Must fosfor .........................................................................................................................................................

Elementide keemia
thumbnail
15
ppt

Fosfor

Fosfor-P (kr.k. phosphoros ­ valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena ­ fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR

Keemia




Meedia

Kommentaarid (4)

trintsu123 profiilipilt
trintsu123: suht normaalne :P
19:50 01-12-2009
marguska profiilipilt
Margit Midro: Põhjalik töö
22:38 05-12-2009
karinaS profiilipilt
karinaS: täitsa hea
22:51 13-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun