Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist Paljunemine vähendab allergeene Kuidas toimub paljunemine? Areneb vaegmoondena Arenguetapid:
5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused. Olme tolm, milles erutseb ämbliku taoline tolmulest. Lemmikloomade karvad. Õietolm. Hallitusseente eosed. Tunnused(astmahoog). Äkiline köiv köha. Lima hingemis teedes. Vilistav raske väljahingamine. Esmaabi ja ravi. Eemaldada allergeen , kui see on võimalik . Anda haigele hingamisteed avavad vahendit ( inhalaator). Panna haige lõdvestus asendisse. Astmahaige elutingimused. Luua võimalikult tolmuvaba keskkond( pidev tolmu pühkimine). Ära kojata tekstiili esemed. Kerged tolmukoguvad esemed panna ära. Vältida toataimi.
ja paberikiud, 7% õietolm, 3% tahm. Inimestelt ja koduloomadelt pudenevad tillukesed surnud naharakud, karvad, kõõm; toataimede õietolm ja lehtede osakesed; ka pisimad sünteetiliste kangaste pudemed lenduvad tubades. Tolmust vabanemiseks selle kokku korjamise teel kasutatakse tolmuluuda, tolmusiduva ainega immutatud lappe ja moppe, mikrokiudlappe ja moppe või tolmuimejat. Kus on silmaga nähtavat määrdumist ja tolmu, seal on ka palju nähtamatut. Tolmulest Karin Novozilova 7 Mustus 2008 Tavaline inimene veedab kolmandiku elust magades ja seda üldiselt voodis. Voodi ja voodiriided on ka tolmulesta meelispaik. Kui täna õhtul lähed oma sängi, siis ootavad Sind seal tolmulestade hordid. Tolmulestasid on kümneid eri liike, neist Dermatophagoides pteronyssinus on levinud Euroopas ja Dermatophagoides farinae Ameerikas
mitmesuguse tolmuga. ¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid! Astmanähte vallandavad tegurid: ¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest, loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained ¤ viirusinfektsioonid ¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid ¤ teatud ravimid (nt. aspiriin) ¤ toidulisandid ¤ külm õhk, ilmamuutus ¤ füüsiline pingutus ¤ olemasolevaid astmanähte võib süvendada ka närvipinge Vallandavad faktorid on igaühel erinevad. Neid peab teadma ja oskama vältida! 7.1. ASTMA RAVIMID Astma ravimid jagunevad 2 gruppi: 1
Tuulutada tuleks ruume regulaarselt ning jälgida, et ventilatsioonisüsteemid toimiksid. Vältida tuleb ka eluruumides suitsetamist, sest hoolimata kinnistest vaheustest või töötavast ventilatsioonisüsteemist levib tubakasuits ikkagi üle kogu elamise. · Kodutolm Kodutolm on üks sagedasemaid allergeene. See on lausa allergeenide segu, mis on moodustunud irdunud nahaosakestest, kõõmast, loomade karvadest, toiduosakestest, tekstiili- ja suletolmust. Üks kodutolmu peamisi osi on tolmulest - silmaga nähtamatu ämblikutaoline elusolend, kes toitub inimese nahalt irdunud osakestest. Eluks ja paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10-30 °C. Seega on lestale ideaalsed elutingimused inimese voodis, kus on soe ja niiske. Seepärast soovitatakse magamise järel jätta voodi mõneks ajaks üles tegemata, et niiskus jõuaks haihtuda. Voodipesu tuleb vahetada kord nädalas. Voodivarustust on vaja regulaarselt puhastada
ligikaudu võrdeline CO2 hulgaga. · Siseõhu füüsikalised omadused: valgus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, müra, vibratsioon 5 · Siseõhu mikrobioloogilised omadused mikroobid, hallitused, tolmulest, bakterid - Hoone ohutus Piirdetarindite detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja möödujate turvalisuse Ohutuks klaasiks võib lugeda karastatud klaasi, lamineeritu klaasi ja karastatud ning lamineeritud klaasi Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele
põrandat võiks tihedamini kui üsk kord nädalas tolmuimejaga puhtaks teha, sest põrandal on rohkem tolmu ning seda tekib sinna kiiremini, ja kui ei võta, siis kandub sealt tolm igale poole laiali. Kindlasti tuleks rääkida, et tuleb ka vaipa, tekke, patju kloppida, kuna sinna koguneb kõige rohkem tolmu ning kui need värskeõhu käes saavad olla, kaovad tolmulestad sealt mingiks ajaks ära. Lapsed kindlasti küsivad, mis on tolmu lestad, siis tasuks olla valmis, seletamaks. Tolmulest on putukas, kes elab tolmu sees ja tekib tolmust ning võib tekitada nohu, ninakinnisuse, aevastamise, hingamisraskuse ja silmapõletiku. Praktiline mäng Igal lapsel on palutud kaasa võtta oma nukk ja vann või kauss. Seejärel võetakse seepi ja kaussi pannakse vett ning igal lapsel on ülesanne oma nuku puhtaks pesta, sest ka mänguasjad peavad puhtad olema. Lapsed peavad kõik kohad ära pesema: nägu, kael, tissid, kõht ja
ka kasvada, seega peab ta väikeseks jäänud kooriku ära heitma ning uue kasvatama. Seda nim kestumiseks ning loom kasvab sel perioodil kiiresti. Vähid kestuvad mitmeid kordi elu jooksul. Hingab lõpustega. Need maismaal hingamiseks ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab. vesikirp aerjalaline keldrikakand 9. Ämblikulaadsed: ämbliku välisehitus. Ämblike tähtsus looduses. Koibikud, lestad (sametlest, tolmulest) ja puugid. Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Ämbliku keha kooosneb lülidest, kahest osast – pearindmikust ja tagakehast. Tähtsus looduses: Ämblikud toituvad pmst putukatest ja seetõttu on nad looduses olulised putukate arvukuse reguleerijad. Paljud lestad on lagundajad, Ämblikud toovad inimesele kasu, sest nad vähendavad kahjurputukate hulka. Lestad vähendavad kahjurputukate arvukust parasiteerides nende peal
annaabi.ee 
