3.2. Hoone(d) Ehitisealune pind (m 2) 194 Suletud netopind (m2) 213,3 Minimaalne korruste arv 1 Maksimaalne korruste arv 1 Maht (m3) 580 Kasulik pind kokku 213,3 m 2 Elamispind kokku 62,8 m 2 Tegelik kasulik pind kokku 280 m 2 elamispind 180m 2 Algselt oli majal üks korrus, nüüdseks oleme välja ehitanud ka nn pööningu kus on kolm suurt tuba. Lisas number 3 on ära toodud pildid majast, aiast ja tubadest. 3.3. Materjalid Materjalid ehitusregistri andmeil: · Madalvundament · Kandekonstruktsioon: puit · Jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid: info puudub · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: puit 7 · Katuse kate: eterniit Materjalid tegelikult: · Madalvundament on ainult kõrvalhoonel · Kandekonstruktsioon: tuhaplokk ja saepurubetoonblokk. · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: plastlaudis · Katuse kate: plekk 3.4. Tehnosüsteemid
Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid: · Süvavundamendid · Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid · Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest,
vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust;
hoone suletud netopind m2 pikkus 16,2m rajatise avatud brutopind m2 laius 10m minimaalne korruste arv maht 547m3 maksimaalne korruste arv köetav pind 219m2 2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed X puudub puudub madalvundament kergmetall vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub
11 leibkonda elanud (1976. a. inventariseerimisaruande alusel)! OBJEKTI TEHNILINE SEISUND Maja on aga mahajäetud tondilossina kokkukukkumise äärel. Pole teada, millal viimased elanikud majast välja on kolinud, kuid oma eluaseme eest pole nad kunagi eriti hoolt kandnud-- hoone halba seisukorda kirjeldavad juba eestiaegsed inventariseerimisaruanded (1937.a.) 46-ndal aastal väljastatud kirjutiselt võib lugeda, et kahekorruselise katusetoa ning klaasitud verandadega puitelamu alus (madalvundament- paas), välis- ja kap.seinad ning seinte väliskate (krohv) on veel heas seisukorras, kuid muud osad: plekkkatus, laed koos konstruktsiooniga (põlev, krohv), laudpõrandad, puitvaheseinad, puittrepid, aknad-uksed (okaspuit+ õlivärv), korstnad, kütteseade (50%klaaspalt, 50% lihtpalt) ning pliidid (lihtpalt) ei saa enam paremat hinnangut kui ,,rahuldav". Samasse kategooriasse langeb ka katusetuba oma saepuruseinte 6
Kasulik pind [m2] 7367,4 Netopind [m2] 7113,9 Brutopind [m2] 9126 1.5 Tehnilise seisundi kirjeldus Tabel - Hoone tehnilise seisundi kirjeldus Võimalik Remondi Ehitisosa Kirjeldus Seisund remont (aasta) vajadus Vundament/ Betoonist madalvundament, Väga 2012 jah Sokkel sokkel soojustamata Halb Suurpaneelidest sein; Välisseinad soojustatud ja krohvitud Hea 2020 ei 2007.aastal Metallist välisuks. Paigaldatud Välisuks Hea 2030 ei 2005.aastal
nende paksusest, lisaks veel külmasildade olemasolust R = d / m2*K/W Tarind ehk konstruktsioon - hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piiretarindireks - materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid - vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: vertikaalsed ja horisontaalsed Vundamendid Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses
Analüüsitava kinnistuga seonduvad kitsendus põhjustav objektid ( kinnistu on tähistatud kollasega ning kitsendus roosaga) [4]. 11 4. EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD Alljärgnevad andmed on pärit ehitusregistri päringutest. Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8 Kood: 114003479 Hooned: pereelamu, korruseid kaks, tube kuus, ehitusalune pind 177 m2, suletud netopind 174,2 m2, maht 529 m3. Materjalid: Vundament – madalvundament, kandekonstruktsioon – puit, vahe- ja katuselaed- puit, välissein - puit, katuse kate – plekk. Tehnosüsteemid: Elekter – 220 V ja 380 V, vesi- lokaalne, ühiskanalisatsioon ning veevärk (tsentraalne) , pesemisvõimalus – dušš, saun, küttesüsteem – ahi- ja kaminaküte, kütteliik – tahke. Rajatised: kasvuhoone, puukuur ning garaaž [4]. Hooned on heas seisukorras, elamul on vahetatud katus, voodertatud ning katetud puiduga.
tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra
8,4 11,2 3,73 0,0898 0,2504 46,3 78 30,3 0,0062 8,85 11,8 3,93 0,0788 0,233 44,5 74,8 31,9 0,0022 =0,0992 Lisapinge punktis F: ´z=qt·2() qt = q - d d on tihendav pinge, , - pingejaotustegurid Antud hoone vundamendiks sobib madalvundament nii kandevõime kui ka vajumite seisukohast, kuna maksimaalsed vajumid on raskemini koormatud välisseina vundamendil s=0,041 m ja raskemini koormatud siseseina vundamendil s=0,047 m, mis jäävad mõlemad väiksemaks lubatud maksimaalsest vajumist 0,1 m. Samuti jääb vajum lubatud piiridesse naabervundamendi kaasmõju arvesse võttes. Projekteeritud madalvundamendi talla laiused on järgmised: - raskemini koormatud välisseina (lõige 1-1) all on B=2,5 m,
31. Lintvundament seina all, lintvundament postide all, üksik posti vundament, ristlintidest vundament, plaatvundament. Millistel tngimustel on otstarbekas kasutada? loeng 4 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem
Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses.
annaabi.ee 
