Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiina rahvavabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõgi, rahvastik, sõiduautod, mootorsõidukid, bussi, bussid, turism, riis, peking, tiibeti, kolla, kalapüügi, kõrgtehnoloogia, eksport, kütus, import, provintsid, mongoolia, hiinlased, tööjõud, hektarit, põllukultuur, siid, keemiatööstus, rõivatööstus, autotööstus, makrell, raudtee, konkurents, aasia, hongkong, pinnamood, loodusvaradRiik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas Geograafiline asend
Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................
Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga,need on
Teises peatükis räägib Hiina loodusest - selle pinnamoest, veestikust, kliimast ja loodusoludest, -nähtusetest. Kolmandas peatükis räägib täpsemalt riigi arengutasemest ning neljandas peatükis võib lühidalt lugeda Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. 2 1. RIIGI ÜLDANDMED 1.1 Üldandmed Pindala on 9 596 960 km2. Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. (1) 1.2 Riigi asend maailmas Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja Ida Hiina meri ning Kollane meri
Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik
Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949
Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Loodusvarad Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani
1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072 000 inimest, kuid rahvaarv üleüldiselt Hiinas on 2010a seisuga 1 339 724 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 139 inimest/km² kohta. Rahaühikuna kasutatakse seal Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca ja Hongkongis on Hongkongi dollar. Riigikeeleks on hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil). () Riigikord on kommunistliku partei poolt juhitav riik. (http://www.vm.ee/?q=node/4582) Hiina riigilipp. ( http://pilt.delfi
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured
koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi
see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inimesed lähevad tööle suurtesse keskustesse nagu Guandong, Shanghai, Jiangsu. Sellest tulenebki suurlinnade tihe rahvastik.Hiina idaosas on rahvastiku paiknemine suur, 500-900 inimest km2. See on nii, sest idas asuvad suuremad linnad, kus on palju töökohti, paremad tingimused jne. Palju inimesi rändavad sisse ja lähevad just suurlinnadesse, kus on elutingimused paremad ja võimalus ennast ära elatada. Hiina pinnamood on väga mitmekesine. Riik jaguneb pinnamoe poolest kolmeks: Esiteks Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, kus on rahvastiku paiknemine 0-50 inimest/km2.
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa
..........................7 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG............................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................11 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Hiina pealinn on Peking, kus elab ca 15,4 miljonit elanikku (2005.a andmete seisuga) ja riigikeeleks on hiina keel. Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 330 044 500, kellest enamik on hiinlased. Rahvastikutihedus ca 138 inimest/ km². Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim (9 596 960 km²) ja maailmas neljas
Hiina Rahvavabariik Hiina on Rahvavabariik, mis isesisvus 1949. aastal ja seda on juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, kus elab ligikaud 1,35 miljardit inimest (2011 aasta seisuga) ning enamik neist on hiinlased. Pindaalalt on Hiina maailmas neljndas kohal. Seda rikk piirneb 14 riigiga, milleks on: Venemaa, Põhja-Korea, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Vietnam, Tadzikistan. Hiina pealinnas on Peking. Hiina riigikeeleks on loomuliklt hiina keel, presidendiks ei keegi muu kui Xi Jinping ja peaministriks Li Keqiang. Kehtivaks rahaühikuks on Jüaan (CHY). Hiinas on veel kaks eraldiseisvat eriahlduspiirkonda, milleks on Hongkong ja Aomen, kus kehtib siis vastavalt Macau pataca ja Hongkongi dollar. 2012. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid Hiina rahvastikus hiinlased 91,59%, tsuangid 1,28%, mandzud 0,84%, hueid
Kollase, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina Third level Fourth level merega. Ainus suur saar on Fifth level Hainan, suurimad poolsaared on Shandong ja Liaodong. Hiina on mägine maa: ainult 16% riigi alast asub madalamal kui 500m, 26% 500-1000m kõrgusel ja 58% kõrgemal kui 1000m. Pinnamoe poolest jaguneb riik kolmeks: · Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, · läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala · Ida-Hiina tasandikud. Hiina lõunapiir kulgeb mööda maailma kõrgeima mäestiku Himaalaja harja. Vaatamisväärsused Hiina müür, kogupikkusega 6700 Click to edit Master text styles kilomeetrit, on pikim inimese poolt Second level valmistatud ehitis maailmas. Esialgu Third level
(d) Põllumajandusliku tootmise vormid Hiinas kasutatakse peamiselt intensiivset põllumajandust, kuna põllu-majanduseks sobivat maad on väga vähe arvestades Hiina elanike arvu. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või looma- kasvatusele? (a) Peamised põllukultuurid. Riis, nisu, kartul, mais, hirss, õun, pirn. (b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Hiina on üle 30 kultuuri kasvatamiselt maailma esimene, mille hulka kuuluvad riis, nisu ja mais. (c) Enam arenenud loomakasvatusharud. Lihakarja ja lambakarja kasvatus. (d) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?Hiina on esimene lihakarja kasvatuses. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? (a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Hiina varustab end ise peaaegu kõikide põllumajandustoodetega. (b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Sisse ostetakse põhiliselt sojaube ja teravilja. (c) Milliseid tooteid ekspordib?
Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre
Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluses
AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi).
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask,
2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai. Seal on ka stabiilsem elada, sest Lääne-Hiinas on rohkem maavärinaid. Rannik äärest saab ka mereteid pidi kaubandusega tegeleda. Samuti on läänes kliima parem ja maapind tasasem, näiteks Lääne- Hiinas on Tiibeti juures Himaalaja mäestik, mille tõttu inimesed seal ei ela.
Hiina Arengutase Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 e
aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandzu keelt. HIINA RAHVAVABARIIK: Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949. aastal on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased.
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti Humanitaarinstituut Kelli Muster LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka saj
on 1,82. Rahvastiku paiknemine (Hiina asub rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 77-ndal kohal. Kuna maa-ala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.) Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge 143,53. Kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. Suuremad linnad Peking: elanikke 21 150 000 (2013), Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Peking kandideerib ka 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks. Shanghai: Elanikke: 23 019 148 (2010), rahvaarvult suurim Hiina linn. Ta asub Jangtse jõedeltas. Šanghai on tuntud kõrgete PISA tulemuste poolest. Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast Linna- ja maarahvastiku osatähtsus
alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal…
Hiina Rahvavabariik pärast II MS Nõo Reaalgümnaasium aprill 2012 ' Koostaja: Ardo Klaos Juhendaja: Ege Lepa Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades haarasid võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk ja reforme ei toimunud. Küll aga oli vabariigi väljakuulutamine soodne kultuurielule (koolivõrk, ajakirjandus, tõlketeosed, kunst; idee kirjakeele reformist) Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000 inimest abitöödele, kuid väikse osa neist tuli
Hiina Pindala: 9,5 miljonit km/2(maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel) Rahvaarv: 1,3 miljardit, neist ligi 94% han-hiinlased Juhtiv ja suunav jõud: Hiina Kommunistlik Partei. Ajavahe: suvel 5, talvel 6 tundi Pealinn: Peking Keel Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad
Hiina pärast teist maailmasõda Merje Tiirmaa 12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas sellega, et rahvuslased okupeerisid Mandzuuria tähtsamad linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid. 2) Kodusõja teine faas algas 1947. aasta juunis. Hõivati edasi Mandzuuria ja Põhja-Hiina alasid. 1948. aasta keskpaigaks oli jõudude vahekord hakanud kalduma kommunistide kasuks nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta oli hõivanu
Seda kõneleb rohkem kui 70% rahvastikust. Paljud hiinlased räägivad ka Kvantungi, Wu ja Kejia murret. 55 tunnustatud rahvusvähemust räägivad igaüks oma murret või keelt. Paljud äritegelased oskavad inglise keelt. Kohalik aeg Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Kliima Sellise määratu maa-ala (põhjast lõunasse 49 laiuskraadi) ja mitmekesise pinnamoe tõttu asub Hiina paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Jangtse jõgi jaotab riigi klimaatiliselt jämedalt võttes kaheks. Talv Põhja-Hiinas algab enamasti novembris ja jätkub veel märtsis. See on siiski kuiv üldiselt päikesepaisteline, temperatuurid tõusevad harva üle 0°C. Lõuna-Hiina talv on suvest lühem, ent külm ja niiske, välja arvatud Yunnani, Henani ja Guangdongi provintsis. Temperatuur võib langeda -10°C-ni. Lumigi pole haruldane, nt Hiina suurimas linnas Sanghai piirkonnas. Suvi Põhja-Hiinas on suvi kuum, temperatuur tõuseb 38°C-ni
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
annaabi.ee 
