Katused (0)

Katused
Iseseisev töö
„ EVS 838:2003 Katused 
„ EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1  Üldnõuded
„ ET & RT kaardid
„ G. Samuel Kivikatused, 1994
„ RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja 
kosteudeneristysohjeet
„ Toimivat Katot 2007 
( http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf )
2
1
Üldmõisted
„ Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või 
t kõrgemal asetsev, hoonet või 
muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast 
eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind;
„  Katusekate  on pindtarind, millelt sa
on pindtarind, millelt 
juvesi või mistahes 
sajuvesi või mistahes 
muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, 
kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate 
peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud 
liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet;
„ Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna 
katte kalle rõhtpinna 
suhtes on > 1:10;
„  Lamekatus  on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna 
suhtes on liidetega st. ka 
neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80.                          
Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite 
läbipainde mõju;
3
Üldmõisted
„  Katuslagi  on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire 
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks);
„ Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste 
viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö
tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu 
kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik);
„ Pööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb 
katusekatte peal;
„  Murukatus  on katus või katuslagi, mille katusekate on 
kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata;
„ Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on 
vaba pääs (nt. vaateplatvorm katusel).
4
2
Katuse kuju
„  viilkatus ;
„ pultkatus;
„ poolviilkatus;
„ kelpkatus;
„ poolkelpkatus;
„ mansardkatus;
„ püramiidkatus;
„ sibulkatus;
„ koonuskatus;
„ sadulkatus;
„ konoidkatus.
5
6
3
Katuste liigitus
Konstruktsiooni järgi:
„ soojustamata katused (soojustamata hooned, 
soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööni
ningu 
vahelaes);
„ soojustatud katused (katuslaed):
„ tuulutatavad katuslaed;
„ suletud katuslaed;
„ tarindsoojustusega katuslaed;
„ pööratud katuslaed.
7
Katuste liigitus
Kasutustingimuste järgi:
„ tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 
(väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva 
põhjuseta soovitav projekteerida).
„ käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100.
Veeäravoolu süsteemi järgi:
„ sisemise veeäravooluga        välise veeäravooluga.
8
4
Üldnõuded
„ Katuse katte kuju ja piisav kalle
peavad tagama vee kiire (väike 
kalle: aeglane) ja takistamatu 
äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja 
lume sulamisvee tungimise allpool 
olevasse tarindisse. 
„ Katusekatte ning sellel paiknevate 
sadevee teede kalded peavad 
säilima katuse kogu kasutusea 
vältel olenemata tarindite ja kogu 
ehitise vajumite erimitest.
„ Vältida tuleb vee juhtimist 
katusekatte ohutundlikumatesse 
kohtadesse  (seina, vuukide, 
läbiviikude, valgusavade äärde).
9
Üldnõuded
„  Sademevee   äravool katuselt peab 
tagama, et hoone ei saaks 
kahjustatud ning ei tekiks ohtu: 
„ elule, tervisele, 
„ varale,
„ keskkonnale.
„ Vesi peab jõudma mööda 
katusekatet, vihmavee renne ja 
torusid ilma külmumata
maapinnani või sadevee kaevu .
„ Katust ja vihmavee renne tuleb 
regulaarselt puhastada prahist, 
samblast, puulehtedest ja muudest 
10
veevoolu tõketest.
5
Sisemine vee äravool
„ Sisemise veeäravoolu puhul juhitakse 
 
vesi katuse pinnalt kogumislehtrite 
kaudu hoonesse paigaldatud torustiku 
abil kanalisatsiooni või läbi sokli  
sillutusribale või kõnniteele. 
„ Kui sademevee äravoolutorustik läbib 
mitteköetavaid ruume või hoone osi, 
tuleb torustik soojustada või varustada 
tuleb torustik soojustada või varustada 
küttega vältimaks vee külmumist 
torustikus.
