Hiina rahvavabariik (1)

Kanepi Gümnaasium
10.a
Grete Põdder
HIINA RAHVAVABARIIK
Kanepi 2009-05-18
SISUKORD
HIINA RAHVAVABARIIK 3
Riiklikud pühad 6
Poliitika 6
LOODUSLIKUD TINGIMUSED 7
Geograafiline asend 7
Pinnamood 8
Mullastik 8
Haldusjaotus 8
Kliima 9
Talv 10
Suvi 10
Loodusvarad 11
Rahvastik 12
Rahvastiku paiknemine 15
Inimesed 17
Linnad 18
Metallurgia 19
Põllumajandus 20
Metsandus 23
Kalandus 24
Transport 28
Töötlev tööstus 29
Elektroonikatööstus 29
Keemiatööstus 30
Kõrgtehnoloogia 31
Tekstiili- ja rõivatööstus 32
Autotööstus 33
Turism 38

HIINA RAHVAVABARIIK

(lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国)
Pindala 9 596 960 km²
Rahvaarv (2008.09.15) 1,331,786,563
Rahvastiku tihedus 137 in/km²
Pealinn Peking
Pealinna elanike arv 12 miljonit elanikku
Riigikeel hiina
Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar
President Hu Jintao
Peaminister Wen Jiabao
Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
Riigikord kommunistliku partei poolt juhitav riik  
Ajavöönd maailmaaeg +8
Riigihümn Yìyǒngjūn Jìnxíngqú (义勇军进行曲)
Maakood 86
Eksport : Keemiatooted , elektrikaubad, põllumajandustooted, kütus
Import : Teravili, masinad , raud
Hiina RV lipp
Hiina Rahvavabariigi vapp . Vapp on kasutusel alates 20.
septembrist 1950.
Raha
Hiina geograafiline kaart

Riiklikud pühad

jaanuar - uusaasta päikesekalendri järgi;
Jaan / veebr - uusaasta kuukalendri järgi esimese noore kuu 1.- 4. päeval (varieerub vastavalt);
8. märts - rahvusvaheline naistepäev;
1. mai - töörahvapüha;
1. august - armeepäev;
1. oktoober – rahvuspüha, rahvavabariigi väljakuulutamise päev (1949)

Poliitika

Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget)
Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu valivad provintsid , keskalluvusega linnad ja autonoomsed piirkonnad ning relvajõud. Tegelik poliitiline juhtiv jõud on Hiina Kommunistlik Partei (HKP)
Hiina on üheparteiline riik, seda juhib maailma suurim partei – Hiina Kommunistlik Partei (HKP). Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu, mis valitakse kaudsetel valimistel 5 aastaks, on vormiliselt kõrgeim riigivõimuorgan. See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22- liikmelisel HKP Poliitbürool, eriti selle 6- liikmelisel Alalisel Komiteel.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED

Geograafiline asend

Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan , Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia , Myanmar, Nepal , Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias , täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna–Hiina meri ja Ida–Hiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km²  maismaad ja 270,550 km² vett.

Pinnamood

Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik.

Mullastik

Lääne- Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun- ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida- Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde- Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla- ja punamullad , kohati lasteriitmullad. Lääne- Hiinas on ülekaalus hõre stepi-, poolkõrbe- ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida- Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud.

Haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda.
Provintsid: Anhui (安徽) Fujian (福建) Gansu (甘肃) Guangdong (广东) Guizhou (贵州) Hainan (海南) Hebei (河北) Heilongjiang (黑龙江) Henan (河南) Hubei (湖北) Hunan (湖南) Jiangsu (江苏) Jiangxi (江西) Jilin (吉林) Liaoning (辽宁) Qinghai (青海) Shaanxi (陕西) Shandong (山东) Shanxi (山西) Sichuan (四川) Yunnan (云南) Zhejiang (浙江)

Kliima

Hiina asub paras -, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev – troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Sajab väga vähe, peamiselt suvel (50–200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. . Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune.

Talv

Põhja-Hiinas algab enamasti novembris ja jätkub veel märtsis. See on siiski kuiv üldiselt päikesepaisteline, temperatuurid tõusevad harva üle 0°C. Lõuna-Hiina talv on suvest lühem, ent külm ja niiske, välja arvatud Yunnani, Henani ja Guangdongi provintsis . Temperatuur võib langeda -10°C-ni. Lumigi pole haruldane, nt Hiina suurimas linnas Šanghai piirkonnas.

Suvi

Põhja-Hiinas on suvi kuum, temperatuur tõuseb 38°C-ni. Madala õhuniiskuse tõttu ei tundu Põhja-Hiina nii ebamugavana nagu mõned lõunapiirkonnad. Juuli- ja augustikuu on Pekingi ümbruses vihmane, sagedaste äikesetormide ja vihmahoogudega. Lõuna-Hiina suvi kestab kaua, on ebamugavalt kuum ja niiske, juulis ja augustis tõuseb temperatuur päeval üle 38°C. Vihmaperiood on mais ning juunis, ja isegi siis, kui ei saja, püsib õhuniiskus väga kõrgel.

Loodusvarad

Hiina on loodusvarade poolest rikkas . Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi , antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite , alumiiniumit, pliid , tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured – ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on „Kolm karu”, mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW.
Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija . Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid eespool on, vaid Venemaa, Brasiilia, Kanada ja USA. Hiina on küttepuidu toodangu poolest esimene riik maailmas – toodab aastas 191 mln m3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas-ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega.
Kivisüsi

Rahvastik

Hiinas elab ligikaudu 1,331,786,563 inimest. Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur. . Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused.
Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 - 1995):
1930. 450 000 000
1950. 552 000 000
1960. 686 000 000
1970. 827 000 000
1980. 982 550 000
1986. 1 060 000 000
1995. 1 200 000 000
Hiina rahvastik vananeb. On palju vanureid. Elatakse üha kauem. Esialgu on Hiina rahvastikupilt siiski suhteliselt püramiidjas, kuna nooremate kui 14- aastaste osakaal ühiskonnas on pisut üle 20 protsendi ja vanemate kui 65-aastaste osakaal vaid 7,7 protsenti. Viimase vanusegrupi suurenemist umbes 30 protsendi peale oodatakse aastaks 2040. Alles siis võime Hiina puhul rääkida sellest, mis on praegu aktuaalne Euroopas – nimelt rahvastiku ulatuslikust vananemisest.
Sünnitusvõimelised naised teevad karjääri ja seetõttu ei mõelda pereplaneerimise peale. Sünnib järjest vähem lapsi. Sündimus on vähenenud.
Maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina elab juba veerand sajandit „ühe lapse poliitika” tähe all. Meeste keskmine eluiga on 32,3 ja naiste oma 32,2 aastat. See on kõrge keskmine eluiga.
Teiseks käivitas ühe lapse poliitika Hiinas hüsteeria, mis pole seal tänaseni vaibunud ja mis on seotud iidsete konfutsianistlike tõekspidamistega, mille kohaselt täisväärtuslik ühiskonnaliige on mees, mitte naine. See tähendas (ja tähendab) seda, et oma ühe ja ainukese lapsena soovisid hiinlased tingimata näha poissi, mitte tüdrukut. Tüdruku sündimise korral pole olnud haruldane tema hukkamine, maha salgamine või ära müümine. See on veerand sajandi jooksul tekitanud Hiinas olukorra, kus meeste osakaal rahvastikus on ümmarguselt 52 protsenti ning nooremates vanusegruppides on disproportsioon veelgi suurem.
Hiina on Kaasaja ülemineku etapis .
Hiina Rahvavabariigi iive meestel ja naistel aastast 2003.
Hiina Rahvavabariigi iive meeste ja naiste kohta tulevikus. Ennustus aastaks 2025. On oodata keskmise eluea tõusmist.
Hiina Rahvavabariigi iive meeste ja naiste kohta tulevikus. Ennustus aastaks 2025. On oodata keskmise eluea tõusmist.

