Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused
Leelised ehk I A rühma metallid Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elektron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka.
metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise
omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada *Osteoporoos luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas *Ateroskleroos veresoonte lupjumine, 2) Leelismetallide üldiseloomustus, miks annavad mõned metallid leekreaktsioone ja millised on tuntumate metallide leekreaktsioonide värvused. Leekreaktsioonid: *Li punane *Na kollane *K kahvatulilla *Rb punakaslilla *Cs sinine piisab juba 10(astmel 10)g suurusest kogusest, et reaktsioon saaks toimuda väga tundlik. kuumutamisel ühendid lenduvad ja aatomid ergastuvad. Selle tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse
Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need
Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omadused: keemiliselt väga aktiivsed, sest nad reageerivad juba tavatingimustes väga kergelt ja energiliselt paljude lihtainete ja ühenditega. Leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis. Leekide värvused: Li - punane, Na kollane, K- kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. NAATRIUM. Lisaks lampidele kasutatakse naatriumit ka katalüsaatorina
LEELISED JA LEELISMULDMETALLID Leelismetallid on IA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns1-s-metallid. Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)...
· Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus):
1A Rühma metallide omadused : Hõbe värvus, Kerged, Pehmed, Head soojus-ja elektrijuhid, hoitakse õlis või petrooliumis. leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja naatriumi ja kaaliumi hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all. leelismetallide leidumine looduses : Ühenditenam(Nacl,Kcl). Leelismetalle hoitakse õlis või petrooleumis, sest nad on aktiivsed metallid. Süttimisel ei tohi kustuda veega, vaid tuleb takistada hapniku juurdepääs. Leelismetallide Leekreaktsioonid : Li roosa leek, Na kollane leek, K Lilla leek. Na on vajalik soolhappe moodustamiseks maomahlas, osaleb soola ja vee ainevahetuses. K on vajalik südametegevuseks, laiandab veresooni ja alandab vererõhku. Aeroon on alumiiniumi ja Liitiumi sulam, on kerge, tugev ja korrosioonikindel. Kasutatakse lennuki ja autotööstuses. LibBr Meditsiinis, LiCl pürotehnikas, Li2CO3 Meditsiinis, NaCl Toiduainete tööstus, tänavate soolamine,...
Kordamine üleminekueksamiks: Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad,
· Peamiselt teadusuuringud · Tseesiumit tarvitatakse fotoelementide silikaatsetes mineraalides ja vaakumitehnikas. · Gaasiline tseesium leiab kasutamist ka niinimetatud " keraamilistes elektrilampides ". · Tseesiumisooli kasutatakse meditsiinis mõnede haavandite ravimisel. · Radioaktiivset tseesiumi kasutatakse laialt tööstuses. Füüsikalised omadused: Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall, mille tihedus on1,904g/cm3. Tseesiumi sulamistemperatuur 28,4° C on leelismetallide seas üks madalamaid. Tseesiumit võib isegi sulatada peopesal. Metallile on iseloomulik hea soojus-ja elektrijuhtivus. Keemilised omadused: 1)Reaktsioonid tseesiumiga toimuvad reeglina väga aktiivselt, nii süttib see kohe kokkupuutel hapnikuga ning moodustab, nagu ka kaalium ja rubiidium, hüperoksiidi: Cs+O2 => CsO2 2)Tseesium reageerib ka veega väga aktiivselt, moodustades tseesiumhüdroksiidi. See reaktsioon toimub isegi jääga -116 °C juures: 2Cs+H2O =>2CsOH+H2
21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28. Kas leelismetallide võime loovutada elektrone rühmas ülevalt alla kasvab? 29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31. Kas Kaaliumi reageerimine veega on tormiline reaktsioon? 32. Kas hapete alustega reageerivad leelismetallid veel aktiivsemalt kui veega? 33. Kas IIA rühma metalle nimetatakse leelismuldmetallideks? 34
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku,
Hüdroksiidid · Tugevad alused leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. · Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad
vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. BAARIUM: Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks RAADIUM:radioaktiivne metal. Looduses ei leidu vabalt. Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal valmistatakse luminestsentslampe ja luminofoore, tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. *MgO magneesiumoksiid Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend
Tseesium Anni Petron Lagedi Kool 9. klass 2017/2018 Tseesium ... § on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55 § asub perioodilisustabeli esimeses rühmas § kuulub leelismetallide hulka § on hõbevalge § on madala sulamistemp. (28,5) (1) Leidumine looduses ja avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne
kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises. Klaasitööstuses Biotoime Kasutatakse vaimuhaiguste ravis. Leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose. Liühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke.
Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
Rauaühendid Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand ...................................................................................................................... Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + ...
· Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus. 2. IIA rühma metallid: Veega reageerivad aktiivsemalt ka IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Veest tõrjutakse välja vesinik ja moodustub vastav hüdroksiid. Reaktsioon kulg on vähem aktiivsem kui leelismetallidel, sest väliskihi elektronid on tugevamani tuumaga seotud. Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on
nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt väiksem kui 3s orbitaal. *p-orbitaalid on hantlikujulised. *Ühel elektronkihil võib olla kuni 10 d-elektroni. *Järjenr. perioodilisustabelis näitab prootonitearvu tuumas. *Tuumale kõige lähemal asuvad kõige aeglasemalt liikuvad elektronid. *Ühel orbitaalil saab olla kaks elektroni siis , kui nende pöörlemissuunad on erinevad.
Reageerimine nõrgemate hapetega 2CH3COOH + CaCO3->(CH3COO)2Ca+ H20 + CO Esindajad · Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) o Terava lõhnaga o Mürgine o Kasutatakse keemiatööstuses · Etaanhape ehk äädikahape CH3COOH o Iseäraliku lõhnaga o Tekib etanooli oksudeerimisel o Kasutatakse toiduainete tööstuses o Külmub +16 kraadi juures ("jäääädikahape" · Rasvhapped - võib olla küllastumata ja küllastunud. o Leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi o Toodetakse taimeõlidest ja loomsest rasva jääkidest o Kasutatakse kosmeetikatööstuses · Etaanihape ehk oblikhape (HOOCCOOH) o Kuulub dihapete hulka o Mürgine o Leidub spinatis, hapuoblikas, (aga mitte ohtlikes kogustes) o Liiga palju oblikhappe rikast toitu vähendab kehas olevat kaltsiumikogust. · Bensoehape o Lihtsaim aromaatne hape o Valge kristalne aine o Kasutatakse keemiatööstuses
C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid CaCO3 = CaO + CO2 Hüdroksiid = Metallioksiid + vesi Cu(OH)2 = CuO + H2O (va leelismetallide hüdroksiidid) HÜDROKSIIDID NaOH naatriumhüdroksiid 1.Metall (aktiivne)+ vesi = hüdroksiid + vesinik Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2. Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid Na2O + H2O = 2NaOH 3.Sool + leelis = hüdroksiid + sool
· Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Second level · Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Third level Mittemetallide puhul peab reaktsiooni toimumiseks temperatuur väga suur
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-1). Hüdroksiide jaotatakse:1) veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised- aktiivsete I alarühma ehk leelismetallide ja II alarühma Kaltsiumist allapool asuvate elementide ehk leelismuldmetallide hüdroksiid. 2)vees mittelahustuvad hüdroksiidid(nõrgad alused)- enamuse metallide hüdroksiidid. Hüdroksiidid ehk alused on ained, mis reageerivad hapetega, andes soola ja vee. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja
Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks. NO2: punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, mürgine, o.-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine).