„ Kondensvee tekkimise vältimiseks 
tuleb torustik soojustada ja katta  
aurutiheda kattega ka köetavaid ruume 
11
läbiv torustik.
Sisemine vee äravool
„ Kogumislehtrite, nende arvu ja paigutuse 
kavandamisel peab jälgima:
„ kogumislehtrile määratud arvutuslikku veehulka;
„ vähemalt üks kogumislehter igal veekogumisalal, valgala 
0.4m.
14
7
Sadevee äravool: süliti
„ Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik 
ära juhtida ka süliti abil.
„ Nõuab eriabinõusid äravoolu külmumise 
vältimiseks ja ei ole köetava hoone lamedalt 
katuslaelt reeglina lubatud.
15
Vihmavee rennid &- torud
„ Vihmaveetorude ja püst - või ripprenniabil 
juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, 
või majast eemale oleva kaldega 
maapinnale või sillutisele.
„ Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab 
tagama vihmavee arvutusliku koguse 
ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle 
renni ääre: toru 1.5cm2 katusepinna ühe 
ruutmeetri kohta. 
„ Vihmaveetorude vahe 25mm all 
pool
 
18
9
Vesi majast eemale
Fassaadidetailide kinnitusviis peab olema selline, 
et vesi ei voolaks seina poole
19
Korraldamata vee äravool
„ Langev vesi juhitakse katuse 
pinnalt vahetult üle räästa  
maapinnale või sillutisele.
„ See on lubatud vaid 
tingimusel, et ei ohustata 
inimesi või sõidukeid ja langev 
vesi ei kahjusta hoone seinu.
„ Katuseräästas > 0.6 m ja 
räästa projektsioon maapinnal 
> 1.0 m inimeste ja/või 
sõidukite paiknemiseks või 
liiklemiseks ettenähtud alast.
20
„ Jääpurikad on eluohtlikud!
10
Ehitusfüüsika: kuju, kalle
„ Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad 
tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu 
ja ära hoidma vee ja lume tungimise 
katusetarindisse ja ruumi.
„ Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt 
katuse katte tüübile.
„ Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil  
on täite temale määratud ülesanne.
21
Katuse kalle
22
11
Katuse osad
„ kandetarindid;
„ soojustus;
„ tuuletõke;
„ tuulutusvahe;
„  aluskate ;
„ katusekatte alus;
„ katusekate;
„ vee äravoolu;
„ õhutõke;
„ aurutõke;
„ siseviimistlus;
„ detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad.23
24
12
Tuuletõke & õhutõke
„  Tuuletõkke  ülesanne on takistada tuulest ja 
temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu 
liikumine soojustusse ja tagasi.
„ Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu 
liikumist läbi tarindi.
„ Õhutõke võib olla lahendatud näiteks 
aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke 
õhupidavuse tagamisega.
„ Aurutõkke, õhutõkke ja tuuletõkke  vuugid ja 
läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda 
selliselt, et oleks tagatud vajalik auru- ja 
25
õhupidavus  Õhutõkke ja tuuletõkke materjal
Õhutõke
„ Õhutõke peab olema piisavalt õhutihe;
„ Õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde 
pindala;
„ Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peab olema 
vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele 
tuulekoormustele;
„ Õhutõkke materjal peab olema säilitama oma 
omadused kogu kasutusea jooksul;
„ Õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav;
„ Probleem: profiilplekk lamekatus & kõrge 
niiskuskoormus
26
13
Aurutõke
„ Aurutõkke ülesanne on takistada liigset 
veeauru difusiooni tarindisse.
„ Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse 
kontrollarvutusega.
„ Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele 
poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk 
(kõrgem veeauru sisaldus).
„ Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks  
kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale 
enne soojustust või 20-50mm soojustuse  27
i
Aurutõke
Aurutõkke 
Veeauru-
Alusmaterjal
Niiskuskoormus talvel ja 
materjal
takistus     
sobiv aurutõkkematerjal
m2 s Pa/ kg
Madal
Keskmine
Kõrge
x109
Δν20mm;
undlauad: 100mm x >20mm;
„ Niiskuskindlad ehitusplaadid: vineer , (puitlaastplaat)
„ Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle >1:40 ja 
alus peab olema tuulutatav mõlemas suunas. 
„  Bituumen -rullmaterjalide laud- ja plaatalustes ei tohi 
olla pragusid laiusega üle 3 mm, plast-rullmaterjalide 
Tugede samm, 
Sulundlaua 
Niiskuskindla 
alustes üle 2 mm. Võimalikud murdekohad, hambad 
mm
paksus, mm
vineeri paksus
või nukid alusel tuleb tasandada kaldega 1:5.
600
20
12
„ Rullkate kinnitatakse puitalusele pistelise kinnituse  
e pistelise kinnituse 
teel või servadest. 
900
Ühtlast kinnitust ei kasutata, kuna 
23
15
puitaluse deformatsioonid või
oonid võivad katte rikkuda. 
1200
28
19
„  Tuleohutuse seisukohast on eelistatavam kinnitusviis 
liimimine, mitte keevitus . Vajadusel tuleb liimimist 
tugevdada mehaanilise kinnituse abil.
42
21
Katusekatte alus: betoonalus
„ Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, 
kergbetoonist või koostada mont. elementidest.
„ Tuleb arvestada temperatuurist, 
mahukahanemisest ja hoone enda 
deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku 
deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10 - 20m).
„ Kohapeal valatud betoonaluse puhul peab 
arvestama sellega kaasneva kõrge 
niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise 
huvides tuleb alus teha vähese veesisaldusega 
betoonist ja võimalikult õhuke (mitte üle 40 mm).
„ Keramsiidist soojustuse peal betooni kiht 6 nädalat soojas (>15°C).  Tulekindlus .
„  Vahtklaas  ei ima vett, on veetihe, aurutihe ja 
mittepõlev. Vahtklaas kinnitatakse katuse 
kandetarindile kuumbituumeni abil. Ka katusekate 
kinnitatakse vahtklaasile liimimise teel.
47
48
24
Katusekatte kaitsekiht
„ Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse 
vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks.
„ Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse-
kihiga rullmaterjali, tuleb kaitsekiht paigaldada 
objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ettenähtud 
värvkate või mineraalne puiste.
„ Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist          
A2-s1,d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 
2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib 
teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või 
>20mm paksu betoonplaadistusega. 
49
Katusekatte kaitsekiht
„ Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes 
piirkondades 16…32 mm.
„ Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav.
„ Kaitsekihi paksus peab olema :
„ fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vähemalt 65kg/m2) 
„ fraktsioonil 16/40 mm >50 mm (vähemalt 70kg/m2).
„ Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse  
kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. 
„ Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult 
ühtlase teralise koostisega ja ilmastikule 
vastupidavast killustikust või kruusast.
50
25
Soojustatud katused, katuslaed
„ Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende 
soojus -ja niiskustehnilisele toimimisele:
„ tuulutatavad katuslaed;
„ suletud katuslaed;
„ tarindsoojustusega katuslaed;
„ pööratud katused.
51
Tuulutatav katuslagi
„ Tuulutatavas katuslaes on soojustuskihi ja katusekatte 
vahel tuulutusruum, mille kaudu eemaldatakse 
katusekatte alla sattunud niiskus. 
„ Kui katuse tuulutus ei toimi, kondenseerub veeaur 
katusekatte alla, sest katuse kattematerjal on aurutihe.
 kattematerjal on aurutihe.
„ Katusekatte alla võib niiskus sattuda seest poolt läbi 
katusekonstruktsiooni difusiooni või  konvektsiooni  teel.
„ Lisaks sellele põhjustab veeauru kondenseerumist 
välistemperatuuri kõikumine.
H/L > 1/10
H/L > 1/10
L
L
52
26
Tuulutus
„ Õhk hakkab tuulutusvahes liikuma                        
õhu rõhkude erinevuse mõjul. 
„ Õhu rõhkude erinevust põhjustavad:
„ temperatuuride ja kõrguse erinevus tuulutusruumi ja 
välisõhu vahel (loomulik tuulutus),
„ tuul
„  mehaaniline ventilatsioon  (mehaaniline tuulutus).
„ Kuna tuule mõju on lühiajaline peab tuulutus 
olema tagatud                                                
loomuliku või mehaanilise tuulutuse abi.
„  Siseruumi õhk ei tohi pääseda tuulutusruumi.
53
Tuulutus
„ Tuulutusruumi kõrgus peab olema:
„ vähemalt 200mm, kui katusekale on 1:20.
„ Õhu sissepääsu ava peab olema võimalikult all
ja  õhu väljapääsu ava võimalikult  üleval
(maks. kõrguste erinevus).
„ Alarõhu tuuluti maksimaalselt üleval.
„ Tuulutusavade pind hoone perimeetril peab 
olema katuse pindalast vähemalt:
„ 0.5%, kui katusekale on 1:20.
54
27
Tuulutus
„ Lindude ja putukate sissepääsemise vältimiseks 
on hea katta tuulutusavad ja - pilud võrguga 
(võrguga kaetud pilu laius olema suurem).
„ Kui tuulutustee pikkus on >10 m või tuulutusteel 
on takistusi, peab rakendama harjatuulutust, 
suurendatud tuulutusavasid või muid analoogilisi 
abinõusid . Katuse kõrgemas osas võib 
tuulutuspilu asendada ka tuulutuskorstnatega. 
„ Tuulutuskorstna minimaalne kõrgus on 0.3m, 
aga kohtades, kus lumi võib kuhjuda on vaja 
kõrgematki korstnat.
55
Suletud katuslagi
„ Suletud katuslaes on soojustusk
Suletud katuslaes on soojustuskiht suletud 
iht suletud 
aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma 
tuulutusvaheta.
„ See on võimalik:
„ tuulutussoontega soojustuse korral;
„ veeauru hästi juhtiva katusekatte;
„ suure veeaurutakistusega aurutõkke;
„ täiesti õhupidava katuslae korral.
56
28
Suletud katuslagi
„ Mineraalvilla ja vahtpolüstüreenist soojustusmaterjali 
ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud 
his kasutatakse soonitud 
pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama 
pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama 
ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku 
liku 
niiskuse väljakuivamise.
„  Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte 
lähedal. Keramsiitkruusast soojustusmaterjali korral 
tuuldub niiskus välja läbi keramsiitkruusa. 
„ Tuulutusalast ülalpool olevat soojustus ei saa arvestada 
soojustuse paksuse hulka. 
„ Niiskuse väljajuhtimiseks nähakse ette räästatuulutus 
või alarõhu-tuulutuskorstnad. 
„ Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu ja 
aurutakistusega õhu- ja aurutõke.
57
Suletud katuslagi
„ On tähtis, et koormustkandvad 
konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis 
on altid kõdunemisele ja korrosioonile.
„ Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülekatete 
läbiviikude ümbruse, valgusavade ümbruse ja 
muude selliste kohtade õhu- ja aurupidavuse 
saavutamisele.
58
29
Tarindsoojustusega katuslagi
„ Tarindsoojustusega katuslagedes on kandetarind 
ühtlasi soojustuskihiks. Põhilisteks soojustuse- ja 
kandeelementideks on boorbetoon- või 
mitmekihilised paneelid .
„ Reeglina puudub sees pool aurutõke. 
„ Talveperioodil katusesse kogunenud niiskus peab 
välja kuivama kevade ruumi suunas. 
„ Tuleb kontrollida, et aasta lõikes ei toimuks 
niiskuse progresseeruvat kogunemist tarindisse. 
„ Sellist lahendust ei tohi kasutada niiskete ruumide 
korral. 
59
Tarindsoojustusega katuslagi
„ Soovitav on:
„  paneelide pealispinda moodustada 
räästatuulutusega ühendatud õhutuskanalid
„ kasutada katusekatte alumise kihina 
rullmaterjali, mis võimaldab veeauru liikumist ja 
väljumist räästatuulutuse või tuulutuskorstnate 
kaudu. 
„ Soojapidavuse määramisel peab arvesse 
võtma paneelide kõrgenenud 
niiskusesisaldust ning sellest tingitud 
suurenenud soojusjuhtivust. 
60
30
Pööratud katus
„ Pööratud katuslaes paikneb hüdroisolatsioonikiht 
soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks.
„ Katuse kalded antakse hüdroisolatsiooni alla 
tehtavate kalletega ( betoon , kergbetoon , 
keramsiitkruus).
„ Hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse soojustus 
ja selle peale filterkangas. 
„ Soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, betoon -
või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist 
kattega, kivipuistega või haljastusega.
61
Pööratud katus
„ Pööratud katus on tehniliselt hea lahendus:
„  hüdroisolatsioon , on kaitstud väliskliima 
(temperatuuride kõikumine, päikese UV-kiirgus, vee 
jäätumine) mõjude eest;
„ õhu- ja aurutõkkena toimiv hüdroisolatsioon tagab 
piisava õhu- ja aurupidavuse.
„ Samas tuleb teadvustada, et pööratud katuste 
lekkeid on raske tuvastada ja seda katust on 
raskem remontida.
„ Seetõttu tuleks enne soojustuse paigaldamist teha 
veepidavuse katse.
62
31
Pööratud katus
„ Hüdroisolatsioonina kasutada kol
tsioonina kasutada kolmekihili
ekihilist katet  
(TL2+TL2+TL1(TL2)
TL2).
„ Hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma  
>300mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast. 
Ülespöörde serv kinnitatakse mehaaniliselt. 
„ Betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas.
„ Soojustuskiht peab olema võimalikult väikese 
veeimavusega, et see vett t
mavusega, et see vett täis ei imbuks ja 
soojapidavus ei kaoks.
soojapidavus ei kaoks.
„  Mineraalvill soojustuseks ei kõlba, sobivad eelkõige 
ba, sobivad eelkõige 
ekstudeeritud 
tud vahtpolüstüreen (XPS) ja kergkruus.
63
Murukatus
„ Murukatus koosneb vähemalt kolmest põhikihist:
„ hürdoisolatsioon,
„ drenaažikiht
„ kasvupinnas.
„ Soojustatud murukatuse võib teha nii pööratud 
katusena, kui ka tavalise katusena, st. et 
hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka 
soojustuse peal.
„ Hürdoisolatsiooni vuugid peavad olema nn. 
juurekindlad. vajadusel võib hürdoisolatsiooni peal 
kasutada ka juurekaitset. 
64
32
Murukatus
„ Kasvupinnase- ja drenaažikihi paksused sõltuvad 
haljastuse poolt esitatavatest nõuetest 
(ekstensiivne või intensiivne haljastus).
„ Haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis 
sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole 
liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad 
kuivust.
„ Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruses 
kasutatakse kivikatet kasvupinnase erosiooni 
vältimiseks.
65
Käidavad katused
„ Katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite 
liiklus (terrassid, rõdud, õuealad).
„ Soojustatud käidavad katused on soovitav ehitada 
pööratud katuslagedena.
„ Minimaalne kalle on 1:100.
„ Katused võivad olla soojustatud või soojustamata.
„ Liikluspindadel peab olema kattekiht, mis tagab all 
paiknevale soojustus- ja hüdroisolatsioonikihile 
vajaliku kaitse mehaaniliste mõjutuste vastu.
66
33
Käidavad katused
„ Hüdroisolatsiooniks on kahe- või kolmekordne 
tugevdatud tugikangaga rullmaterjalist kate. 
„ Veeäravool toimub reeglina sisemise 
veeäravoolusüsteemi abil, kuid väiksemate pindade 
puhul on võimalik ka väline veeäravool. 
„ Veeäravool peab olema tagatud nii pinnakattelt kui 
ka hüdroisolatsioonilt.
„ Veekogumislehtrid tuleb varustada liivapüüduriga ja 
katta koormust taluva restkaanega.
67
Parapet
„ Sisemise ja välise veeäravoolu korral peavad olema 
räästad, kust ei ole ette nähtud vee ülevool, tõstetud.
„ Katusel olev vesi ei satuks otseselt hoone seinale ega 
valguks katusekonstruktsiooni
valguks katusekonstruktsiooni.
„ Parapeti kaudu tuleb tagada tuulutusõhu pääs 
tuulutusruumi. 
„ Katusekate tuleb viia                                           
kuni parapeti välisservani.
68
34
Parapet
„ Kui katusekalle on suurem kui 1:40, peab tõstekõrgus 
olema vähemalt 100 mm,
„ Katuse kalde puhul 200 mm.
„ Parapeti kattepleki kalle tuleb suunata katuse pinna poole 
eb suunata katuse pinna poole 
(kalle >1/6).
„ Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadk
Parapeti katteplekk peab ulatuma fassaadkattele > 70mm
>70mm.
„ Parapetipleki ja fassaadikatte vahele peab jätma >30mm
laiuse  tuulutusvahe.
„ Tuulutusvahest lume                                             
ja vihma sisse-
tungimise vältimiseks                                                       
tuleb kasutada                                                  
69
tormiplekki. 
Liited
„ Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale 
vähemalt 300 mm ulatuses katuse pealispinnast.
hemalt 300 mm ulatuses katuse pealispinnast.
„ Ülespöörde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla 
plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga .
„ Uste kohal võib ülespöörde kõrgust vähendada kuni 150mm 
hendada kuni 150mm 
katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lävepleki all.
 
„ Kolmnurkliistu nurgas.
 
70
35
Deformatsioonivuugid
„ Kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad 
deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma 
kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada 
deformatsioonivuugid.
„ Kandekonstruktsiooni deformatsioonivuukide kohal 
tuleb need teha nii aluses kui ka katusekattes. 
„ Deformatsioonivuukide kohas tuleb pingete 
vähendamiseks kasutada katusekattes liikumist 
võimaldavat aluskihti, spetsiaalseid vuugiprofiile või 
muid abinõusid, mis tagavad katusekatte kestvuse  
ja veepidavuse.
71
Läbiviigud
„ Läbiviigud ja katusekatte  ühendused peavad 
tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee 
pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse 
kasutusea jooksul. Selle tagamiseks tuleb:
„ läbiviigud paigaldada eemale neeludest ja ei tohi neid 
paigaldada liiga lähedale (>1m)  seintele ning üksteisele;
„ läbiviigud tuleb ühendada katusekattega vettpidavalt;
„ läbiviigud tuleb konstrueerida nii, et nende pinnal ei 
ida nii, et nende pinnal ei 
tekiks kondensvett.
72
36
Läbiviigud
„ Läbiviikudel peavad olema elastsed 
läbiviigutihendid, pingutiga tüvikoonused või äärik, 
kuhu saab katusekatte kinnitada. Ääriku laius peab 
olema >150mm ja see kinnitatakse kahe 
rullkattekihi vahele.
„ Vajadusel võib liitekoha katta veel 0.9x0.9m 
suuruse kattega.
„ Kuna ümarale läbiviigule saab paremini kinnitada 
pinguti , on see eelistatum läbiviigu kuju lahendus.
„ Läbiviikude juures tuleb katusekate tõsta 
ülespööretega vähemalt 300mm kõrgusele katuse 
pinnast analoogiliselt püstseinaga liitumisele.
„ Erilist tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et oleks 
73
takistatud õhu liikumine siseruumist katusesse. 
Soojustamata katused
„ Soojustamata katused: kütmata hoonetel ja pööningu 
kohal olev tarind.