Rahvastiku paiknemine

Linnarahvast 28%
Maarahvast 72%
Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Šanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele , sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad.
Hiina rahvaarv võrreldes teiste riikidega on palju suurem. Hiina rahvaarv karvab väga kiiresti.
Kõige tihedamini on asustatud Kagu-Hiina ja rannikualad . Rannikualad on seetõttu kõige tihedamini asustatud sest sealt mööduvad paljud mereteed . Väga tihe mereliiklus paikned nendes kohtades. Hõredamalt on asustatud Põhja-Hiina ja Hiina keskosa.
Hiinlasi elab paljudes riikides. Kõige suurem on nende osatähtsus järgmiste maade rahvastikes:
Taivan 98%;
Hiina RV 92%;
Singapur 77%;
Malaisia 24%;
Brunei 15%;
Tai 14%;
Prantsuse Polüneesia 12%;
Nauru 8%;
Põhja-Mariaani saared (USA valdus ) 8%;
Kambodža 5%.
Taivanis, Hiina RV-s ja Bruneis räägivad hiinlased rohkem mandariini, Singapuris, Malaisias ja Tais rohkem kantoni keelt.

Inimesed

Inimesed on suhteliselt tuimad . Sõbralikke ja naeratavaid inimesi kohtab haruharva. Lauakombed on kah tsipa imelikud: nimelt visatakse kõik see, mis toidust üle jääb (kondid ja muud jäätmed) laua alla, aga see ei kehti peente restoranide kohta. Äärmiselt ebamugav on hiinlaste tava sind karjakaupa uudistada .Tihti ka vaadatakse sind kuidagi tõrjuvalt (eriti üle keskealiste hiinlaste poolt). Erandiks on lapsed, kelle siirus ja vahetus võivad sinus tõelise vaimustuse esile kutsuda, samuti oli väga sõbralik Dalis kunstirahvale mõeldud võõrastemaja personal.

Linnad

Linnad on Hiinas enamasti betoonkarpe täis, teed on lagunenud või parajad külavaheteed, tihti on raskusi linnades isegi rohulible leidmisega, rääkimata muust haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada tööstussaaste ja saastatud veekogud, siis saab päris hea pildi Hiina tavapärasest linnakeskkonnast. Antud kirjeldus ei kehti muidugi kõikide Hiina linnade kohta, aga see on suhteliselt tavapärane. Külad on suhteliselt maalilised tänu ümbritsevale maastikule, aga ka uuemad külamajad on tihtilugu betoonkarbid. Sageli võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust .
Shanghai
Peking
Linn  
Elanikearv linnas  
上海 Shanghai
5,550,000 (2007)
北京 Beijing
13,133,000 (2007)
广州 Guangzhou
11,045,800 (2007)
天津 Tianjin
5,190,000
重庆 Chongqing
5,087,197
武汉 Wuhan
4,890,000
哈尔滨 Harbin
4,754,753
沈阳 Shenyan
4,420,000
成都 Chengdu
3,750,000
郑州 Zhengzhou
3,500,000

Metallurgia

Hiinas leidub metalle . Hiina on rauamaagi kaevandamise poolt maailmas esimene – aastas 220 mln tonni. Samuti on Hiina terase tootmise poolest maailmas esimene – aastas 180 mln tonni. Alumiiniumi tootmise poolest on Hiina jällegi esimene – peab 3,5 mln tonni aastas. Boksiidi kaevandatakse aastas 12 mln tonni ning ollakse sellise kaevandamise juures maailmas. 5 kohal. Hiinas tasub metalle kaevandada ja töödelda, sest Hiinas on suhteliselt odav elekter nende metallide tootmiseks ja odav tööjõud, lisaks on head ekspordi võimalused lähedal asuvale Jaapanile ja USA-le ning teistele maadele.
1995 energia tarbimine-kütus
Coal - kivisüsi
Nuclear - tuumaenergia
Hydro- veeenergia
Oil- õli
Natural Gas- maagaas
Potentsiaalsed maagaasi sisseveo allikad:
Venemaa- õlijuhe
Austraalia
Indoneesia
Pärsia laht
Hiina on kasvav energia tarbija. 2020. aastaks riik võib haarata enda alla 13% maailma energiast ja 9% maailma õlist.
Valdavaks on kivisüsi – 65%.
Õli tarbimine ja importiminese sõltuvus kasvab tormakalt.
Maagaasi tarbimine kasvab.

