mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7. Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna soojatakistus Rse= 0,04 Piirete üksikute kihtide soojataksitused R= R1= R2=
Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on tselluvilla niiskustase sügis- ja talveperioodil madalam. See omadus alandab hallituse tekke ohtu sügisel ja kondenseerumise ohtu talvel. Kuna tselluvillaga piire sisaldab rohkem niiskust, on kevadine väljakuivamise aeg selle puhul pikem kui mineraalvilladel. Väga oluliselt mõjutab piirde niiskusrezhiimi ka tuuletõkkeplaadi omadused. Tuuletõkkeplaadi puhul on tähtsad tema niiskusjuhtivus, soojatakistus ja mõnevõrra ka niiskusmahtuvus. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus mõjutab piiret kahest aspektist. Esiteks vähendab see oluliselt külmasildade mõju. Teiseks tõstab suurem soojatakistus tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust ja suurendades piirde kuivamispotentsiaali. Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada.
Puuriitkonstruktsiooniga seinad võivad olla ise kandvad (kui kasutatakse üleslaotud nurki või lainelist seina) või võivad olla laotud ka püst- ja rõhttalade vahele, mis tugevdavad konstruktsiooni ja sobivad näiteks maavärinapiirkondades kasutamiseks. Kandva puuriitseina puhul lubab puidu ja mördi survetaluvus katusetarindid otse seinaga siduda. Erinevate mördisegude ja isolatsioonimaterjalide puhul on erinev seina üldine R- väärtus ehk soojatakistus ja samuti omasoojusmass ehk sooja/külma salvestamisvõime. Betooni liigitus Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · raske üle 2600 kg/m3 · normaalne e harilik, ka tavabetoon 2100....2600 kg/m 3 · kerge 8002100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute
Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on tselluvilla niiskustase sügis- ja talveperioodil madalam. See omadus alandab hallituse tekke ohtu sügisel ja kondenseerumise ohtu talvel. Kuna tselluvillaga piire sisaldab rohkem niiskust, on kevadine väljakuivamise aeg selle puhul pikem kui mineraalvilladel. Väga oluliselt mõjutab piirde niiskusrezhiimi ka tuuletõkkeplaadi omadused. Tuuletõkkeplaadi puhul on tähtsad tema niiskusjuhtivus, soojatakistus ja mõnevõrra ka niiskusmahtuvus. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus mõjutab piiret kahest aspektist. Esiteks vähendab see oluliselt külmasildade mõju. Teiseks tõstab suurem soojatakistus tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust ja suurendades piirde kuivamispotentsiaali. Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses,
0° 𝐶 𝛽 − 𝑡𝑒𝑔𝑢𝑟, 𝑚𝑖𝑙𝑙𝑒 𝑣ää𝑟𝑡𝑢𝑠 𝑜𝑛 0,0025 𝑡 − 𝑚𝑎𝑡𝑒𝑟𝑗𝑎𝑙𝑖 𝑡𝑒𝑚𝑝𝑒𝑟𝑎𝑡𝑢𝑢𝑟 KUUMSIN 7 MATERJALIKIHTIDE SOOJATAKISTUSED Materjalikihi soojatakistus Soojaerijuhtivus Materjal Mahukaal kg/m3 W/(mK) Soojatakistus Kih paksus cm m2K/W Betoonid: 2400 2,10 15 0,07
2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus) Rv = 0,04 m²K/W (välispinna soojatakistus) n = 0,10 W/mK (poorbetooni soojaerijuhtivus, tihedusklass 400 kg/m³) AEROC EcoTerm 375 välisseina soojatakistus R = 0,13 + 0,375/0,10 + 0,04 = 3,92 m²K/W Soojajuhtivus U = 1/R = 1/3,92 = 0,255 W/m²K Vastavalt EPN 11.1 järgi peaks välisseina soojajuhtivus U 0,28 W/m²K. Seega ei vaja AEROC EcoTerm 375 välissein enam täiendavat lisasoojustust. Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on U-arvust tähtsam näitaja hoopis õhutihedus
Komposiitarmatuuri (Rockbar) toodab Venemaal tegutsev ettevõte Galen. Nende toode tuli turule 2012, mistõttu ei ole jõudnud veel laialdaselt levida. Eestis on tootel ainuke edasimüüja OÜ Fiiberplast, kes on Euroopas teine edasimüüja, esimene on Inglismaal tegutsev ettevõte MagmaTech Ltd[2]. 1.1 Omadused ja tehnilised näitajad Kuna komposiitarmatuur on valmistatud basaltkiust, on tal hea korrosiooni kindlus, madal tihedus, hea soojatakistus, suur tugevus ja vastupidavus(Tabel 1)[3,4]. Tabel 1 Komposiitarmatuuri omadused[1] Tõmbetugevus MPa 1200 Soojusjuhtivus W/(mC) <0,46 Tihedus g/cm3 2 Elastsusmoodul GPa 50 Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik
5. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret saab pesta mõne puhastus- vahendiga ja survepesuriga. Garanteritud edu vahemik jääb punktide 3-5 vahele. Edu tagab punkt nr. 4. 20.4. Lahenduse energiatõhusus Ülesanne: Järjest kallineva küttehinna ja rangemate nõuetega energiakasutusele, tuleb energia säästmiseks leida võimalikult optimaalne lahendus. Lisasoojustamine on üks võimalustest. Lisasoojustatud tarindi soojatakistus peab olema võimalikult suur. Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab konstruktsiooni helipidavus olema vähemalt 45 dB
soojavoolu takistaja kui lahtine. Piirde välispinna juures toimib sundtsirkulatsioon, mille mtekitab tuul. Arvutustes kasutatakse keskmisi tuulekiirusi. Soojavoolu korral läbi piirde võib tekkida külmasild. See tekib kohtades, kus soojustus on nõrgenenud ja soojakaod suurenevad 101. Kuidas toimub piirde soojatakistuse arvutus? Soojavoolu arvutus läbi piirde: Piirde omadus on takistada soojavoolu ja piirde soojapidavust iseloomustatakse nn soojatakistusega. Piirde soojatakistus Rt näitab aega tundides, mis kulub 1,16W sooja voolamiseks läbi seina 1 m2, kui õhutemperatuuride vahe on 1oC(K). d m 2o C Soojatakistus arvutatakse valemiga: R = W d -materjalikihi paksus [m] -materjali sooja-erijuhtivus Piirde soojatakistus: on kihtide soojatakistuste summa: m 2o C Rt = R si + R1 + R2 + ..
Puistevillad omavad kõiki Eesti ehitusturul nõutavaid sertifikaate. Puistevilla eelised: · Soodne hind · Ainult klaaskiud ei mingeid sideaineid · Vuugivahede ja liitekohtade täielik puudumine. · Parim viis raskesti ligipääsetavate pindade soojustamiseks · Paigaldamise kiirus ja lihtsus · Puistevilla paigaldamine on kiire ja efektiivne · Parim viis suurte ja sopiliste horisontaalpindade soojustamiseks · Hea soojatakistus · Puistevill on mittepõlev · Omadused säilivad muutusteta pikka aega · Ei paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele. · Ei mädane ega põhjusta korrosiooni · Vastupidav kahjurite suhtes 5 Termokanep ehk kanepivill Ülikvaliteetne soojustusmaterjal Loodustootena ei sisalda Termokanep keskkonda kahjustavaid lisaaineid. Tervise ohtu
Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist
Mullpolüuretaan tood kinniste ja lahtiste booridega, jäik ja pehme, põleb kiiresti, aurupidavus hea, stabiilsus kõrge. Mullpolüstüreen peab vastu veele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholile ja loomsetele rasvadele, ei kannata eetrit, CL org-le, tärpentiini, bensooli. Võib värvida vaid vesiemuls värviga, on krohvitav, põlev (mürgine must suits). Jaguneb * paisutatud * ekstruuder Soojaisol isel näitajad Soojajuhtivus (hulk W läbi ühikpaksusega seinapinna), Soojatakistus (pöördväärtus eelmisele), Mahumass (kg/m3), Soojapeegeldavus Hüdroisolatsioonimaterjalid *Rullmaterjalid - kartong või papp alusel kaet erinevate materjalidega; - klaaskiud. Metallkangast alus fooliumisool, met sool klaaskangaga kaet bituumen polüester klaaskangas. * Kiled * Mastiks (vedel pol, millele lisatud täiteid) eristatakse bituumen, kautsuk, jne. Külm- ja kuummastiksid
026. s.t. 26 korda suurem. 11). Välispiirde opt soojapidavus? Ühekihilise välispiirde soojapidavus võrdub sise ja välispinna ning materjali soojapidavuse summaga. Mitmekihilise piirde puhul tuleb üksikute kihtide soojapidavused summerida. Vastavalt normidele ei tohi välispiirde soojapidavus R 0 olla väiksem kui nõutav soojapidavus R0RT. Kõik väärtused saab võtta normidest või käsiraamatutest. +joonis, kus y-telg on piirde maksumus eek/m³ ja x-telg on piirde soojatakistus Rt. Kahe telje keskelt läheb sirge- ehit.maksumus. ROPT. on nende kahe ristumispunkt. 12). Kasvohoone efekt. Klaasi läbipaistvuse spekter. Kasvohoone efekt ei lase kosmosest tulnud IP kiirgust enam uuesti kosmosesse. Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam klaasi ei läbista
õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral 1500 mm²/m2. · tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) · nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast · ventileerimata õhkvahe väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on takistus suurem ja soojusülekanne väiksem. 41
õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m². Tugevalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe alumises osas olevate avade suuruseks: vertikaalse õhkvahe korral ≥ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral ≤ 1500 mm²/m2. • tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna soojatakistus (Rse = Rsi) • nõrgalt ventileeritud õhkvahe soojatakistuseks võetakse pool ventileerimata õhkvahe soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool soojustakistuse summast • ventileerimata õhkvahe – väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on takistus suurem ja soojusülekanne väiksem. 41
veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu. Hügroskoopsete materjalide tasakaalu niiskuse saavutamise aeg on pikem – see tähendab, et materjal märgub aeglasemalt, mis aitab tal üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi, kuid 93 analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Puitkarkasspiirete materjalivalik Tuuletõkkeplaadi puhul on olulised tema niiskusjuhtivus ja soojatakistus: Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini vä välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vä vähendab see oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist
Külmakindlus Mark F75 F50 F50 F50 F50 F75 F75 F75 Veeimavus % 8 8 8 8 8 8 8 8 Kapillaarveeimavu g/m2xs 3 3 3 3 3 3 3 3 s Veeauru 5/15 5/15 5/15 5/15 5/15 5/15 5/15 5/15 difusioonitegur Õhumüra isol. db 49 45/48 47/52 49/56 51/58 48 49 49 indeks Soojatakistus, R m2xK/ 0,05 0,19 0,21 0,24 0,26 0,05 0,05 0,05 W Ekvivalentne W/mx 1,3 1,19 1,19 1,19 1,19 1,3 1,3 1,3 soojuserijuhtivus K Tulepüsivus minut REI 60 REI REI REI REI EI 60 EI 60 EI 60 45/60 60/18 120/2 120/24 0 40 0 5
kui to erinevus seina pindadel on 1oK (konstruktsiooni soojusläbivusel konst. paksus). Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus. ·Soojamahtuvus omadus salvestada sooja. Erisoojus soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra. ·Tulekindlus omadus püsida sulamata kõrgel to. Liigitatakse: tulekindlad (tos>1580o: tavalised tulekindlad <1770o, kõrge tulekindlusega 1770o-2000o, ülitulekindlad >2000o), raskelt sulavad (tos=1350...1580o), kergelt sulavad (tos<1350o).
k = 0,5 v < 0,24 m/s k = 0,6 v = 0,24...0,6 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: ts= 18 ºC tk= 30 ºC k= 0,45 m/s top= k * ts + (1 k) * tk top= 0,6 * 18 + (1 - 0,6) * 30 = 22,8 ºC Vastus: Operatiivne temperatuur on 22,8 ºC 2 ÜLESANNE 2 ÜLESANNE 2 Väärtus Ühik Metabolism 1,5 met Riietuse soojatakistus 0,5 clo 3 ÜLESANNE 3 ÜLESANNE 3 Väärtus Ühik CO2 sisaldus tunni alguses 550 ppm Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h
Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 3 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret
Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel
Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimas ja luua inimestele kaitseks väliskeskkonna eest Ehitiste energiatõhusust mõjutavad hoonepiirete soojajuhtivus, õhupidavus, sisekliima, hoone kompaktsus, ruumide paigutus, orientatsioon, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarve, kasutatav soojaenergia tüüp Soojapidavus ehk soojatakistus sõltub eelkõige kasutatavatest materjalidest ja nende paksusest, lisaks veel külmasildade olemasolust R = d / m2*K/W Tarind ehk konstruktsioon - hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piiretarindireks - materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid - vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: vertikaalsed ja horisontaalsed Vundamendid
Järelkõla kestus T on aeg, mille vältel helienergia tase langeb. Järelkõla kestus sõltub ruumi kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine.
