LEELISMETALLID. NAATRIUM (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

LEELISMETALLID . NAATRIUM
1. Üldiseloomustus

Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1.
Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na – 1e-  Na+).
Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased.
Väike elektronegatiivsus .
Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4).
Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt…).
Kõige levinumad on naatrium ja kaalium .
Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse.

2. Leelismetallid lihtainena

Kerged, pehmed , plastilised, madala sulamistemperatuuriga .
Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all).
Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O  NaOH + H2).
Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid ( Na2O2 ) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2).
Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus):

3. Tähtsamaid ühendeid

Leelismetallide oksiidid – tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O  2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).
Leelismetallide hüdroksiidid – vees hästi lahustuvad tugevad leelised . Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed).
NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus):

Leelismetallide soolad – enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda).
Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina.
NaHCO3 (söögisooda) – kasut. toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas).
NaCl (keedusool) – väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3 ). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC.
Kaaliumsoolad – leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena.

IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM
1. Üldiseloomustus

Väliskihi elektronvalem ns2.
Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg – 2e-  Mg2+).
Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid.
Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid , sulfaadid jt…).

2. IIA rühma elemendid lihtainena

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

FreddyTints Õppematerjali autor

leelis leelismetallid kaltsium hüdroksiidi naatrium soolad oksiidid lahustuvad

Sarnased õppematerjalid

doc

Leelismetallid

LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus  Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1.  Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na – 1e-  Na+).  Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased.  Väike elektronegatiivsus.  Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4).  Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt…).  Kõige levinumad on naatrium ja kaalium.  Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena  Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga.

Orgaaniline keemia

doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall,

Keemia

doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need

Keemia

docx

Leelis- ja Leelismuldmetallid

Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena

Anorgaaniline keemia

docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

väheaktiivne Au- pehme metall, tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Rahandus, ehted 9. Leelismetali oksiidid on valged tahked ained, millel on tugeval aluselised omadused. Reageerivad väga aktiivselt veega. Siirdemetallide hüdroksiidid on erineva värvusega, vees praktiliselt lahustumatud tahked ained. Neid on võimalik saada kautselt. Nõrkade aluseliste omadustega. Mõned on amfoteersed, kkumutades moodustavad oksiidid. Leelis hüdroksiidid on tugevad alused, valged kristalsed ained. Lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks Leelis soolad on kõrge sulamist, kõvad, kuid haprad, valged ja tugevad elektrolüüdid. Vees hästilahustuvad Siirdemetallide oksiidid on vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, erineva värvusega. Nõrgalt aluselised omadused, reageerivad hapetega. 10. Aine on aluseline kui on nõrk hape, reageerib veega.

Metallid

doc

Metallilised elemendid lihtainetena

Igas perioodis on kõige suurema aatomraadiusega leelismetalli aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH. B rühmades selline seaduspära paraku ei kehti, ei saa ju väita, et kuld on aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Keemia

doc

Konspekt.

*puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört CaOH+vesi+liiv = hea sideaine. Kustuta lubi kas põllumajanduses , vähendatakse muldade hapelisust Viljapuutüvede valgendamisel. *soolad Leelis ja leelismuld metallide

Keemia

doc

Keemia, põhiliselt leelised

Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi

Keemia

Rohkem sarnaseid