Põllumajandus

Põllumajandus on Hiinas suur, sest moodustab hõives 50%. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra , riisi, kartulit , hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid . Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest – kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Siin on kaks tabelit Hiina põllumajanduse kohta:
Põllumajandus on kõige tähtsam majandussektor Hiinas. Kuigi Hiina on suur riik, vaid 10% maa-ala on põllumaa. Praegu umbes 100 miljonit hektarit kasutatakse põllukultuuride põllumajanduses. Kus elab üle ühe miljardi euroni, mis tähendab, et seal on praegu ainult umbes 0,1 hektari põllumaa inimese kohta, võrreldes 0,35 hektarit / inimene BC. ulenevalt Hiina staatust kui arenguriiki tõsist puudust viljelusmaad, põllumajanduspiirangute Hiina on alati olnud väga töömahukas.
Päevade arv kasvuperioodil ulatub 365 kaguosa ainult 160 (sarnane Kamloops, BC) on Kirde otsa riigis. Alates Shanghai ala (240-260 kasvuperioodil päeva), et Lõuna-Hiinas, pikkus kasvuperioodil pakub võimalusi kahekordse saagivõime ja isegi kolmekordistub koristuskuupäevadest. Riis ja Talinisu on topelt kärbitud on 260 - 280 kasvab päev piirkonna keskset ala Ida-Hiinas, samal ajal kui riis on kahekordistunud kärbitud riigi lõunaosas. Ligikaudu 75% Hiina haritava maa kasutatakse toidu kultuurid. Rice on Hiina kõige tähtsam põllukultuur, kasvavad umbes 25% haritava maa pindala. Nisu on teine enim levinud teraviljapiirituse põllukultuuri, mida kasvatatakse suurema osa, vaid eelkõige Põhja-Hiina Ainult, et Wei ja lodu jõe orud kohta lössil platooni ja Jiangsu, Hubei ning Sichuan provintsides. Corn ja hirss on kasvatatakse Põhja-ja Kirde-Hiinas ja kaera on oluline, Sise- Mongoolias ja Tiibetis. Muud põllukultuurid hõlmavad maguskartul riigi lõunaosas, valge kartul põhjas, ja mitmete muude puu-ja köögivilju. Õliseemned on tähtsad Hiina põllumajanduse, tarnijamaa söödav ja tööstuslikud õlid ja mis moodustab suure osa põllumajandussaaduste ekspordist. Hiina on ka juhtiv tootja maapähklid, mis on kasvatatud Shandong ja Hebei provintsides. Hiinas on rohelised ja jasmiin teed ( populaarne Hiina elanikkonnast), must tee (kui eksport), suhkruroo ja suhkru peet.
Kuigi enamik aastat Hiina põllumajanduslikku tootmist, on piisav, et toita riigis. Arvestades seda, et nappis põllumajandusettevõtte maa ja palju tööjõudu, siis võib teha palju importida maa ekstensiivse põllukultuurid (näiteks nisu ja riis). Selleks, et säilitada teraviljapiirituse sõltumatust ja tagada toidu turvalisus, aga Hiina valitsus on jõustanud poliitika, mis ergutab teraviljapiirituse tootmist kulul rohkem kasumita kultuurid. Vaatamata rasked piirangud taimekasvatustoodang Hiina põllumajandussaaduste eksport on tõusnud viimastel aastatel.
Nagu arenev rahvas, et Hiinas on suhteliselt madal sanitaar-ja fütosanitaarmeetmete (SPS) standarditele oma põllumajandustoodete kaupu. Ülemäärane pestitsiidijääkidega, madal toiduhügieeni ohtlikud lisandid, saastumine raskemetallide ja muude saasteainete ja väärkasutuse veterinaarravimid on kõik viinud kaubanduse piiranguid arenenud riikidega nagu Jaapan, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel.