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga · hea elektri- ja soojusjuhtivusega Keemilised omadused · Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu neid looduses lihtainena (ehedana), vaid ainult ühendite koostises. Näiteks NaCl kivisool. · Õhus oksüdeeruvad kiiresti, metalli hõbedane pind tuhmub ja seepärast hoitakse neid õli- või petrooleumikihi all. · Reageerivad veega
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin
Henry Cavendish (10. oktoober 1731 24. veebruar 1810) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas); kergesti süttiv ja väga hea redutseerija. reageerimisel hapnikuga moodustab vee. Kui vesinik seguneb õhuga, moodustab see plahvatusliku segu, mis süttib kasvõi ühest sädemest. klaasivalmistamisel Lähteaine ammoniaagi, vesinikkloriidi ja metanooli tootmisel kütuseelementidena(Kütuseelemendid toodavad elektrit, kasutades ve...
hapnikku 4 KO2 +2 CO2 =2 K2CO3 + 3O2 Leelismetallid paiknevad pingerea alguses ja seega tõrjuvad nad vesiniku välja moodustades leelise. Hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tahked ained ja kõik tugevad alused. Selles reaktsioonis ilmneb leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 reaktsioon CuSO4 + 2Na = Cu + Na2SO4 pole võimalik vähemalt mitte vees
Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. Kondenseeritud faasides ei esine H+-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide või aatomitega. Ka vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on poole suurem kui leelismetallidel ning palju suurem elektronegatiivsus. Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu
(alkoholaadist), R (metallorgaanilisest ühendist R-Met) ja H (komplekshüdriidist nt LiAlH4). Näide EETRITE SAAMINE 1. tööstuses alkoholide dehüdratisatsioonil, kus SN2 reaktsioonil moodustub eeter 2 R-OH R-O-R + H2O (kõrgel temperatuuril) 2. süntees Willamsoni meetodil (nukleofiilne asendus) Alkoholaadid (alkoholide soolad e. alkoksiidid) reageerivad alküülhaliididega, andes SN2 reaktsioonil eetreid. Alkoholaate saadakse tugevate aluste (NaH jt) ja leelismetallide kaasabil. Willamsoni sünteesi kasutatakse suhkrute metüleerimiseks. Eetrite sünteesil aluste toimel tuleb arvestada konkureeriva E2 elimineerimisega. R-ONa + R'-X R-O-R' + NaX 3. Epoksiidide (oksiraanide ) saamine a) alkeenide reaktsioonil perhapetega (elektrofiilne liitumine) Perhappena kasutatakse tihti m-Cl-perbensoehapet. R2C=CR2 + R-OH R2CH-C(-O-R)-R2 (antud reaktsioon on alkoholiga liitumine) Antud reaktsioon on perbensoehappega.
Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide,leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri : Kullaga Plaatinaga Joodiga Lämmastikuga Väärisgaasidega Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab
elusorganismides. Väävel Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. See on kollane, rabe, elektrit ja soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab
pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.) , massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 Väävel on mittemetall ( Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone ) Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbe da, vase ja hõbedaga . Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on : · Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium 1 Väävel Mineraalina
leelismetallidest. II A rühma metallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Nendest väiksema keemilise aktiivusega on berüllium ja magneesium. Oluliselt keemiliselt aktiivsemad on leelismuldmetallid. Õhu käes need oksüdeerivad kiiresti, mistõttu tuleb neid hoida nagu ka leelismetalle oksüdeerumise vältimiseks inertses keskkonnas või õli ja petrooleumi sees. Ohtlikkuse tõttu peab leelismuldmetallidega töötamisel järgima samuti kõiki analoogseid ohutusnõudeid, mis leelismetallide puhulgi. 1) Reageerimine hapnikuga 1 Õhus kattub metallipind õhukese oksiidikihiga, mis annab neile mati välimuse. Berülliumi jamagneesiumi okiidikiht on tihe ja püsiv, mis kaitseb neid edasise oksüdeerumise eest. Sel põhjusel saab neid metalle hoida ka vabalt. Ent leelismuldmetallide oksiidikiht on kohev ja see ei kaitse neid edasise oksüdeerumise eest.
Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metall on (vastus andke keemilise elemendi tähisena või eestikeelse metalli nimetusena):: Vastus: Volfram Tagasiside Õige vastus on: W Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Au, Ag, Pd, Pt kuuluvad: Vali üks või enam: 1. leelismuldmetallide hulka 2. leelismetallide hulka 3. raskmetallide hulka 4. väärismetallide hulka Tagasiside Õige vastus on: väärismetallide hulka, raskmetallide hulka Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige suurema kõvadusega metall on (vastus andke keemilise elemendi tähisena või eestikeelse metalli nimetusena): Vastus: Cr Tagasiside Õige vastus on: cr Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Pole mürgine. Veiniäädikas. Etaanhapet kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas sisaldab 3-6% etaanhapet. Rasvhapped kitsamas tähenduses on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinuku aatomi. Võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhapete (laiemas tähenduses) leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest, kokku mitu miljonit tonni aastas. Kosmeetikatööstuses, kangaste pehmendajana, plastide lisandina, korrosiooniinhibaatorina jne. Dihapped on looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes.
Tekib C mittetäieleikul põlemisel. Väga hea redutseerija (metallide saamisel). · Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid.
kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami. Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida lämmastikhappega, sest kuld on lämmastikhappes lahustumatu. Kulla kasutus. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega kulla peamiseks funktsiooniks on ehete valmistamine. Kuid umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas
Kasut. kui analüüsitav lahus sisaldab anioone, mis muidu moodustaksid sademe katiooniga, EDTA ülehulk väldib sadenemise; Tiitrimismeetodid *Kaudne tiitrimine analüüsitavale lahusele lisatakse Mg või ZnEDTA kompleksi lahust. Kui analüüsitav ioon moodustab EDTAga püsivama kompleksi, toimub vahetusreaktsioon MgY2 + M2+ = MY2 + Mg2+ Vabanenud Zn või Mg tiitritakse EDTA lahusega. Meetodi kasutamine *Katioonide määramine Kõik metallid peale leelismetallide,3valentsed pH 1 juures kus 2valentsed ei moodusta stabiilseid komplekse *Vee kareduse määramine *Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3na. *EDTAga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET00.
reaktsioonide triviaalnimetused Lubja kustutamine: CaO + H2O = Ca(OH)2 Lubjamördi kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Kipsi põletamine: CaSO4 * 2H2O = CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O Lubjakivi lahustumine CO2 -rikkas vees: CaCO3 + H2O + CO2 = Ca(HCO3)2 Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O Kareda vee keetmine: Ca(HCO3)2 = CaCO3 + H2O + CO2 Lubjakivi põletamine: CaCO3 =CaO + CO2 Katlakivi lahustumine happe toimel: CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 4. Leelismetallide saamine: Soolade või leeliste elektrolüüs elektrolüüs NaCl = 2Na + Cl2 5. Leelismuldmetallide saamine: Sulatatud kloriidi elektrolüüs elektrolüüs CaCl2 = Ca + Ca2
Valguse käes või katalüsaatorite toimel laguneb: 2H2O22H2O+O2. Tugev oksüdeerija nii happelises kui aluselises kk-s 2KI+H2O2I2+2KOH võib esineda ka redutseerijana. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast.Keemilise aktiivsuse (kõige reakts võimelisemad) tõttu esinevad looduses ainult ühenditena. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad Na- ja K-ühendid, teiste leelismetallide ühendid on palju haruldasemad. Tähtsamaks esinemiskujuks looduses on halogeniidid (kloriid, sulfaat, silikaat, fosfaat). L-metalle saadakse vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil (tugevad redutseerijad) 2NaCl 2Na+Cl2 või 4KOH4K+2H2+2O2
Väävel Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. See on kollane, rabe, elektrit ja soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas
mitteionogeensed, seega selle mõju keskkonnale on ka väiksem. Samas reageerivad kaks viimast veega paremini seega on nende kasutamine effektiivsem. 5.Detergentide ülesanded Pindaktiivsed ained kangutavad pinnalt lahti mustuseosakesi. Detergendi süsivesinikahela pikenedes paraneb ka selle pindaktiivsus. Mõjusamad on sellised ained , mille molekulis on 12 kuni 18 süsiniku aatomit. Pikemate süsinikahelate korral lahustuvus väheneb. 6.Mis on seep? Seebid on kõrgemate rasvhapete leelismetallide soolad. Tööstuses kasutatakse toorainena seepide valmistamisel loomseid rasvu, puuvillaseemne-, palmi-, kookosõli, hüdrogeenitud rasvu. Nende keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega moodustub ühtlane seebimass, mis sisaldab glütseriini, rasvhapete soolasid ja liigset leelist. Velemina näeb see välja järgmisel kujul: CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH CH-OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH-OH + 3CH3(CH2)16COONa CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH 7
8 Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks: · Ühendit moodustavata aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null · Iooni muudstavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga · Keemilises ühedis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I) · Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriid NaH (-I) · Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I · Mg, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on II · Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, aruvtatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunu muutuste lühike ja ülevaatlik väljend.
K = 1,207 * 23,5 * 0,69 * 103 / 2560 * 1,33 = 5,75 mg% Järeldus: Porgandis sisaldub põhiliselt -karoteen. 1.3 Lipiidide reaktsioonid Palun järeldust korrigeerida! M.K. 14.05. Töö teoreetilised alused: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina vees ei lahustu (tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest), lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Rakumembraani koostises, energeetiline varuaine, kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Rasvapleki proov Töö käik: Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit (atsetoon), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2. Akroleiinproov:
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
Laevas on üks suur mahuti CO2 gaasiga. Mahuti ja sellega seonduvad seadmed paiknevad laeva kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis. Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid. CO2 tulekustutid on praktiliselt kõigi ainete väikeste põlemiskollete ning kuni 380 V pinge elektriseadmete kustutamiseks. Pulberkustutid on leelismuld- ja leelismetallide, naftasaaduste, lahustite, tahkete ainete ning kuni 380 V pingega elektriseadmete kustutamiseks. Elutarbesüsteemid Elutarbesüsteemide otstarve on meeskonnale ja reisijatele nõutavate töö- ja elutingimuste loomine. Elutarbesüsteemide hulka kuuluvad veevarustus-, äravoolu-, reo- ja heitvee- ja piigatisüsteemid, aga samuti kütte-, ventilatsiooni- ning õhu konditsioneerimise süsteemid koos nende juurde kuuluvate seadmete, mahutite ja muude süsteemielementidega.
Keskkonnaks peab olema elektrolüüdi lahus. 5) Metalli iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, metallis esinevatest lisanditest jne. 6) Korrosioonikindlate sulamite kasutamine; metalli välispinna isoleerimine väliskeskkonna mõjutustest mittemetalsete kaitsekatetega (õli, lakk, polümeerkelme); metalli välispinna katmine korrosioonikindlama metallikihiga; korrosiooniinhibiitorite kasutamine. Leelismetallid 1) Leelismetallide asukoht Mendelejevi tabelis ja loetelu. 2) Leelismetallide tõestamine. 3) Leelismetallide füüsikalised omadused. 4) Leelismetallide säilitamine ja põhjus. 5) Leelismetallide keemilised omadused. 1) Leelismetallid on Mendelejevi tabelis 1 A rühma elemendid. Need on Li, Na, K, Rb, Cs ja Fr. 2) Leelismetalli leegis kuumutades muudab leek värvi vastavalt leelismetallile. 3) Leelismetallid on kerged, pehmed ja suhteliselt madala sulamistemperatuuriga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
