Leelismetallid (0)

METALLID PRAKTIKAS



LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus  Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1.  Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad 
katioonideks (Na – 1e-  Na+).  Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased.  Väike elektronegatiivsus.  Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4).  Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena 
jt…).  Kõige levinumad on naatrium ja kaalium.  Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena  Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga.  Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all).  Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O  NaOH
+ H2).  Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), 
naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi 
(KO2).  Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole 
tasakaalus):                     3. Tähtsamaid ühendeid  Leelismetallide oksiidid – tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. 
Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O  2NaOH). Naatriumperoksiidi 
reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).  Leelismetallide hüdroksiidid – vees hästi lahustuvad tugevad leelised. 
Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed).  NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole 
tasakaalus):                       Leelismetallide soolad – enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi 
lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on 
neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola 
vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda).   Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina.


 NaHCO3 (söögisooda) – kasut. toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas).  NaCl (keedusool) – väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses.  
Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, 
NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele 
puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC.  Kaaliumsoolad – leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus  Väliskihi elektronvalem ns2.  Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+
(Mg – 2e-  Mg2+).  Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid.  Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA 
rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt…). 2. IIA rühma elemendid lihtainena  Kõvemad, vähem aktiivsemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui IA rühm.   Ca ja Mg kuuluvad aktiivsete metallide hulka kuid mitte nii aktiivsed kui IA 
rühma metallid. Ca reageerib aktiivselt veega. Mg külma veega ei reageeri.  Kaltsiumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole 
tasakaalus):                           3. Tähtsamaid ühendeid  Ca ja Mg oksiidid (CaO, MgO)– valged tahked ained. Aluseliste omadustega. 
CaO – kustutamata lubi reageerib veega, moodustades kaltsiumhüdroksiidi -  
Ca(OH)2 mida nimetatakse kustutatud lubjaks.   Kaltsiumoksiidi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole 
tasakaalus):                             IIA rühma elementide hüdroksiidid – valged tahked ained, vees vähem-
lahustuvad kui IA rühma metallide hüdroksiidid (leelised).  Ca(OH)2 – üsna tugev alus. Vees vähelahustuv. Kui lisada vett tekib lubjapiim, 
mida filtreerides või setitades saame lubjavee. Ca(OH)2 kasutatakse koos vee ja 
liivaga lubimördi (sideaine müüride ladumisel ja krohvimisel) koostises. 
Ca(OH)2 kasut. ka põllumajanduses mulla happelisuse vähendamiseks.     Ca2+ ioonide tõestamine – lahusest juhitakse läbi CO2  lahus muutub 
häguseks (tekib CaCO3 valge sade). Tähendab lahuses on Ca2+ ioone.  Ca ja Mg soolad – ioonilise sidemega ained. Lahustuvad vees vähem kui IA 
rühma metallide soolad.


 Kaltsiumsulfaat – tavaliselt CaSO4  2H2O – kips. Kasut. ehituses, meditsiinis.  Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) – väga levinud, on mitmeid esinemisvorme – 
marmor, lubjakivi (paekivi), kriit.   Dolomiit – CaCO3  MgCO3. Leidub Saaremaal.  Ca3(PO4)2 – luude põhiline koostisosa.   Ca ja Mg on elusorganismides väga tähtsal kohal. Mg - taimedes (klorofüll). 4. Veekaredus  Vee karedus on tingitud Ca ja Mg sooladest. Karbonaadid – mööduv karedus, 
saab vähendada vee keetmisega (tekib katlakivi). Kloriidid ja sulfaadid – jääv 
karedus, saab vähendada kasutades ioniite.  Pehme vesi – vesi, mis ei sisalda Ca ja Mg sooli. Väga puhast ja pehmet vett 
saame vee destilleerimisel. Küllalt pehme on ka vihma-, jõe- ja järvevesi.