Metsandus

Looduslikku metsa leidub ainult kirde- ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa ( amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, Mandžuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa.
Hiinas on kolm peamist metsaala : Kirdes (Heilongjiang, Jilin ja Sise-Mongoolia) ning edelas (Sichuan ja Yunnan) ja kaguosas (Guangdong, Guangxi, Fujian, Jiangxi ja Hainanis). Kõige väärtuslikumat okaspuud kasvavad Kirdes ja ka Mongoolias. Hiinas on 175 miljonit hektarit metsa. Kuigi Hiina on suur pehmete palkide tootja, tarbitakse peaaegu kogu oma toodang siseturul. Pberi tootmine on hakanud asendama riisikasvatust. Edela-Hiinast pärit metsandustooted sisaldavad tunga õli. Hiina on suurim puidu importija ning maailma impordi metsamaterjali ja sellega seotud tooted jõudnud $ 9.87 miljardit 2001, $ 3.47 miljardit puidutoodete ja $ 6,38 miljardit paberimassi ja paberit.
Raadamine on püsiv ja tõsine probleem Hiinas, tuues kaasa ulatusliku erosiooni ja kõrbastumist. Puid tükeldatakse jätkuvalt maapiirkondades ja paljud istutatud puud on jäetud peale istutamist hooletusse ning metsastamise jõupingutused on tulutud. Laienevad metsad on võimaldanud riigil neelata rohkem süsinikdioksiidi aastas. Uuring näitas, iga uue kuupmeetri metsa neelduv 1,83 tonni süsinikdioksiidi ja kiirgusspektri 1,62 tonni hapniku keskmiselt.
Koondproov ala Hiinas, mis on praegu tegelikult tehtud metsade pindala on hinnanguliselt olla kuskil umbes 83 miljonit hektarit, ligikaudu 8,5 protsenti kogu maa-ala riigis. Puidu maht ulatub umbes 5 tuhat miljonit ja 3 tuhat miljonit m 3 kohta.
Hiljutine eesmärk Hiinas on suurendada oma metsa hõlmatus 26% aastaks 2050. Hiina on üks puidu puudujäägita piirkondades üle maailma.

Kalandus

Hiina on juhtiv kalapüügi rahvas ja kus on tohutud ressursid vetes.
Alad mereorganismide püügikohas (10000 laevandusteenused miili)
Merepiirkond
Ala
Mandrilava
Püügipiirkonda
Bohai meri
2.4 2,4
2.4 2,4
2.4 2,4
Yellow Sea
12.7 12,7
12.7 12,7
10.3 10,3
Ida-Hiina meri
25.2 25,2
15.1 15,1
16.0 16,0
Lõuna-Hiina meri
63.0 63,0
12.9 12,9
53.1 53,1
Kokku
103.3 103,3
43.1 43,1
81.8 81,8
Seal on umbes 3000 merelooma, mis pakuvad rohkem kui 150 liiki. Põhimetaboliit kalapüügi liigid on:
kalad : Hairtail, Great kollane croaker, kollane, Jaapani makrell , SCAD, Vaikse ookeani heeringa, hispaania makrelli, Hiina heeringas, S.niphonius, jaapani makrell, Conger haug , vasakule silmadega jõelest, Parem silmadega jõelest, punane riffahven, Golden keermes , Must kaabits, sardiin, anšoovis;
molluskid: Seepia , Kalmaarid, rannakarp , ABALONE ja Kammkarp ;
koorikloomad: krevetid , krabid;
Okasnahksed : meripura;
Vetikad : Kelp, Laver.
Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest. Väikesemahulises kalapüügis on väga aktiivne kalandussektor, tootmine hinnanguliselt 90% kogu mereandide varustamisest.
Statistika kohaselt 1996 aastal oli rohkem kui 280000 kalalaevadega seotud mere saaki, mille kogu toodang oli 11,22 miljonit tonni. Alates 1980. aastast Hiina toodangu mereorganismide saak on pidevalt kasvav.
Kalasaagi mahud igas merepiirkonnas 1985-1996
Aasta
Biohai meri
Kollane meri
E. Hiina meri
S. Hiina meri
Muud mered
1985
37,53
61,90
168,98
77,70
2,40
1986
39,02
65,30
180,14
95,95
9,21
1987
41,79
77,28
193,17
115,34
10,55
1988
46,53
85,00
191,94
127,55
12,32
1989
48,81
94,00
198,73
147,24
14,86
1990
51,57
108,58
207,29
161,47
21,16
1991
58,78
117,02
217,81
178,80
37,24
1992
81,00
120,76
231,12
206,79
51,56
1993
85,85
132,02
264,17
224,09
61,22
1994
90,53
148,66
327,51
260,09
69,10
1995
95,40
170,63
437,84
237,74
85,24
1996
107,66
198,44
433,74
287,98
94,43
Rannalähedased kalaressursid pole veel paranenud , kuna on meeletu kalapüük rannikualadel. Paisupaak püügimahu sisenõudluse vetes on kaugelt ületanud kasvutempo toodangut. Marine kalastusmeetodid on jäänud enamasti muutmata aastakümneid. Traalnoodapüük on turgu valitsev seisund ning sealt omakorda staatiline kalapüük, noodapüük.
Hiina on kokku sisevetes 176000 ruutkilomeetri (või 17,6 miljonit hektarit) mis moodustab 1,8 % siseveo territooriumil.
Peamised jõed Hiinas
Nimi
Pikkus (km)
Pindala (km 2)
Jangtse
5.800
1.808.500
Kollane Jõgi
5.464
752.443
Heilongjiang jõgi
2.965
890.000
Talimu jõgi
2.179
198.000
Zhujiang jõgi
2.129
425.700
Songhuajiang jõgi
1.840
545.600
Yaluzangbujiang jõgi
1.787
241.590
Lancangjiang jõgi
1.612
153.960
Nujiang jõgi
1.540
120.000
Hanjiang jõgi
1.532
174.350
Liaohe jõgi
1.430
192.000
Nenjiang jõgi
1.370
243.900
Yalongjiang jõgi
1.187
144.280
Yujiang jõgi
1.162
0
Jialinjiang jõgi
1.119
159.810
Haihe jõgi
1.090
265.000
Wujiang jõgi
1.018
88.220
Huaihe jõgi
1.000
187.000
Suuremad järvede Hiinas
Nimi
Asukoht
Pindala (km 2)
Qinghaihu järv
Qinghai
4.583
Boyanghu järv
Jiangxi
3.583
Luobubo Järv
Xinjiang
3.006
Dongtinghu Jörv
Hunan
2.820
Taihu Järv
Jiangsu
2.420
Hulunhu Järv
Neimenggu
2.315
Hongzehu Järv
Jiangsu
1.586
On teatatud, et Hiinas on 709 mageveekalade liiki ja 58 alamliik , välja arvatud 64 liikimigreerida vahelise mere-ja sisevetes.

Transport

Maanteid 926 460 km
Kiirteid ei ole
Raudteid 54 000 km
Kanaleid 109 800 km
Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (1996–2000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $.
1995. aastal teisaldati Šanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000- tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu. Pärast riikliku monopoli lõppemist 1988 on tekkinud palju väikesi lennuliine. Jõukuse suurenedes suureneb kiiresti õhutransport ja eraautode arv. Hiina peamine liiklusvahend on siiani jalgratas.

Töötlev tööstus

Üks Euroopa tööstusest asub Hiinas. Töötlev tööstus on Hiinas üks peamisi tööjõude. Hiina pakub odavat, kuid samas haritud tööjõudu, keda oodatakse uurimislaborites ja kõrgtehnoloogia-ettevõtetes kogu maailmas. Vältimatuks kasutada infotehnoloogiat, saab traditsioonilisest töötlevast tööstusest ümber ja parandada keskmes konkurentsivõime tootmisega ettevõtted. Tööstus on saanud oma osa majanduses, millel on sama töötajate arv, mis on tingitud peamiselt kiirem tootlikkuse kasvu kaudu automaatika . Kuna majandus on kasvanud, tootmine osa mitte, seega tööhõive on langenud 32% 1947 11,5%-lt 2002. Hiina töötlev tööstus on jäänud maha Lääne arenenud riikidest.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks saanud Hiina madalate palkadega on teistel riikidel järjest lootusetum konkureerida. Hiinas on tunnipalk töötlevas tööstuses 7,40 krooni, mis on umbes kümme korda USA keskmisest väiksem ja viis korda Eesti omast väiksem.

Elektroonikatööstus

Hiina on domineeriv ülemaailmses elektroonikatööstuses. Aastal 2008 moodustas riigi toodang ligi 25,5% maailma toodangust, võrreldes 3% 1995. Kasvaval siseturul on prognoos, mis arvestab , et ligi 17,5% kogu maailmas kokku 2011, edasiste kütuseseadmete välisinvesteeringutega.
Elektroonikatööstuse alla kuuluvad:
Arvutustehnika
Bürooseadmed
Juhtimisseadmed
Meditsiiniseadmed
Raadioside
Telekommunikatsioon
Tarbija
Aktiivsed komponendid
Passiivsed komponendid
Muud komponendid
Hiinas on üsna edukas kõrgtehnoloogia. Hiina elektroonikatööstuse võime oli aastal 1990 väga nõrk. Hiinas on rikkalikud, hästi koolitatud tehniline töö, suured turud ning kasvava turu ideaalsed tingimused.

Keemiatööstus

Hiinast tulevad kõige tähtsamad uudised keemia teadusest. Keemiatööstus on üks maailma kõige edukamaid, konkurentsivõimelisim ja oluline ärisektoris. Sellel alal töötab miljoneid inimesi, mis on otseselt ja kaudselt ning on aasatarbivus müügis on üle US $ 1,7 triljoni. Tema tooted mängivad olulist rolli paljudes eluvaldkondades, viies parandusi valdkondadesse nagu tervishoid , põllumajandus-, rõiva-, ehitus-, transpordi-ja vaba aeg.
Riik on sisenenud uude faasi oma hiljutises liikmelisus WTOga. Seistes silmitsi tihedas konkurents ülemeredepartemangudega, riik peab nüüd kaasajastama oma tootmise võimalused, mis on veel liiga väikesed, liiga hajutatud , ning seetõttu ei ole piisavalt konkurentsivõimelised väljakutsetele vastamiseks. Kuid kogu maailma tööstuse juhid vt Hiina kasvupotentsiaali ning teevad suuri investeeringuid, tuues seisukord tipptehnoloogiast, kaasaegsetest seadmetest ja turustamise strateegiad riigist.
On tihti nii , et keskkonnasaaste põhjuseks on keemiatööstus. Hiinlased peavad puhastama oma tegevused. Puhastamise kulud, mis on saastav ettevõte tekitanud on tihti märkimisväärsed.
Ettevõtted peavad võtma kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et tagada inimeste elukohtades ning peavad teadma , et nende tööstuslik tegevus ohustab ümbritsevat keskkonda. Kuna sellised kahjulikke gaase on palju, siis paljud taimed on varustatud vabastamist vesikondadele minimeerida riske mulla saastumist, nii palju kui võimalik.

Kõrgtehnoloogia

Hiina kõrgtehnoloogia on tasemel. Ya'anis on Hiina keskne tehas, kus uuritakse ja valmistatakse lennukikütuse mõõte- ja süütesüsteeme. Areneb kõrgtehnoloogiline tööstus. Valmistatakse asbesti ja põllumajandusseadmeid, remonditakse autosid.
Hiinas tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised:

• Aasia abakus
  
• Trükitehnika
  
• Pronks
  
• Kell
  
• Kompass
  
• Vibu
  
• Kuivdokk
  
• Lehvikud
  
• Ilutulestik ja tahkekütuse rakett
  
• Kalastusõng ( konks )
  
• Püssirohi
  
• Purilennuk
  
• Granaat
  
• Kuuma õhu pall
  
• Tuulelohe
  
• Lakk
  
• Tikud
  
• Paber
  
• Paberraha ja selleks vajalikud raha- institutsioonid
  
• Langevari
  
• Naftapuurkaev
  
• Kolb
  
• Portselan
  
• Propeller
  
• Reljeefkaart
  
• Tüür
  
• Reaskülvik
  
• Seismograaf
  
• Siid
  
• Sadulajalus
  
• Rippsild
  
• Tualettpaber
  
• Hambahari
  
• Vihmavari
  
• Tapeet .
  

Tekstiili- ja rõivatööstus

Hiinas on tekstiili- ja rõivatööstus väga hästi arenenud. Paljud rahvusvahelised firmad on oma tootmise toonud Hiinasse, sest tööjõud on Hiinas teiste maadega võrreldes tunduvalt odavam. Ka Eesti firmad on oma tootmise suunanud Hiinasse. Odava tööjõuga on kaasnenud paljude kvaliteetfirma asjade võltsimine, sest siin saab neid odavalt valmistada ja kvaliteet on ka suhteliselt hea. Asjade võltsimine on originaalfirmadele suureks probleemiks. Hiina on tekstiilitoodete ekspordi poolest maailmas esimene – hõivab 16%. Samuti on Hiina rõivatoodete ekspordi poolest maailmas esimene – hõivab 24%. Ning suurim hõive maailmas on rõivatööstuses.
Hiinas – 1,6 mln töötajat, kuigi see arv on peaks olema suurem.