Soojaerijuhtivus on sooja hulk dzaulides mis läbib 1m paksuse uuritava materjalikihi 1m2 pinnaga ühes sekundis (J/s=W), kui temperatuuride erinevus seina pindadel on 1oK. Tähis , ühik W/moK Konstruktsiooni soojusläbivust (thermal transmittance) iseloomustab soojushulk Q [W (J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1m2 kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk, tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14
suitsugaaside temperatuuri langemisel (s. o. mahu vähenemisel) nende tõustes korstna otsa poole. . Sissevoolu- ja muud suuremad avad korstna seintes nõuavad erilist raamistust ja konstruktsiooni. Väiksemaid avasid (kuni laiusega 50 cm) erikonstruktsiooniga ei ääristata. Korstna ristlõige on domineerivalt ringikujuline, kuid esineb ka polügonaalseid kontuure. 11.2 Korstna arvutused Korstna koormusteks on tema omakaal, tuulekoormus ja temperatuurikoormus. Temperatuurikoormus Kogu seina soojatakistus on kus s - soojajuhtivus korstna sisepinnal ( kui suitsugaaside temperatuur on 30... 100º C; 101...300º C ja rohkem kui 300º C, siis võib võtta v vastavalt 28, 33, 50); v - soojajuhtivus korstna välispinnal, mis oleneb tuule kiirusest vt (kui vt = 1... 5, 6...8, >8 m/sek, siis v on vastavalt 10, 14, 20); v; s voodri ja seina soojajuhtivuse tegurid . Hariliku tellise puhul sõltub palju korstna sisetemperatuurist ja on vahemikus - vastava kihi paksus.
Tselluvilla tulekindluse tostmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevoobaga. Tselluvilla naitajad: · Tihedus: puiste 3060kg/m3 ,plaat 6090kg/m3 · Niiskusesisaldus <12% · Soojusjuhtivus ~0,040WmK ·Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. Olenevalt kihi paksusest (1830cm) on soojatakistus 0,220,14mK/W. Tselluvilla omadused: on loodussobralik, niiskuskindel, ei pehki ega madane, ei niisku ja laseb seintel hingata, narilised teda ei soo. Suttimiskindel, tuli ei levi, ei pole. Mullpolustureenisolatsioonmaterjalid
Tselluvilla puhul eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. Eestis toodetava tselluvilla näitajad: Tihedus 30 kg/m3 27 Niiskusesisaldus <12% Soojusjuhtivus <0,05 WmK, tavaliselt 0,041 W/mK Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. Olenevalt kihi paksusest (18-30 cm) on soojatakistus 0,22-0,14 mK/W. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. 5.2.2 Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga
mördil. Seejuures tuleb Korstna arvutused Korstna algandmete korstnapea sisepind katta koormusteks on tema alusel. Korstna kuju veel happekindlate omakaal, tuulekoormus ja taastamiseks rakendub võõpadega. Kui SO2 temperatuurikoormus. vastupidine moment sisaldus ületab 2% Temperatuurikoormus vertikaallõikes, mis suitsugaaside mahust, siis ei Kogu seina soojatakistus on põhjustab välispinnal soovitata raudbetoonkorstnat 1/k=1/s+v/v+i/i+s/s+1/ vertikaalpragude tekkimise. üldse kasutada. Korstna v kus Variandiks on siin korsten ülemine horisontaalpind s - soojajuhtivus korstna välimise tugevdusrõngaga. kaetakse harilikult sisepinnal v - soojajuhtivus Sel juhul asendub malmplaatidega (skeem korstna välispinnal, mis tõmbetsoon müüritises 10
Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele, takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist. Tselluvilla näitajad: · Tihedus: puiste 30-60kg/m3 ,plaat 60- 90kg/m3 · Niiskusesisaldus <12% · Soojusjuhtivus ~0,040W/mK · Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. Olenevalt kihi paksusest (18-30cm) on soojatakistus 0,22-0,14mK/W. Tselluvilla paigaldatakse kolmel eri viisil: Kuivpuistena- avatud pööningutele ja põrandatesse Märgpuistena- sise- ja välisseintesse Õõnespuistena- kaldlagedesse, avatud õõnsustesse Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. Mullpolüuretaani kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna)
annaabi.ee 
