100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2rolain123
Õppematerjali autor
Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet;
Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal
Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. Ridaelamu kolm või enam üksikelamud, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav).
- Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken - Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,
1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1
hoone klassile. Vajumisvuuk tuleb jätta ka vundamenti kui see on hoonesse ette nähtud liitsammastena(üksikud terasprofiilid ühendatakse 2-konstruktsioonielemendid(vundament, seinad, katus, trepid) Pööning(on kütmata ruum. Sooja pööningulae ja katuse(sarikad, Sadevete ärajuhtimine toimub hoone ümber rajatava sillutusribaga, mille sidelappidega). Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude 3-ehitustooted(elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid- roovid, kate)vahel
tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid