http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest(asendiplaan, abihoone(laohooned, katlamaja, kopmressorihooned)) puhul) vundamentide plaan, korruste plaanid, lõiked, sõlmed, vaated, Tööstushoone projekteerimiseks on vaja teada: S-p võivad olla : hoone kandvad konstruktsioonid ja akende-ja uste spetsifikatsioonid). Valmis projektile lisatakse alati 1-tehnoloogiliste seadmete paigutust plaanis koos gabariitidega välispiirdekonstruktsioonid karkasshoonetel.
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik).
põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad
ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). · Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kande-konstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt: · kandvate pikiseintega hoone (skeem 1) · kandvate põikiseintega hoone (skeem 2) · kandvate piki- ja põikiseintega hoone · mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4) · täiskarkasshoone (skeem 5) · ruumilistest suurelementidest hoone 7 8 3. Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks
12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid.
............................................................. 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS..........
Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu
Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal
28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib , aga pole jällegi soovitatav, kui on väljas juba soojustus ning ja sees soojustus, hakkab sein higistama ja vahele tekib niiskus 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti?
28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib, aga pole soovitatav, sest tuleks soojustada väljas poolt, sest soojustus üldjuhul peab paiknema tarindi külmemal poolel, kuna see tagab kandetarindi püsimise ühtlasel temperatuuril ning vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? (JAH) Võib , aga pole jällegi soovitatav, kui on väljas juba soojustus ning ja sees soojustus, hakkab sein higistama ja vahele tekib niiskus 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti?
laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm; käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda;
ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks? Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele ) 24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel?
korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See
Hoone tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide tugevusest ja nende omavahelistest ühendustest. Igale projekteeritavale, ehitatavale hoonele ette nähtud kestvus. Hoone kestvus sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. 6.Hoonete tulepüsivus Hoone tulepüsivust (tulepüsivusaste) iseloomustavad tema konstruktsioonielementide süttivus ja tulepüsivuspiir. Süttivuse järgi jagunevad ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kolme rühma. Mittesüttivad ehitusmaterjalid tule või kõrge temperatuuri mõjul ei sütti, hõõgu ega söestu. Raskeltsüttivad ehitusmaterjalid süttivad, hõõguvad või söestuvad visalt ja ainult tuleallika juuresolekul. Süttivad ehitusmaterjalid põlevad või hõõguvad ka pärast tuleallika eemaldamist. Ehituskonstruktsioonide tulpüsivuspiiri määrab ajavahemik (tundides) konstruktsiooni tulepüsivuskatse algusest kuni ühe järgneva tunnuse ilmumiseni: läbiulatuvate pragude
LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2;
b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm
· Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides
KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul.
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
................................................................... 8 2.5.1. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.6. Teed ja platsid ............................................................................................................... 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid ..................................................................................... 9 2.7. Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................... 9 2 2.7.1. Haljastus ......................................................................................................
Kuni gaasitrassi valmimiseni saadakse gaas ehitatavast vedelgaasihoidlast. Majandusruumi välisseina tuleb panna õhurest õhu juurdepääsu tagamiseks ja aken gaasiplahvatuse puhuks. Esimese korruse ruumidesse tuleb vesi-põrandaküte. Iga ruumi küttetorustik tuleb varustada reguleerimisventiiliga. Põrandakütte segamissõlm paigaldada katlaruumi. Enne torustiku katmist betoonpealevalu või põrandalaudisega tuleb teostada proovisurvestamine 3 baaris rõhu all. Kasutades 8-10 cm paksust betoon pealevalu, mis on paigaldatud 10 cm paksusele soojustuskihile, on põranda soojussalvestus umbes 24 tundi. Teise korruse ruumidesse tuleb radiaatorküte. Ventilatsioon Eramu tubades on ette nähtud loomulik ventilatsioon. Sauna ja teise korruse dussiruumi väljatõmme toimub katuseventilaatori abil. Nende ruumide uksed teha siirdeõhu restidega. Köögis paigaldada pliidi kohale kubu koos ventilaatoriga ja rasvafiltriga, Katlaruumi ja garaazi ventilatsioon on loomulik läbi deflektori.
Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm
On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide
graniit. Külmakahjustuste esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga. Peenemate pooridega looduskivid hoiavad endas vett paremini kui suuremate pooridega looduskivid, Külmakahjustustele tundlikumad peenemate pooridega kivid. 5 Looduskivi Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. Looduskivist müü müürr laotakse kahe poolega: sisemise ja vä välimise reana. Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem kü külg müü müüriri vä välispinnale ja müü
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandeskeemi optimaalne valik Kandeseintega hoone & karkasshoone; Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust; Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus,
Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4
rajamissügavuse korral. Looduskiviseinad Paekivi on küllalt tugev, külma- ja niskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana. · Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega. · Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