„ Katusealuse ruumi (pööningu) efektiivse 
välisõhutuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal             
ei tekiks tarindeid kahjustavat kondensvett. 
„ Katusekattematerjalide valikul ja paigaldamisel tuleb 
arvesse võtta aluse võimalikke deformatsioone, mis on 
arvesse võtta aluse võimalikke deformatsioone, mis on 
tingitud temperatuuri ja niiskusrežiimi võimalikest 
suurepiirilistest muutustest.
„ Soojustamata katuse juures tuleb eelistada v
ta katuse juures tuleb eelistada välist 
veeäravoolu, mille puhul võimalik jäätumisoht rennides 
on väiksem. Sisemise veeäravoolu puhul tuleb ette näha 
meetmed vee külmumise vältimiseks äravoolutorudes, 
mis läbivad miinustemperatuuriga ruume või hoone osi.
74
37
Kaldkatused
„ Kaldkatuse kalle rõhtpinna suhtes on ≥1:10;
>1
10
„ Kaldkatuste katusekatteks kasutatakse            
tükk - või rullmaterjale.
„ Konstruktsioonilt võivad kaldkatused olla 
soojustamata või soojustatud (katuslaed).
„ Veeäravool katuselt on reeglina väline ja 
reeglina korraldatud.
75
Kaldkatuse tuulutus
„ Soojustamata katustel tuleb 
 
tagada pööningul tõhus 
tuulutus ning põranda ja seinte 
õhupidavus ja nõutav 
soojusisolatsioon;
 
„ Soojustatud katused peavad 
reeglina olema tuulutatavad, 
st. et katusekatte, 
soojustuskihi ja aluskatte vahe 
peab olema tuulutusruum, mis 
on ühendatud räästas olevate 
tuulutusavade või -piludega ja 
katuseharja piirkonnas 
asuvate tuulutusavadega. 
76
38
Kaldkatuse tuulutus
„
Tuulutusruumi kõrguseks tuleb võtta:
„ kalle 1:10 kuni 1:3: >100 mm;
„ kalle >1:3: >50 mm.
„ Tuulutusavade pind:
„ räästas vähemalt 0.2 %
„ väljumisavadel 0.25 % katuse pindalast;
„ Tuulutuse normaalseks toimimiseks peab 
sisendi ja väljundi kõrguste vahe olema               
> 1.5m ja H:10 > 1:10.
H/L > 1/10
H/L > 1/10
L
L
77
Kivikatus
„ Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid.
„Katuse minimaalne kalle on 1:4…3:1.
„Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate:
„et vältida läbituiskamist ja -tilkumist katusekatte 
ebatiheduse tõttu.
„aluskate tuleb viia räästa lõpuni.
sta lõpuni.
„katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine 
kohustuslik.
 
 
78
39
Kivikatus
„Roovid
Sarika samm
Roovi mõõt
1.2m
50x75mm
0.9m
50x50…60mm
0.6m
100x25mm
100x25mm
„Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: 
väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse 
ulatuses siiski kasutada sama sammu .
79
Kivide paigaldus ja kinnitus
„Räästa kivirida, katuse küljed,   
hari, ülejäänud reakivid ning 
lõpuks harjakivid.
„Katusekivid kinnitatakse 
naeltega, kruvidega, traadiga 
või klambritega. 
„Kinnitada tuleb kõik 
katusepinna äärmiste ridade 
kivid (räästas, katuse külgedel  
ja harjas ), samuti katuse neelu, 
kaldharja ja läbiviike 
ümbritsevad kiviread.
„Kalle 60° kõik kivid. 
80
40
Betoonkatusekivid
„Kuju:
„Värv:
„kahelaineline kivi;
„Must, helehall, pruun,
Must, helehall, pruun, 
„ Rooma duubel;
punane, kollane, antiik
punane, kollane, antiik, 
roheline, sinine
„S- katusekivi ;
„tahvelkatusekivi
81
Keraamilised katusekivid
„Vormimine, kuivamine, põletus;
„S-katusekivi;
„kahelaineline kivi;
„soontega kivi servades;
„tasapinnalise profiiliga kivi;
„ munk -nunn katusekivi
82
41
Looduskivist katusekivid
„Kiltkivi
„Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või 
kruvidega tihedale laudroovitisele.
„Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus.
83
Erikujulised katusekivid
„Harjakivi
„Äärekivi
„Tuulutuskivi
„T-kivi
„X-kivi
„Y-kivi
84
42
Plekkkatused
„ Profiilplekist  või sileplekist;
„ Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega 
(7…10m) ja vaid hädavajalikud sisselõiked 
läbiviikude, kaldharjad ja neelude juures tuleb 
teha kohapeal.
„ Plekipaanide pikijätke tuleb vältida (profiilpleki 
pikiülekate >200mm ja sileplekist kattel  valtsjätk);
„  Plekki ei tohi lõigata abrasiivlõikekettaga vaid 
tuleb kasutada plekikääre või elektrilist 
plekilõikurit. 
85
Profiilplekist katus
„Katusekatteks on sirge või 
katusekivi või mõne muu 
imitatsiooniga pikisuunas  
profileeritud plekk .
„Toodetakse terasplekist 
paksusega 0.45-0.5mm.
„Katuse kalle kuni 1:7.
„Plekkkatuse alla tuleb 
paigaldada aluskate, mille 
pealmine ja alumine pind 
peab olema tuulutatav 
(0.25 % katuse pindalast , 
>20mm), aluskate räästani.
„Neelu põhjas tihe laudis.
86
43
Profiilplekist katus
 
„Profiilplekk kinnitatakse 
puitroovidele katuseplekiga 
sobivas toonis tihendiga 
varustatud kruvidega. 
„Katusepleki paigaldamisel 
tuleb plekk kinnitada räästas 
üle ühe profiili ja küljelt iga 
roovi külge. 
„Vahepealsed kinnitused  
vahelduvalt, vähemalt            
4-5 tk/m2 (arvesta ka hoone 
asukoha tuulekoormusi)
87
Sileplekist katus
„ Õhuke (0.5…0.9 mm) teras-, vask-, alumiinium-
või roostevabast plekist katusekate;
„ Plekitahvlid (paanid) ühendatakse omavahel 
valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või 
keevituse teel;
„ Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja 
vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali;
88
44
Sileplekist katus
„ Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse 
paigaldatavate klambrite abil (>4…5 tk/m2).
„ Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada 
räästapealse renniga või ripprenniga. 
Räästapealserenni puhul moodustab renn ka 
lumetõkke.
89
Kiudtsementplaatidest katus
„ Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias , 
1903 tööstuslikult tootma: eterniit. 
„ Ajutise languse elas eterniit üle 1970.–1980. 
aastatel, kui selgus kiudtsemendis sisalduva 
asbesti  kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval 
asbesti enam ei kasutata.
„ Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide 
kui ka tasapinnaliste plaatidena.
90
45
Lainelised bituumenplaadid
„ Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest  
kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja 
töötatud 1946. aastal Prantsusmaal.
„ Plaadi otsad naelutatakse igast ja vahepealsete 
roovide külge igast teisest laineharjast.
„ Iga teise rea alguses tuleb kasutada poolikut 
plaati , et ühendused ei kattuks.
„ Katusekatte maksimaalne                              
üleulatus räästaservast                                             
on 70mm.
91
Bituumensindlitest katus
„ Bituumensindlid sobivad katustele, mille 
kalle on >11 kraadi (>1/5).
„ Aluseks on laudis või ehitusplaat. 
„ Katusekatte alune peab olema 
välisõhuga ventileeritav.
„ Bituumensindlid vajavad SBS baasil 
kummibituumenit sisaldavat aluskate (2k)
„ Neelud:
92
 
46
Laudkatus
„Kalle >35…45°.
„ Mänd ( lülipuit , 
immutatud maltspuit), 
kuusk , lehis.
„Kuiv (