Autotööstus

Hiinas on olnud autotööstus on kiire areng alates 2000. Aastal 2006 7,189 miljonit mootorsõidukitest on valmistatud Hiinas, ületades Saksamaa on kolmas suurim Autosektori luomisohjelma pärast Jaapanit ja Ameerika Ühendriike. Hiina on suuruselt teine autoturul kogu maailmas.
Autode tootmine aastas
Aasta
Toodang (miljonites)
1992
1.0
1999
1.2
2002
2.07
2001
2.33
2002
3.25
2003
4.44
2004
5.07
2005
5.71
2006
7.28
2007
8.88
2008
9.35
Toyota (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
150 078
146 943
3 635
Nissan (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
179 034
166 938
12 096
Honda (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
254 820
254 820
Suzuki (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
139 536
139 536
Mazda (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
107 929
107 929
Daihatsu (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
1 290
1 290
Mitsubishi (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
18 540
18 540
FIAT (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
FIAT
32 856
32 856
Iveco
18 235
5 620
12 615
Isuzu (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
23 214
23 214
Ford (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussi -ja kaugsõidubussid
145 498
59 827
85 671
General Motors (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
346 697
308 290
38 407
PSA Peugeot -Citroën (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
Bussid
Citroën
101 839
101 839
VW (2005)
Kokku mootorsõidukid
Sõiduautod
Kergveokid
Raskeveod
430 600
430 592
Hiina autotööstuses on praegu domineerivad sõiduautod.

Turism

Hiina turism on viimastel aastatel laienenud. Esile on kerkinud keskklass ja lihtsad piirangud. On suurenenud reiside kasv. Hiina on üks maailma enim vaadatuimaid ja kuumimaid turge turistidele. Hiina on suuruselt neljas riik sissetulevast turismist. Aastal 2007 oli sissetulevaid turiste umbes 55 miljonit. 2007. aastal oli välisvaluuta tulu 41,9 miljardit USA dollarit, mis on maailmasuuruselt viies. Kodumaine turistide tulu on 1,61 miljardit eurot, mis tähendab tulu kokku 777,1 miljardi jüaani eest. Seoses kogu väljaminevate reiside kulutustest, on Hiina praegu järjestatud viienda ja eeldatavalt kõige kiiremini kasvava riigina kogu maailmas alates 2006 kuni 2015.
Hiinat külastas 2002. aastal 97.91 mln turisti, mis näitab, et on turismimaa. Kindlasti kutsuvad Hiinat külastama tuntud Hiina müür, kaunid mäed ja ilus loodus. Paljud turistid käivad ka Hiinas poe retkedel, sest kaubad Hiinas on odavad. Paljud ostavad ka võltsitud kaupa kokku ja müüvad edasi. Hiinas on ka enamasti soe kliima – sõltuvalt hooajast ja kohast. Ka Eesti turismifirmad pakkuvad reise Hiinasse ning eestlasi liigub seal ringi. Sellele on kaasaaidanud ka Finnairi lendude suunamine Aasiasse .
Enamik Hiina külastajaid on välishiinlased või ärireisijad, kuid ka turistide arv suureneb. Piirangute vähendamine 1980. aastail on soodustanud kõikide turismiliikide kiiret kasvu, alates luksusreisidest ja lõpetades jalgsimatkadega. Enamik Hiinat on nüüd matkajaile avatud. Peamised huviväärsused on Hiina müür, Pekingi Keelatud Linn ning Xiani terrakotasõjamehed. Hiina valitsus on hakanud turistidele avama ka Tiibetit. Hongkong on paljude külastajate jaoks Hiina peamine värav.
Peamised lähtemaad:
Jaapan 27%
USA 13%
SRÜ 6%
Filipiinid 5%
UK 5%
muud 44%
39